Näituse retsensioon "Iseolemise tahe" (0)

Näituse retsensioon
Külastasin näitust „ ISEOLEMISE TAHE . 90 aastat Eesti Vabariiki“ Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki – Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid , filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile.
Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres . Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav – kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud , seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus , mis tekkis kaastundest hukkunute ja nende lähedaste vastu. Foto oli asetatud Võitluse ja Vastupanu teemablokki. Autorit ei olnud nimetatud.
Teine foto paistis silma oma positiivsusega. Sellel kujutati üht tavalist Eesti talupere. Olenemata rasketest aegadest , veetis pere koos aega. Kõigil oli naeratus näol ja tuju hea - mehed jagasid pudelit ja kõigil olid käes pitsid, naised embasid koerakutsikaid ja tundsid elust rõõmu. Nägude järgi ütleks, et sellel perel suuri muresid polnud ning nad uskusid Eesti iseseisvumisse. Vaid üks poisike oli tusase näoga, kuid küllap silma paistva päikese tõttu. Oli näha, et tegemist oli inimestega, kes üksteist väga armastasid. Pilti vaadates tekkis sees soe tunne. Väga rahustav oli näha sõjakaadrite vahepeal ka positiivseid emotsioone tekitavat fotot. Jäin seda jäädvustust pikalt vaatama, kuna uskusin, et ees ootavad mind veel paljud õõva tekitavad pildid. Autorit polnud märgitud.
Kolmandaks paistis mulle silma sein, kus olid kujutatud Johannes Aaviku grammatilised uuendused eesti keeles. Välja oli toodud palju tema poolt väljamõeldud sõnu, mis meie kõnekeeles on igapäevaselt kasutusel, nagu näiteks nooruk, ülemus, nautima, siirus , raev, väärikus, naasma, toimima , ese, tara , ületama, kogemus, kiindumus, eelistama, osutuma jne. Lisaks olid seinal kujutatud ka võõrsõnad, mille kasutamist Aavik propageeris, nagu näiteks idee, identne, impulss , termin, tämber, trikk, initsiaalid , fantaasia, elementaarne, toost, meetod jne. Johannes Aaviku uuendused eesti keeles on meid väga suurel määral mõjutanud, me saame end paremini väljendada ning meie keel on sõnade poolest rikkalikum. Aavikul on Eesti ajaloos vägagi tähtis koht.
Näitus meeldis mulle väga. Positiivne oli see, et eksponeeritud olid ka erinevad video- ja audioklipid, erinevad tarbeesemed ja relvad ning muu meie riigi ajaloost pärinev, mitte ainult fotod. Ainsateks negatiivseteks faktoriteks võiks nimetada informatsiooni ülekülluse ja fotodel autorite puudumise. Näitus pani mind meie ajaloole mõtlema ning see oli väga huvitav.