Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks
ja puruks. [4] Diktüonemaa kiltkivile järgneb peeneteraline hall või kollakashall obolusliivakivi.Viimane kuulub samuti poolkaljupinnaste hulka. Obolusliivakivi on üldiselt nõrgalt tsementeerunud, kuid esineb ka vahekihte, mis on võrdlemisi tugevalt tsementeerunud. Obolusliivakivi paksus ulatub 6-8 meetrini , kusjuures temale järgnevad fukoid- ja eufüütonliivakivid.(v.t tabel 1) [4] LÄBILÕIGE Tabel 1 Geoloogiline läbilõige [3] Paksus (m) Kujutis Lade Kihistu 5 Roheline glaukoniitsavi 0,2-0,25 Kiltsavi kiht 4-5 Diktüoneema kiltkivi 6-8 obolusliivakivi Fukoid- ja
1980. aastal avastati kõrvalnähtudeta südamesiirdamine, Tänapäeval 90% operatsioonidest õnnestub, Südametalituse ajal tekivad elektrivoolud, Inimsüda maksab 112 000 eurot, Inimesel on 100 000km veresooni. Kasutatud materjalid Animatsioonid. Vaadatud: http://www.heartfailurematters.org/EN/single/Pages/Animations.aspx Eesti Entsüklopeediakirjastus (1996) Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus (1998) Eesti Entsüklopeedia 10. Tallinn Miksike (2005) Südame läbilõige [joonis 2]. Vaadatud: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/suda_liisa.jpg Ringeelundkond (2003) Südame läbilõige [joonis 1]. Vaadatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/HEART.gif Südame-veresoonkonna haigused. Vaadatud: http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/sudame-veresoonk_haigused Südamelihase infarkt. Vaadatud: http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=777&
elektronid kui ka augud, npooljuhis peamiselt e, ppooljuhis peamiselt augud, I leppeline voolusuund) DIOOD Siirdekiht p ja npooljuhi vahel, pnsiire juhib elektrivoolu ainult suunas ppoolmelt npoolmele; seetõttu toimub vahelduvvooluringi lülitatud pnsiire (diood) alandina ( joonis pooljuhtdiood juhib voolu vaid ühes, pärisuunas), ( joonis pooljuhtdiooni voltamperkõver (tunnusjoon), nõrka vastuvoolu tingib omajuhtivus), ( joonis pooljuhtdioodi läbilõige Iisolaator, Khermeetiline kest, Ppnsiirdega pooljuhtkristall, tingmärk) TRANSISTOR Transitor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pnsiiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. ( joonis npn ja pnp transistori läbilõige ja tingmärk kummagi transistorvõimendusastme lülitusvisandil) http://www.abiks.pri.ee
Tähtvili Urve Varik 10.A Vilja kirjeldus • Tähtvili on 3–6 cm pikk, 3–6 cm läbimõõduga ning kaalub umbes 100 g. • Viljal on omapärane kuju. • Tähtvilja läbilõige on tähekujuline, selle järgi on vili ka oma nime saanud. • Vilja vahajas õhuke koor on läbipaistev ja kahvatukollane ning muutub vilja küpsedes kuldkollaseks. Vilja maitse • Viljaliha on karge, mahlase ja pisut hapuka maitsega • Küpsel viljal väga aromaatne maitse. Peamised kasvupiirkonnad • Tähtvili kasvab troopikas ja lähistroopikas. • Peamised kasvupiirkonnad on Costa Rica, Peruu, Columbia, Ecuador, Guyana, Brasiili, Ameerika
Nüüd triigitakse kleit siledaks. Aurutatud kohta harjatakse kergelt paremalt poolt. Nii eemaldatakse ka hõõrumisel tekkinud läige. Seelik riputatakse vööjoonel olevate aasadega riidepuule. Sünteetilisest materjalist riided tavaliselt ei veni, küll aga muutuvad nad hõõrumisel läikivaks. Puuvillasest ja linasest riidest kleite võib aurutada ja triikida samuti nagu villasest riidest kleite. Trendikas romantilises tegumoes kauni struktuuriga kangast. Hõlmikdetail, läbilõige, sakilised ääred, volang. Kleidil on reguleeritavad õlapaelad. Voodril rinnaosa trikotaazist. Voodril seelikuosa kootud kangast. Kleidi kangas 100% puuvilla. Kleit on kroogitud. Kleidil ei ole varrukaid, kleit on avara kolmnurkse kaelusega. Üliarmas kellukese lõikega kleit kinnitatakse seljapealt lukuga. Külgedelt lähevad riidest paelad, mis seotakse lipsu. Eesmine osa läheb edasi kaeluseks ja seotakse kaelale lipsu, selle
Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui kilpvulkaan, sest väljapaisatav materjal on happeline, ränirikas ja vähem voolavam. Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja, samuti on laava veerikkam, mis võimendab plahvatuslikkust. Kihtvulkaani nimi tuleb sellest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on aga keerukam ja seetõtu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks, Tuntud kilpvulkaaniks on näiteks Etna ja Vesuuv, Fuji. Purskavad suhteliselt tihti, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Võib tekkida kaldeera (sissevarisenud vulkaanikraater).
lk 85 4. 5. Panteoni läbilõige kujutab planeeti 6. Panteon sai loomulikku valgust katusel olevast august 7. Panteoni sisepinnal olevaid süvendeid nimetatakse nisideks.Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult 8. Trajanuse ratsamonument oli Rooma kuulsaim ratsamonument 9. Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keisriaegne Rooma müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2. Realistlik portree ja maalikunst valitsesid rooma portreeskulptuuris. 3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ...
2) RELJEEF tasandikusel maastikul on mulla tekketingimused ühtlasemad, liigestatud reljeefil mitmekesisemad. 3) AEG muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse asukoha vanusest 4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad
maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv
(austria teadlane) Tänapäevane aatomi mudel Põhimõte: Elektorid liiguvadaatomis ülikiiresti 1923 tänapäevane aatomimudel e kvantmehaaniline mudel- elektronid liiguvad ülikiirelt ümber tuuma, omamata ajahetkel kindlat asukohta, moodustades elektronpilve. Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus on suur elektroni leidumise tõenäosus. Tuum koosneb väiksematest tuumaosakestest Tänapäevane aatomi mudel Kerakujuliseelektrono pilve läbilõige Rohkem täpikesi tähistab elektroni leidumise suuremat tõenäosust Orbitaalid S-orbitaal- kerakujuline Orbitaalid P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht S-alakiht Esimene Kõige madalama energiaga Sisaldab vaid üht s- orbitaali P-alakiht Järgneb s-alakihile Energia kõrgem kui s-alakihil
Presidentide läbilõige Eestis Eesti esimene president oli Konstatin Päts. Ta sündis 23. veebruaril 1847. aastel Tuhkuranna vallas, Pärnumaal. Tema isa oli Jakob Päts ja ema Olga Tumanova ning tal oli neli venda ja üks õde. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja andis välja ajalehe ,,Teataja". Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri. Teine abikaasa oli Helle Meri, neil oli tütar Tuule meri. Lennartil oli ka vend nimega Hindrek-Peeter Meri. Lennart meri käis haridust saamas nii Berliinis, Pariisis, Jaranskis, Tallinnas ning ta lõpetas ka 1953. aastal Tartu ülikooli. Lennart Meri oli ametis 9 aastat (1992-2001). Kolmas Eesti...
pool lülisammast. Veresooned Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini Kusejuhad moodustamise ning reguleerivad organismis vee, soolade ja teiste Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake,
) - http://en.wikipedia.org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest? Mis on ,,ajasõlm"? · pöördepunkt · läbilõige Enguerrand de Coudy VII (1340-1397) http://en.wikipedia.org/wiki/De_Coucy Truväär laulude koostaja, luuletaja, Chanson de geste laul tegudest, lugulaul mäletamist väärt inimesest Panegüürika La longue durée pikk, kestvus, ajaühik Mälu ja mäletamine ,,Jean d'Early mälestused ongi Guillaume le Marechali mälestused. Jean oli nende mälestuste volitatud esindaja; ta esindab neid ka pärast surma ning poleerib need läikima, nii nagu ta kunagi poeeris oma peremehe relvi
rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige: Kõrget rõhku saadakse mitmeastmelise kompressoriga, milles gaasi komprimeerimiseks vajaliku energia vähendamiseks ja kompressori töötingimuste parandamiseks on astmete või astmegruppide vahele paigutatud vahejahutid. Kompressorite üheks tähtsaimaks osaks on ressiiver. Ressiiver on vahepaak, mis vähendab pulseerivast või katkendlikust voolust tingitud rõhukõikumisi. Kompressori ressiiver ühtlasi jahutab gaasi ning kogub õli- ja veepiisku.
teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena. Hawkingi kiirguse käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud Musta augu läbilõige on skemaatiliselt kujutatud alloleval pildil. http://www.youtube.com/watch? v=t4bZx_HKR- Y&feature=PlayList&p=1F4870B15F30F7F8 &index=0&playnext=1 http://www.youtube.com/watch? v=ou3TukauccM&feature=PlayList&p=1F487 0B15F30F7F8&playnext=1&playnext_from= PL&index=2
Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail põdrasamblik mustikas 1. Loomad:
Finantsanalüüs Majandusaasta aruannete põhjal likviidsuse analüüsimine 2018 Likviidsusnäitajate analüüs Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Likviidsus iseloomustab ettevõtte juhtkonna võimelisust tasuda jooksvalt tekkivaid kohustusi. Likviidsusanalüüs seisneb peamiselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata kui palju ettevõte suudab oma lühiajalised kohustused tasuda. 1.Maksevõimetase Maksevõimetase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast ja mitme euro ulatuses on ettevõttel olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohus...
Murenemist intensiivssust mõjutavad: Lähtekivimi koostis, mienraalid, värvus, hetrogeensus(kivimis tekivad pinged) Reljeef erinevatel nõlvadel on temp kõikused on erinevad, murenemise intensiivsus on erinevad Kliima kliima mõju erinevates vööndites on erinevad 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel) 2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel) Mulla (murenemiskooriku) läbilõige A horisont e huumushorisont B horisont e sisseuhtehorisont C horisont e mulla lähtekivim Tuul tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Mered Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered Ookeani põhi keskahelikega, mandri nõlv, self Lahustunud soolad 2...45% Temperatuur Rõhk ja Ca ja CO3 Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m
Keeleteadus: Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või
Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad: · Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus heterogeensus · Reljeef. Näiteks: nõlva ekspositsioon · Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Mulla (murenemiskooiku) läbilõige. A-horisont ehk huumushorisont B-horisont ehk sisseuhte horisont C-horisont ehk mulla lähtekivim Gravitatsiooniline edasikanne · Kivimtele, mis non murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda jne.. · Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, Näiteks: mägedes. Tuul: · Eoolsed protsessid · Eoolsed setted · Kujutav tegevus, edasikanne...akumulatsoon Transpordi käigus osakesed: ümmardatakse, peenestatakse, sorteeritakse
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
Põhjavee tase Põhjavee kiht Põhjavee tase Põhjavee kiht Põhjavee taseme muutumine ülesanne Põhjavee tase niiskel perioodil MÄE TALU kaev tiik ORU TALU kaev tiik Põhjavee tase kuival perioodil MÄE TALU kaev tiik ORU TALU kaev tiik Eesti geoloogiline läbilõige Tartu Sil Pinnakate Kamb ur rium Ordo Devon vii tsium Alanduslehtri teke meri meri meri meri meri meri meri
Bramante. Tempietto San Püha Peetruse kirik Roomas, Püha Peetruse kiriku läbilõige Pietro kloostris Roomas Vatikanis Michelangelo. Peetri kiriku Michelangelo. Piazza del Palladio. Villa Rotonda kuppel Campidoglio Roomas
solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on
10.2012 30.11.2012, teisipäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 17611917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, kes Vene keisrina kandis nime Peeter III. Venemaa valitsejad aastati: ·17621796 Katariina II ·17961801 Paul I ·18011825 Aleksander I ·18251855 Nikolai I ·18551881 Aleksander II ·18811894 Aleksander III ·18941917 Nikolai II ·1917 -1918 Mihhail II Näitusel on läbilõige vene valitsejaportreedest Eesti kollektsioonides. Nii nagu valitsejatele pühendatud ajaloolised uurimused või biograafilised romaanid, räägivad ka nende portreed kujutatud isikutest üsna palju.Valitsejaportree on üks esinduskunsti zanre, mis sai alguse aastatuhandeid tagasi, mil Mesopotaamias ja Niiluse orus tekkis riiklus. Alates sellest ajast on see zanr arenenud ja muutunud, üle elanud nii tagasilangusi kui ka õitsenguperioode. Ent ikka on sellele esitatud
Järgnevalt kasutaksin inimeste küsitlemiseks planeeritud valimit. Küsitleksin inimesi vanuses 16-100. 9. Soovitakse uurida, millest sõltub laste arv perekonnas (Eesti Vabariigis). Määra üldkogum ning valimi moodustamise eeskirjad. Üldkogumi moodustavad kõik perekonnad Eesti Vabariigis. Valimi moodustamise eeskirjad: 1) Küsitlus tuleks läbi viia planeeritud valimi abli. 2) Mõlemad partenerid peavad olema fertiilses eas. 3) Tuleb teha demograafiline läbilõige ehk vanuse rühmade kaupa. 4) Partnerite sissetuleku järgi. 5) Partnerite hariduse järgi. 6) Partnerite elukoha järgi.
Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute purpur"- ENSV võimud vaikisid maha Runneli rahvusliku hoiaku tõttu; domineerib kurbus, tusameel, tüdimus; püändiks on 10 osast koosnev isamaa- ja armastushümn. ,,Ilus maa"- mehe kohus rahva ja maa kestmisega seoses; tuntuim ,,Maa tuleb täita lastega".
osa mängivad nii maapõue kerked kui ka mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak
kujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on lõõr, mis ühenduses magmakoldega. Magmakoldega on ühenduses daikid ja sillid. Vulkaani ehitus Vesuuv on kihtvulkaan. Ehitus ja liik Etna Purskega kaasnevad laavaplahvatused. Laavaplahvatused paiskavad kraatrist välja hõõguvad ained. Etna on kihtvulkaan. Etna on Alpide lõuna Kiht vulkaani läbilõige poolseim kõrgeim tipp. Purske tüüp ja ajalugu Vesuuv Vesuuv on pliinia tüüpi purse. Purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Teadaolevalt pursanud 33 korda. Vesuuvi purse Viimati purskas Vesuuv aastal 1944. Kõige kuulsam purse Purske tüüp ja ajalugu Etna Etna tekkis 500 000 aastat tagasi. Alguses eraldus laava maakoores olevatest lõhedest.
atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on
seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased. Piki- ja ringlihaste abil liigub ta mullas edasi. Omab regeneratsioonivõime, st. kaotatud saba aemele kasvab uus. Vihmausside sigimine Kuigi vihmauss on liitsuguline loom on tal viljastumiseks
kalgiveeliste järvede, rabade, siirde- ja õõtsiksoode, lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode, nõrglubja-allikate, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade ning rohunditerikaste kuusikute kaitse. Joonis 1. Valgejärv (2009) 2.Valgejärve loodusõpperada Valgejärve rada tutvustab Harjumaal, Nissi valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini. Vaade avaneb lubjasele idakaldale ning järve suubuvatele ojadele. Lubjatud onnis on näha kuidas ennevanasti järvelupja kasutati. 4 Joonis 2. Valgejärve loodusõpperada(2012) 3
Miks on neil selline nimetus-aktiivsed? a) Inimtegevus b) Kliima c) Organismid Nende mõjutusi on kiirelt näha, passiivsetel kulub rohkem aega. 7. Selgita kahe näite abil kliima mõju mulla tekkele. a) Sademed ja temperatuur on olulised organismide aktiivsuseks. Niiskes ja soojas-aktiivsus suurem, kuivas ja soojas-aktiivsus väiksem. Organismid on mullatekketegurid. b) Kliima mõjutab murenemisprotsesse. 8. Milliste mullaga seotud mõistetega on tegemist? a) mulla läbilõige...Mullaprofiil b) mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks...Humifitseerumine c) pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasinise ja tihenenud mineraalhorisondi...Gleistumine
ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Rooma Panteoni läbilõige Pilaster võlvimistehnika Templid Skeemid Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud
Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda
Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi. Basiilika on ristiusu kiriku tüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest kõrgem ja mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all). joonis: basiilika läbilõige joonis: basiilika põhiplaan + kreeka rist ladina rist Ristiusu kirik on alati paigutatud lääne-ida suunal (sissepääs läänes, altar idas). Varakristlikul basiilikal tavaliselt polnud võlve (lagi oli lame või paistsid sarikad), enamasti puudus ka torn (või oli eraldi kiriku kõrval). Varakristlikke basiilikaid on väga vähe säilinud. Nad on kas hävinud või ümber ehitatud. Roomas praeguse Peetri kiriku kohal oli vana Peetri basiilika, ehitati ümber 16
Etna on kihtvulkaan Etna on kihtvulkaan ja see on Euroopa kõige kõrgem vulkaan 3329 meetrit kõrge. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Pilte Etna'st: Nagu juba öeldud, siis Etna asub Aafrika laama ja Euraasia laama kokkupõrkekohal. Kõrvalolev pilt
psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus SÜNKROONILINE UURIMINE selle all mõeldakse uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist või/ja analüüsimist. Tehakse mingi ajaline läbilõige DIAKROONILINE UURIMINE arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Pikem ajaline periood KEELE SÜNKROONIA on keele hetkeseisund KEELE DIAKROONIA keele ajalooline areng KEELEAJALUGU diakrooniline keele uurimine AJALOOLINE KEELETEADUS rõhutab rohkem keele muutumise seaduspärasuste uurimist ARVUTILINGVISTIKA eesmärgiks on keele ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine
auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaani läbilõige Laava levik erinevatel aastatel. Purske tüüp: Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas.
Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Rooma võlvimistehnika Panteoni läbilõige Pilaster Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehtise osa. Nad muutsid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju
1.oksendajad 2.joojad 3.kaklused 4.armastajad 5.olümpiamängijad jne. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. krateer. u. 460-450 e.m.a. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. Apollodoros praegu Peetri kirikuga. Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige. *Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - *Kristus elas 33a. Tal oli 12 jüngrit. ristiusk ehk kristlus *Märter-kes kannatas oma valikute nimel usu tõttu. Osad märterid kuulutati hiljem
7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega puudus, vähe sõdu. Valitses 30 dünastiat. Alandlik kuulekus vaarao ja jumala ees. Vaarao võrdus rahva jaoks jumalaga. Oli ka ääretult palju erinevaid jumalaid. Kunsti tähtsus kunst suurendab vaarao hiilgust ja süvendab jumala kartust. 8. Kirjelda Egiptuse püramiidi (suurus, läbilõige, eesmärk, algne välimus, miks enam ei ehitata)! Algupäraselt olid püramiidid kaetud valge kiviplaadiga ja tipp oli kullatud. Neil olid kolossaalsed mõõtmed. Näiteks Cheopsi püramiid 140 m ja põhjapindala üle 5 ha. Püramiidide eesmärgiks oli vaarao, kelle hauakambrit nad tähistasid, hiilguse ja suuruse näitamine. Nad kuulusid tihtipeale templite juurde. Püramiidide ehitamine lõppes koos dünastiate lõpuga kuna püramiidid ehitati orjade
Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 8 TO: Töö eesmärk: Maa magnetvälja Töövahendid: Tangensgalvanomeeter, magnetilise induktsiooni ampermeeter, ümberlüliti, reguleeritava horisontaalkomponendi määramine. väljundpingega alalispingeallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Maa magnetväli on oma kujult ligilähedane magnetiseerunud kera magnetväljale. Praegusajal asetsevad Maa magnetpoolused, mille asendid pikkamisi muutuvad, suhteliselt lähedal geograafilistele poolustele (joonis 8.1). Kanada Geoloogiateenistuse andmetel on viimasel sajandil magnetilise lõunapooluse keskmine liikumiskiirus olnud 11 km aastas. Seejuures on 1970. aastatest alates kiirus kasvanud 40 km-ni aastas. Sajand tagasi asu...
muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlasemad kui liigestatud relj. Kliima- temp ja sademed Taimestik ja loomastik- jääkained, kobestumine Inimtegevus- väetamine Aeg- muldade vanus ja viljak. aste sõltub konkreetsest koha vanusest. Mullaprofiil- mullahorison. läbilõige lähtekivimist maapinnal. *Mullahorisont- erineva värv. koostisega mullakihid mis on kuj muldade arengu käigus. *Lähtekivimid- mulla minerlähte matrj, selle murenem. mulla paksus suureneb *Kõdukiht- org. horis, mis koos. erineva lagunemisastme juures olevast varisest( kõik maha kukk. oks jne) *Huumushorisont- tumeda värv. toitainerikas kiht, mis toimub org.aine kogunemine NB! maailma vilj mullad paiknevad
4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneetsia 1p 7.Joonistage basiilika läbilõige. 1p 8.Mille poolest on erilised norra kirikud,kuidas neid nimetatakse? 1p Püstpalkmajad 9.Nimetage 3 tuntud kloostrit Euroopas. 3p Cluny, Citeaux, Sankt Gallen 10.Mis ilmakaarde ehitati kloostris kirik (kiriku torn)? Miks? Läänest itta. Torn läände-kaitseb(miks?) 11.Kuidas nimeati losside peatorni Saksamaal ja Prantsusmaal?
Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
