Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Essee Kristjan Jaak Petersoni oodi „Laulja“ kohta (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus oli öeldud järgmist Mis on eesti keel?
Essee Kristjan Jaak Petersoni oodi-Laulja-kohta #1 Essee Kristjan Jaak Petersoni oodi-Laulja-kohta #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karl40 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

"Kristjan Jaak Peterson"

TURBA GÜMNAASIUM Liisa Rebane KRISTJAN JAAK PETERSON Referaat Ellamaa, 2010 Sisukord 1. Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg.............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri

Kirjandus
thumbnail
11
ppt

Slaidesitlus: Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus

1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär ­ kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen!

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja. Ta süüvis oma väsimata juurdleva mõistusega igaviku saladusisse ja püüdis kõrgemate mõistete selgemale arusaamisele ning põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi, ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suuri

Kirjandus
thumbnail
9
pptx

Kristjan Jaak Petersoni elu

teadusliku tööga Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. Petersoni, kui haruldase imelapse eriline andekus, ilmnes juba gümnaasiumis, kus ta kergesti omandas võõrkeeli 16 aastasena hakkas ta koostama rootsi keele grammatikat Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast maarahva laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäevana, riiklikuks tähtpäevaks muudeti see 1999. aastal Surm Boheemlaslik eluviis, kehv toitumus ning tiisikus saidki lootustandvale poeedile saatuslikuks Peterson suri 1822. aastal 21 aastasena tuberkuloosi Kasutatud materjalid "Eesti kirjanduslugu" 2001 Labürint III, kirjanduse õpik 9. klassile. http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php

Kirjandus
thumbnail
12
pptx

Kristjan Jaak Petersoni elulugu

kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood ­ pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal ­ maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ­ ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad! Emakeelepäev

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Kristjan Jaak Petersonist kirjand

Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Kristjan Jaak Peterson

.......................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulik­Kristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Haritud eestlane, kes ei häbenenud talupoeglikku eesti päritolu ja kandis musta mulgi kuube. Kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Kes oli see suur mees? Mille poolest sai ta kuulsaks? See mees oli Kristjan Jaak Peterson, kes sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta elutee polnud pikk ning ei ole tema kohta palju teada. Juba gümnaasiumis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus ta edasi õppima Taru Ülikooli usuteaduskonda. Teda küll toetas rahaliselt Riia kõrg vaimulik Karl Gottlob Sonntag, kuid siiski jäi tal see kool lõpetamata. Pärast üliõpilaselu tuli ta tagasi Riiga, kus tegutses õpetajana. Ta soov oli küll välismaal õpinguid jätkata,

Kirjandus



Lisainfo

Essee, kus on käsitletud K.J. Petersoni oodi "Laulja". Hinne oli koolis 5.

Kommentaarid (2)

ricikas profiilipilt
richard tuisk: Supper hea, aitas töös :)

18:51 31-10-2012
jogita profiilipilt
jogita: suur aitäh
14:00 05-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun