Ilus oled, isamaa Mina elan siin, Põhjala paesel pinnal, Eestimaal. Juba minu vanemad ja vanavanemad on siin elanud ja töötanud. Minu õed ja vennad ning kõige lähedasemad sõbrad ning tuttavad samuti. Ja minagi elan, kasvan ja õpin siin. Sest see maa on minu sünnimaa, minu isade maa, mida ma eales teadnud olen. Aga ma tean, et meie isamaa musta mullapinda pole niisutanud mitte üksnes rõõmupisarad, vaid temas on ka ridamisi valutavaid vermeid. Ja neid ei ole kündnud sinna mitte meie oma vanemate parkunud pihkudest hoitud raudsed adraninad, vaid võõraste röövvallutajate tankiroomikud ja mürskude plahvatused. Meie isade maast on tehtud mitmeid kordi sõjatallermaa. Ja seda meie tahtest sõltumata. Kuid hambuni relvastatud suurriikidel, olgu nad siis idas või läänes, pole õnnestunud meie põlist sünnimaad maailma kaardilt lõplikult minema pühkida. Kuigi see on nende eesmärk olnud. Hoopis vastupidi. Mida alatumad on...
See helin mu elu ja minu hing, tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Siit võib leida, et mida vanemaks ta sai seda hullemaks läksid haigus hood. Luuletuse lõpp pajatab seda, et uskus, et seesama tõbi tapab ta. Selles suhtes oli õigus Liivil, kuna enne surma muutus ta hulluks ja uskus, et on kuninglikust soost. Juhan Liiv kirjutas palju luuletusi isamaast. Need olid väga kurvad ja sünged. Samas leidus ka head nendes, aga peale jäi ikkagi nukrus. Leian, et paljud olid selliste mõtetega, mida sõdur ise rindel mõtles oma isamaast. Juhan Liiv oli selles mõttes tõeline patrioot. Minu arvates, et üks parimaid isamaa luuletusi on tal ,,Ta lendab mesipuu poole", mille viimane salm on nii: Nii hing, oh hing, sa raskel a´al - kuis ihkad sa isamaa poole;
roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis päevakorrale usu väljajuurimise. 3) Miks oli vaja kõrgema olevuse kultust? V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Robespierre ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast. 4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on
luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik
Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest. Ta ei ilusta Eestit, vaid räägib ka selle puudustest(kuigi ise ikka armastab Eestit) Lootis Eesti vabanemisele. Luuletus „Nõmm“ „Vari“ peategelane on vaestekülas kasvanud Villu, kelle püüdlused hariduse poole katkestab peksmine mõisahallis.Sõnum: mõisnik rikub talupoja tuleviku ära. Eduard Vilde Kirjutas realistlike ja ajaloolisi jutte ja romaane. „Külmale maale“ Algul on Jaan aus mees ning pärast hakkab varastama
edasirääkijad võisid neid täiendada oma suva järgi. Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante. Kui algselt olid rüütliromaanid värsilised, siis XII sajandil astus selle asemele järjest enam proosa ja romaan omandas tänini tähenduse- pikem väljamõeldud lugu. Rüürtliromaani levisid laialdaselt kogu Euroopas. 12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid, võitlema paganate vastu, olema seltskonna hingeks lossis ja olema mitmekülgne
Esimene kõne 1868: "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" - idealiseeris muistset vabaduse aega, kirjeldas baltisakslaste võimupäevi ja rääkis tulevastest Aleksander II reformide peatset tulekut Teine kõne 1870: "Võitlused eesti vaimupõllul" - ennustas eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest Kolmas kõne 1870: "Nõia-usk ja nõia-protsessid" kirjeldas keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku Looming: on koostanud mitmed õpikud, luuletused olid isamaast, loodusest ja armastuslüürikast ning kirjutas ka lastelaule. Tähtsus ühiskonna tegelasena: pani aluse põllumajanduskirjandusele, toimetas ajalehte Sakala, kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. 8. Lydia Koidula 1865 luulekogu "Waino-lilled" kirjutas isamaalisi luuletusi( "Sügismõtted", "Kodu") humoorikad jutustused näidendid: "Säärane mulk", "Saaremaa onupoeg" 9. Johann-Voldemar Jannsen
Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal. See on tuntud luuletust emadest,nendest hoolimisest ja ka kaotusest.Väga hästi koostatud. Südame ma kinni köitnud sinu külge ,isamaa! Sinu surmal tahan surra, sinu elul elada! Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: sulle kõike kasvatanud kasuks seda hinge hool! Paljud Lydia luuletused on tehtud just isamaast,tõenäoliselt näitab see Lydia armastust ja hoolitsust oma kodu ja kodumaa vastu.Kirjutatud on ka rõõmudest ja muredest. Tõeliselt hea luuletus. Südame ma kinni köitnud; Sinu hõbehelin heliseb mu kõrva eel; Väsind kõrvus hanguvad; Võõral pinnal närtsib sinu Varjul sirgund kodutaim! Samuti tore luuletus,kuid sisu jääb natukene arusaamatuks.Mina ei saanud ka sellest aru miks on ridade vahel vahed sees.Sõnad on ilusad.
rõõmuavaldustega,toimusid rongkäigud ja teatrietendused,kuid heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine. Eeskuju uue ühiskonna loomisel otsiti Rooma vabariigi aegadest,mitmed revolutsionäärid vahetasid isegi oma eesnimed antiiksete vastu. Uue ellusuhtumise mõjul tekkisid klassitsistlik kunst. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal mitmesuguseid sõõdu- ja kaaluühikuid,mis olid välja kujunenud sajandite jooksul. Kui tugevenes arusaam ühest isamaast ja tihenes läbikäimine,tõusis päevakorda ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine. Peeti õigeks,et uued mõõdud põhineksid loodusel,mille tähtsust olid rõhutanud juba valgustajad. Kohustusliku süsteemina rakendati meetrimõõdustik Prantsusmaal 1840.aastal. Mujal Euroopas võetigi meetrimõõdustik kasutusele põhiliselt 1870.aastail. Minuarust mõjutas kultuur Prantsusmaa revolutsiooni küllalti palju. Õnneks on päris rohkelt säilinud kultuuris.
veripunane). Keegi ei tea, millal see tulla võib, ning ootavad hirmunult, lootes, et see ei jõuagi. „Ilus ta ei ole“ See räägib sellest, et talviti on Eestimaa ilus, kui kõik on lumega kaetud. Kuid kui lund ei ole, ei tundu see üldse nii ilus. „Puude all“ See räägib samamoodi nagu „Külm“, et oodata on sõda, kuid keegi ei tea millal see tulla võib. „Äraandja“ See räägib Kreeka sõjaolukorrast ning selle isamaast. See luuletus on natuke eriline, sest tavaliselt räägib ta Eestist, kuid selles luuletuses hoopis teisest riigist. „Päevavarjutus“ See räägib sellest, kuidas Eesti Venemaa võimu alt vabaks sai. Kõik olid rõõmsad ning vaid ainult mõni murepilv võib nüüd teele sattuda.
isamaale kauneimaid laule. Kuna meil tuksub me süda sees armastame ja austame me ikka oma kodumaad. Mitte mingi takistuse ees ei anna me alla. "Mingem üles mägedele" Räägib, et minge mägede otsa ja kui ilus on meie isamaa. Vaata ilusat loodust ja kuula linnulaulu ja tulle kohinat. Kui ilus on isamaa. "Sind surmani" Räägib, et tahan kalliks pidada Eestit enda surmani. Kiidab Eestit ja räägib isamaast. "Isamaa ilu hoieldes" On koori laul, üks laulab ees ja siis teised järele. Räägib sellest, et hoiad oma isamaad ja vaenlaste vastu võitled. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" Räägib sellest, et olen eestlane ja selleks ma ka jään. Oma rahvust ei salata maha ja Eesti põllud, mered on kõik vabad.
Üheks näiteks toon katkendi luuletusest "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Liivi loomingust ei puudu loomulikult ka suvi ja talv, kuid mida ma nii palju ei kohanud kui eelnevalt nimetatuid. Samuti Kirjutas ta palju luuletusi ka isamaast, mis olid väga kurvad ja sünged. Ülekõige, vist isegi rohkem kui oma oma haigust, vihkas Liiv enda luulet. Ta kirjutas väga palju luuletusi, milles ta oma loomingut ja ka iseennast laitis. Kaks esimest rida Noor-Eestile on: Mind ärge austage- ei iial iganes ! Liiv ilmselt arvas, et ta ei suuda teistele midagi anda ja inimestel ei ole vajadust tema järgida ning austada.
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga.
Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Laulja" ,,Laulja" räägib meile loo isamaast Eestist, meie ilusast loodusest ja meie rahvast. Kristjan Jaak Peterson nimetas ja pidaski ennast maarahva laulikuks, ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. ,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism – 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga.
Haridus ja loovus kui tänapäeva olulisemad majandusressursid Mina elan Eestis. Ma arvan, et enamus Eurooplasest teab meie isamaast seda, et see on suht väike. Eesti pindala on 43 432km2 (võrdleme Venemaaga 17 098 246). Miks ma seda ütlen? Vastus on loogiline: mida suurem riik, seda rohkem maaressurssem ja kuna Eesti pole suur tuleb meile leida mingit teist ressurssi selleks, et meie majandus saaks kuidagi arendada. Õnneks Eesti haridus on väga kõrgel tasemel, eriti keskharidus. Oma kogemusest saan öelda, et matemaatikat meie koolilapsed õppivad palju tõsisem, kui näiteks Inglismaal (kus paiguvad
ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a'al - kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal - kuis ihkad isamaa poole! Mina sain sellest luuletusest aru nii, et me võime olla isamaast kaugel, kuid alati on ta meid ootamas. Ta võib olla viletsates oludes, kuid isamaa on siiski koht, mis on alati meie südames. Olles kodumaast kaugel, tunneme me kõik paratamatult koduigatsust. Arvan, et Juhan Liiv mõtles järgmiste ridadega seda, et Eesti oli sellel ajal küll viletsates oludes, kuid minnes läbi tulest ja veest, unustades surma ja hoole jõuame me ükskord siiski vabaduseni: Ja puhugu vastu sull' surmatuul
midagi viga või? Kas see võõras on purjus? Äkki hoopis narkouimas? Ta on võõraste suhtes lihtsalt umbusklik. Me võiks vähemalt püüda olla natukene soojemad ja rõõmsameelsemad. Ei maksa nii palju vinguda ja toriseda - ega sellest midagi paremaks ei lähe. Märkame parem positiivseid asju ja inimesi enda ümber! Samas võib öelda, et kui on raske, siis eestlane ei hala ega hädalda vaid laulab. Laulab üheskoos laulukaare all laulupidudel. Me laulame isamaast ja emakeelest, oma kaunist loodusest ja sini-must-valgest lipust. Olime uhked kui Eesti laul sai esimese koha eurovisiooni lauluvõistlusel. Võtsime lauljaid kodumaal vastu kui kangelasi. Eestlane tunneb laulust ja laulmisest rõõmu. Vahel on eestlane kade ka. Ta peab end tihti paremaks, kui teised on. Ta arvab, et ega soomlased ja lätlased pole ikka nii targad, kui tema on. Kas ka edaspidi suudame kokku hoida nii võimsalt kui kunagi Balti ketis seistes ja iseseisvust kätte võideldes?
kadund õnnest pajatand? Tõsta pead, õiekene! Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust väljendab ta luuletuses ,,Jutt". Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?" Ei vastust ann`d õhu ei pilve ei linnukse viis! Kodumaal oli tekkinud terav vastuolu Jakobsoni ja Hurda leeri vahel, mis Koidulat sügavalt muretsema pani. Oma südamevalu väljendab ta luuletuses ,,Laulu kohus":
Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust, isamaast, usust, priiusest, loodusest, armastusest. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteedika Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele.
looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle krval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid thelepanekuid, mis juavad mnikord vlja ka filosoofilist ldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rtmiga on ka vrsitehniline rtm. Mtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mtisklus isamaast ,,Jutt. Samuti mtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,rikene. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kige silmapaistvaim on ,,Emasda. Selle krval ka ,,Oh rgi ja ,,Tamme all. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest ks tuntuim on ,,Narva neitsi, mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe ttar. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke(1868), ,, Olesja ja teised, mis kik teenisid rahvusliku liikumise philisi taotlusi.
Teemad On kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas Kirjutanud isamaalüürikat ja armastusluulet Luule Esimene luuletus ilmus 1962. aastal Esimene luulekogu ilmus 1965. a. "Pilvede püha" (1965), "Taevaste tuul" (1966) " Rängast rõõmust" (1982), "Elujoon" (2005) Kogus "Rängast rõõmust" on luuletused raskestimõistetavad ja meeleolu on sünge ning tõsine. Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing.
Juhan Liiv oli realist, ta ei ilustanud ega pannud midagi juurde, vaid kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Luuletuses ,,Eile nägin ma Eestimaad!" on poeet luuletanud kõigest, mida ta nägi enda ümber iga päev. Lagunenud talumajasid, kadaka-,lepavõsasid, hurtsikuid ja saunasid. Täpselt sellisena kirjeldas ta meie maad nagu ta seda nägi. Tema armastus me kodumaa vastu oli nii õils ja puhas. Ta oli alati valmis Eesti riigi eest seisma ja tema õnn sõltuski justkui meie isamaast. ,,Isamaale" Ja sinu häda mu häda, su õnn on minu õnn ka, ja sinu viga mu viga, ja sinu iga mu iga oh kallis ismaa! Juhan Liiv, oli hea poeet, tema luulet ei saa sõnades väljenda. Hea luuletaja peab oskama panna oma luulesse osakese iseendast. Ta suutis luuletustes elama panna kõik oma mõtted ning sügavad tunded. Liiv käis eluradadel üksinda, aga mõtteis oli ta alati koos ismaaga.
minu muret kuulnud sa, - Eestimaa, mu tööd, mu laulu, sull´ neid tulin rääkima! Oh ei jõua iial õelda ma, kuis täidad südame! Sinu põue tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rinda sa: e e s t i m u l d j a e e s t i s ü d a- kes neid jõuaks lahuta! 1 Isamaast ikka! Lydia Koidula ,,Isamaada ikka jälle? Kas sa muud ei mõista siis? Kas sa muud ei tea laulda? Vanaks ammu läind see viis?´´ Muud ei, jah, tea ma laulda: isamaa uus igavest! Keeb s e e s õ n a minu rinnas: hüüab puust ja õilmetest. Kodu Lydia Koidula Meil aiaäärne tänavas, Kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga,
põhiidee, mis on tehtud äärmuslikuks, kuna esile on toodud vastandid lein ja kevad. Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga, kolis Koidula Kroonlinna, kus ta luule muutus. Ta hakkas kirjutama peamiselt igatsusest ja vabaduseihast. Ta ei olnud rahul vaikse pereeluga, ning tundis end pärsituna. Looming muutus endisest klassikalisest ja pühalikust isamaaluulest kordi isiklikumaks andis edasi oma tunded, igatsused ja pihtimused. Isegi isamaast kirjutades, pöördus selle poole isikulisemalt. Ta hakkas kirjutama realistlikumalt, lihtsamas vormis ja kasutas peidus sõnu andis sõnumi edasi kasutades võimalikult vähe sõnu. Seda võib lugeda ilmselgeks sarnasuseks Liivile, kelle puhul säärane luuleviis on justkui kogu tema loomingu ühtne kirjeldus. Koidula loomingu sünniajal oli eesti kirjakeel alles välja kujunemas, seetõttu on tema luules leida ka kohmakamaid vorme ja üleliigseid kunstlikke väljendeid
ise tahan ja õigeks pean. Paraku ei ole ka see võimalik niisama lihtsalt. Mida see sinu maa ja rahva armastamine tegelikult tähendab? Mida või keda sa siis tegelikult armastad? Keegi ei armasta ju igat inimest oma rahva hulgast või igat kohta oma maal. Pealegi lisandub siia ju kohe juurde poliitika. Riik. Võim ja valitsejad. Kuidas sinu isamaa-armastus nendega seondub ja ühildub? Kas on võimalik, et sa hoolid oma isamaast, aga oled vastu sellele, kuidas seda valitsetakse? Aga kui siia lisada veel isamaa kaitsmise aspekt ja küsida, millise võimu või millise valitsuse eest sa sõtta läheksid - siis läheb asi ju lausa veriseks. Nii et selle isamaa-armastuse põhjendamine ja selgitamine võib mõnel juhul olla lausa elu ja surma küsimus. Mitte ainult sulle vaid võibolla kogu rahvale. Nõnda ei pruugi see olla sugugi vaid niisama tühi loba ja viljatu
"(1962) järgi lõi helilooja Olav Ehala hiljem ühe tuntuma eesti estraadilaulu. Tahaksin pihlapuu rüppe, okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, puhata oleks seal hea. /.../ ,,Rängast rõõmust" (1982) See luulekogu erineb täielikult autori debüütkogust. Luuletused on raskestimõistetavad ning meeleolu on sünge ja tõsine. Väga selgelt on tunda luuletaja arengut ning tema pilgu avardumist sotsiaalsete probleemide nägemiseks. Luulekogu räägibki isamaast ja selle muredest. Luuletused on täis vastupanu ja kriitikat. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla."
Kuuekümnendaid on loetud ka luulekümnendateks. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et õige luule on emotsionaalne luule, see asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks kujundlikkus. Mats Traat kassetipõlvkonda, mida ühendab elujaatav hoiak, maailma avastamine ning ränga minevikuga arvete õiendamine. Teoses kirjutab autor loodusest, tunnetest, isamaast. Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Tema loomingut iseloomustab kohanemise või kohanematuse teema. Traat on tegelenud mitmete muude asjadega, kuid soov kirjanikuks saada oli tal üsna varakult. Luulekogu pealkiri on ''Ilmakaared''. Selline luuletus on olemas ka teoses. Teoses otseselt ilmakaartest ei räägita, pigem aastaaegadest ning palju on mainitud kuude nimetusi. Luuletuste teemad sarnased nign neid võib gruperrida
ehk prussakaid. Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja piinlevad ning ei suuda enda eest rääkida isegi kui nad prooviksid. 4. Minus tekitab luuletus üsna nukrat, patriootliku ja üksildast tunnet. Ma arvan, et fraasi ‘’Eile nägin ma Eestimaad!’’ rõhutamine on selles luuletuses väga võimas ja paneb mõtlema Eestile ja milline on meie kodumaa tegelikult. 5. Teistes luuletustes ta räägib isamaast kui kohast, kus on raske elada ja ränk nukrus meie maad tol ajal valitses ja loodab helgemale tulevikule. Kuid selles luuletuses Ta väljendab, mida ta sooviks teha ja kuidas ta tahaks aidata Eestit. Isikuluule ‘’Helin’’ 1) Teema on hingevalu, vaimuhaigus 2) Meeleolu on nukker, nostalgiline ja kurb 3) Seos tema isikliku eluga oleks see, et ta oli vaimuhaige (skisofreenia, jälitusmaania).
Analüüsis erisuguste riigikondade olemust ja jagad Itaalia valitsejaile õpetusi. Tema teesile ,,Eesmärk pühitseb abinõu" tuginedes võib poliitikategelane õigustada ka kuritegusid. Lubatud on kasutada kõige alatumadiki võtteid- pettust, julmust ja reetmist-, kui see ainult riigile kasuks tuleb. Ideed olid omas ajas teatud mõttes progressiivsed, sest nad olid suunatud paavsti ülemvõimu ning Itaalia killustatuse vastu; neid kandis autori patriootiline unistus ühtsest isamaast ja tugevast isiksusest, kes suudaks riigi päästa. 19 saj võeti makjavellismi mõiste kasutusele põhimõttelageda ja salakavala poliitika sünonüümina. Michel de Montaigne (1533-1592) Prantususmaa esimene väljapaistev filosoof. Termin ,,essee" võeti Eu kasutusele alates tema ,,Esseedest". Essee on vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Lühike , tervavmeelne , mis suurema mõjutuse nimel oli hoolega argumenteeritud. Pärines aadlitiitli
" Marie Under kolis oma elu jooksul üsna palju ning oli paar korda sunnitud Eestist eemal olema. Siiski jäi talle kodukoht südamesse ning ta armastas seda väga. Kodu kirjeldades muutus Under nukraks ning igatsevaks, otsekui püüdes tagasi küündida. ,,Tee lõpus valge värav. Salaväge mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi ma õhtul muud käin sama teed, ja seegi mu ainus käik on kurb, rind valus äge." Visnapuu kirjutas väga palju isamaast, eriti ahastavas toonis. Veidi vähem kirjutas ta oma kodukohast, kuid siiski ,,minu südamesse koduvõlu igatsuse jätnud otsatu." Ka tema otsis abi just kodust ning vanematelt, kui armastuses ei vedanud või muidu miski luhta läks. Kodu kirjeldas ta üldiselt läbi suhteliselt lihtsate sõnade, kuid soojalt: ,,Maja vajunud rõõmsasse unde. / Muru pääl magavad rohun / isegi haldijad rahun. / Silmik seinakell üksi teeb tunde."
rikkalt oma maa vabaduse eest võidelnud, olid kunstnikud ja kirjanikud ammutasid innustust selle üle väga nördinud. Peagi hakati rahva pärimustest ja ajaloost. rahvuslikult meelestatud inimesi jälitama ning Rahvuslik mõtteviis koondas rahvamasse, nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma. andes neile tugeva tundelaengu ning Oluliselt piirati sõnavabadust. Aga hoolimata vaimustuse oma isamaast ja kultuurist. sellest, kogus rahvuslik liikumine Euroopas kiiresti hoogu. Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavaldused, kus nõuti rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõiguste tagamist. Osmanite ja Austria impeeriumi koosseisu kuulunud rahvad hakkasid taotlema võõrvõimust vabanemist. Paljudeks väikeriikideks killustatud Itaalias ja Saksamaal igatseti seevastu rahvuslikku ühtsust. Ainukese
Ma seisan kasepuu varjul- üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Vait, vait, ära varies! Nad leinalaulu sul laulavad- Ja õues on kevade! Tal oli ka mõtteluulet, mis oli inspireeritud loodustunnetusest. "Jutt" oligi mõtisklus isamaast ning see oli inspireeritud loodusest. Luuletuses "Üürikene" mõtiskleb ta elu sisust ja rikkusest. Koidula kirjutas ka armastusluulet. Kõige kuulsam armastusluuletus on kindlasti "Emasüda." Ka sellele luuletusele on tehtud viis. Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on peljupaika leidnud seal.
looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis
paberitega pooleldi täidetud kotte ühte nurka virna. "Mis see tähendab?" küsisin uksehoidjalt, kes neid vaatas. "Raamatud," ütles ta, "alumisel korrusel olev venelane raiub neid kirvega katki. Need on keelatud kirjanduse nimekirjas olevad teosed". Läksin ülemisele korrusele, et saada lähemaid teateid. Asi oli tõesti nii. Sel kombel hävitati ainuüksi ülikooli raamatukogus 70 000 raamatut, kuid samasuguseid puhastusi pidi tehtama kogu Eestis. Nende seas oli teoseid usust, isamaast ja kommunismivastaseid, aga ka selliseid, mille "kahjulikkusest" oli raske aru saada. Näiteks Walt Disney Miki-Hiire eestikeelsed väljaanded. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk115, 116) 3
riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. See laul on siiamaani ka Eesti Vabariigi hümn. Laul iseenesest on väga võimas ja tekitab hea tunde, kui kuulda laulu oma isamaast. Laulu viimase salmi lõpu muutus võiks olla 5 väga reljeefne. Ja lõpus on aeglustus nagu enamustel lauludel. Laul räägib kui kallis on meile meie isamaa, kui kaunis see on ja et see on kõige ilusam ja armsaim. See laul lihtsalt peab olema eestlastele meele järgi, kuna see on meie riigi hümn ja seda peab austama. Laul meeldib mulle väga. Tuljak Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson
.." Vangis. Mitmel korral esines ka koondumist vormiliselt või sisuliselt. Seda luuletustes Viin, Otsatus, Moor, Riim, Inimene jpt. 10. Tutvusta luulekogu kaaslastele. Anna luulekogule kokkuvõttev, kuid põhjendatud hinnang. Seda luulekogu on huvitav lugeda, kuna selles ei ole järjest väga palju sama teemaga luuletusi. Tänu sellisele vaheldusele luulestuste seas on teda põnev lugeda. Siin on palju luuletusi, mis räägivad armastusest, loodusest ja väga palju neid, mis räägivad isamaast. Mina hindan selles luulekogus kõige rohkem just vaheldust. Ja mitte ainult selles vaid kõikides luulekogudes. Kuna ise ei ole just eriline luule huviline, oli see üks terminitest, mis teeb selle luulekogu lugemise natukenegi hõlpsamaks. See luulekogu rääkis ennekõike ikka sellest mida autor nägi, tundis, arvas ja teadis. 11. Leia luulekogu autori kohta elu- ja loominguloolisi andmeid. Luulekogu autor, Juhan Liiv, sündis Alatskivil, Peipsi ääres, kehvas ja lasterohkes
5.7 ,,AEG ANNAB ARUTUST!'' lk 14 5.8 ,,KILLUD'' lk 14 6. KOKKUVÕTE lk 15 7. KASUTATUD MATERJAL lk 16 1. SISSEJUHATUS Kõik on lugenud vähemalt ühte Juhan Liivi luuletust, mis pakatab ilusast loodusest, kargest isamaast või lahkab filosoofilisi ,,eluküsimusi''. Samuti teavad kõik tema rasket elukäiku 2 ning ilmaasjata ei peeta teda üheks õnnetuimaks luuletajaks Eesti ajaloos. Kidural kirjanikul tuli elada nii füüsiliste haiguste (kopsutiisikuse) kui ka vaimsete haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning seeläbi pääseda tema salajasse mõttemaailma, kuid mitte keegi ei mõista Juhani hingeelu
suhetest. Kirjutati ka salme tulevikust- täiskasvanute maailmast ja vanaduspõlvest. (Lisa 5) Sõbrapäevikus aastal 2001-2004 on võrreldes salmikuga salme vähe ja need korduvad. Päeviku täitja peab täitma ankeedi enda kohta. Ankeedi küsimused jagunevad kaheks: isikuandmed ja küsimused hobide, vaba aja sisustamise ja tulevikuplaanide kohta. (Lisa 6) Nii nagu ühiskond, muutub salmikuluulegi aja jooksul.Kodust võõrsile minekust ja võõrsil olekust, ema südame hoidmisest, ilusast isamaast, surmast ja usuteemast leidub salme ainult vanimas salmikus. Pea oma usku kalliks Siis sulrahul, rõõmus meel Usk sul kuni lähed halliks Kindel tugi eluteel Nii kaua sõbrannake mälestan sind Kui kannab mind Eestimaa pind Kui hingan hauas rahuga Siis mäleta mind sõbrannake sa Sa hoia ema südant Kui silmaterakest Et see ei kogemata Sul läheks kaotsi käest Korduvateks teemadeks on armastus, sõprus, õppimine, poiste-teema, noorte omavahelised suhted. Vähe tähti näha
.........................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9 Luuletemaatika tundeluule luuletus lainetest......................................Lk 9 Luuletus elu teispoolsusest ...............................Lk 10 Luuletemaatika loodus "Lill"............................................................Lk 11 Luuletus loodusest.......................................Lk 12 Oma arvamus Puskini luulest.............................................
Kujundas välja lasteluule põhilise temaatika: loodus, kodu, isamaa, mängud, hällilaulud Loodusluules on juttu aastaaegadest, lindudest-loomadest, hommikust ja õhtust Tegevusterohkena kujutab ta suve, kutsub lapsi heinateole, põllu äärde, karja hoidma, metsa marjule, nägema mesilasi, nt „Lõikuse laulus“ (me lähme rukkist lõikamaa!!) Ülistab kodumaad, loob poeetilisi, optimistlik-ilutsevaid pilte isamaast Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri
4 valmistada ja muretseda samariitliku teenistuse teostamisel tarvisminevat sanitaar ja muud varustust. 5 kasvatada oma liikmeid punase risti samariitlluse vaimus. Selleks et olla vääriline samariidi nime kandma peab samariit omama kõrge kõlbelisuse ja suuri isiklikke voorusi. Ta peab esikohele seadma riigi ja rahva heakäigu huvid, arendades ja kasvatades endas kangelaslikku ohrimeelsust, armastust, uhkust ja lugupidamist oma isamaast ja rahvast. Kutsauhkus, kohuse ja autunne on samariidi tätsamaid omadusi. Samariidis peab olema arenenud teadlik distsipliin, mis väljendub samariidi selges arusaamises oma kohuseist ja viimaste kohusetruus täitmises.7 7 ESMAABI JA TERVISHID /DR B.Voogas 1938 12 7. EESTI PUNASE RISTI TRNASPORDIOSAKOND
arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni. Luuletuse isikustatud piltlikkus on julgelt uudne oma liitriimidega ja vahelduvalt voolava rütmiga on ka värsitehniline rütm. Mõtteluule heaks on loodustunnetusest inspireeritud mõtisklus isamaast ,,Jutt''. Samuti mõtisklus elu rikkusest ja sisukusest ,,Üürikene''. Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid
Andrese meelest on Pearu imelik mees kiusleb, jonnib, ent siis teeb jälle, nagu poleks nende vahel midagi juhtunud. Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6. Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras, ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu vaidlema, kui haistis tolle kõnest Jannseni ja Hurda pooldamist. Väidab, et ,,Postimees"
luuletuse tunnetuse ilma kordamata selle sõnalist pilti. " Tema hilisemad väited muusika ja poeemia seosest on võetud kokku tema enda mõtteteraga: ,,Minu laule võib laulda ka ilma sõnadeta. Nad ei ole sõltuvad luulest, nagu teiste heliloojate puhul". Sellegi poolest kannatavad tema laulud tõlgituna, sest tundeid ning inimlikkust antakse igas keeles erinevalt edasi. Sibeliuse laulud on enamuses rootsikeelsed ning inspireeritud isamaast. On teada, et ta ise rääkis rootsi keelt paremini kui soome keelt ning see julgustas teda valima just rootsikeelseid tekste (kirjutatud palju Runebergi, Rydbrgi , Topeliuse ja Tavaststjerna poolt) muusikaliseks töötlemiseks. Samal ajal oli ta hämmastavalt õrn muusikaliste mõjutuste vastu soome kirjanduses. Samuti kasutas ta saksa-, prantsuse-, itaalia-, ladina- ja ingliskeelseid tekste fakt, mis hiljem kirjeldas ka tema akadeemilisi oskusi peale muusika. Sibelius
Valitsus kukub siis, kui tema vastu on koosseisu enamus (51 häält), samas saab valitsus ametisse, kui Riigikogus on poolthääli rohkem. Kui valitsus kukub, on peaministril võimalus pöörduda presidendi poole, et viimane kuulutaks välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima. Senised umbusaldused: 1. Laar 93 rublaskandaal, vastuhääli oli 21 2. Laar 94 Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega. 3. Vähi veebruar 97 ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise 4. Laar 01 tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält
,,Kalevipoja" kirjapanijaks sai Faehlmanni sõber Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald tegi ka tõlketöid ja avaldas populaarteaduslikku ajakirja. Johann Voldemar Jannsenilt ilmus üle 220 lühema või pikema jutu, lisaks luuletused ja ajaleheartiklid. Jannsen oli ka paljude koorilaulude originaalsete või tõlgitud sõnade autor, nende hulka kuulub hiljem rahvushümniks kujunenud. Lydia Koidula kirjutas jõuliselt ja kunstiküpselt oma paljukannatanud isamaast luuletusi ja avaldas luulekogusid. Tema luule paremik on ajaproovile vastu pidanud eestlaste koorilaulu raudvarasse kuuluvate laulude sõnadena. Peale laulude on Koidula oma isa Jannseni eeskujul avaldanud pooltõlkelist ilu- ja näitekirjandust .Koidula on üks eesti teatri loojaid. 1869. aastal toimub Tartus Jannseni eestvõttel I Üldlaulupidu. 10. Eesti kool 19. sajandi viimasel veerandil. Venestamine 1885. aastal toimus äge venestamispoliitika.
Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu. Rooma maaelu 1) Rooma ja roomlaste rustikaalne päritolu, selle idealiseerimine Enne linnakodanikuks saamist oli roomlane kõigepealt talupoeg, maainimene. Kõik olid tulnud linna,kui välja arvata mõned, nt Caesar, kui keegi ei unustanud oma kodukohta, kus tema esivanemad vaeva nägid. Kõik nad, kes roomas "tõusid" tõid endaga kaasa ka tükike oma väikeset isamaast. Idealiseeriti tagasitõmbunut maaelu, kus sai unistada rahus päikese loojumisest või õrnast vastuvõtust, mida pakkusid lapsed koju tuldavale kurvanud isale. 2) Maainimeste suundumine linna Maainimesed suundusid linna õnne otsima, kuna aktiivselt arenes suurmaapidamine(ager publicus). Orjade töö oli vabade tööst odavam ja talupoeglik väikemajand ei suutnud suurmajandiga konkureerida. Suurmaaomanikud soovisid laiendada oma valdusi veelgi ja see tõi
Ärkamisaegsetes tekstides ei esine enam soo-motiivi, sest soo on ohtlik, põllumaaks kasutu. Võõrsil/paguluses olek ja naasmise motiiv. Koduigatsus luulemotiivina tekib, kui eestlased rändavad välja ja suhtlevad enam Euroopaga, põgenevad või lähevad välismaale õppima. Ei räägita veel rahvuslikust kuulumisest, vaid maa-alast, sest poliitiline olukord ei lubanud rahvuse ülistamist. Maarahvas ei mõistnud mõistet eestlane. Rahvuse asemel räägitakse isaMAAst. Koidula isamaaluule temaatilised kujunditüübid: Koidula on teistest luuletajatest kunstiliselt kõrgem ja märgatavalt isiklikum ja jõulisem. 1) PRIIUSE- EHK VABADUSELUULE Priiuseluule lähtub äratuntavalt Kreutzwaldi loomingust ja eriti „Kalevipoja“ vabaduse ideest, sest Koidula ja Kreutzwald olid tihedas kirjavahetuses. „Kalevipoja“ põhiidee: muistse priiuseaja ja orjaaja vastandus, uue priiuse tulek. Seda ilmestab nt Koidula luuletus „Mõtted Toomemäel“. Siin ei
annaabi.ee 
