Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS (0)

3 KEHV
Punktid
JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS
Mina valisin isamaalise teema, sest tal on neid üpriski palju ning see tundus kõige lihtsam, kuid hiljem sain aru, et see polnudki nii lihtne.
  • „Noor-Eestile“

See räägib, et inimesed austaks mehi, kes on olnud sõjas, et Eesti vabaks on saanud. Samuti, et esivanemad on teinud suurt tööd, et meil oleks hea Eestis elada.
  • „Ma lillesideme võtaks“

See räägib sellest, et Eestis pole rõõmu, ausust, truudust. Kui ta saaks, siis ta annaks seda kõike Eestile. Tema arvates on Eesti riik selles luuletuses õnnetu ning see on paljude puudustega.

Viimases salmis ütleb ta, et must lagi on meie toal ja meie ajal ka. See võib tähendada seda, et kui Eesti oli Venemaa võimu all, ei olnud inimesed rahul. Veel ütleb ta, et ta nagu ahelais väänleb- kui tema saaks kõnelda . Ma arvan, et see tähendab seda, et Eestil ei olnud siis üldse sõnaõigust, Venemaa ütles kõik.
  • „Ta lendab mesipuu poole“

See räägib sõjaajast, kus paljud kaotasid enda lähedased, kuid kus ka paljud koju naasesid. Ning ka sellest, kuidas küüditatud unistasid minna tagasi Eestisse. Ning, et olgu ükskõik kui suur sõda kodumaal, tahavad kõik ikka tagasi tulla.
  • „Meri“

See räägib Eestimaa ilust . Räägib sellest, kuidas põllud vohavad ning et elame mere ääres ja et see kohab ilusasti. Eesti taevas on sinine ning päike paistab soojasti. Kõik on Eesti eluga rahul.
  • „Külm“

See räägib sellest, et idapoolt on oodata sõda( koit idast veripunane). Keegi ei tea, millal see tulla võib, ning ootavad hirmunult, lootes, et see ei jõuagi.
  • „Ilus ta ei ole“

See räägib sellest, et talviti on Eestimaa ilus, kui kõik on lumega kaetud. Kuid kui lund ei ole, ei tundu see üldse nii ilus.
  • „Puude all“

See räägib samamoodi nagu „Külm“, et oodata on sõda, kuid keegi ei tea millal see tulla võib.
  • „Äraandja“

See räägib Kreeka sõjaolukorrast ning selle isamaast. See luuletus on natuke eriline, sest tavaliselt räägib ta Eestist, kuid selles luuletuses hoopis teisest riigist.
  • „Päevavarjutus“

See räägib sellest, kuidas Eesti Venemaa võimu alt vabaks sai. Kõik olid rõõmsad ning vaid ainult mõni murepilv võib nüüd teele sattuda.
JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS #1 JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaMariaOtsa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Juhan Liiv
13
pptx

Juhan Liiv

Juhan Liiv (1864-1913)  Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused.

Kirjandus
Juhan Liiv
3
doc

Juhan Liiv

Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagunemise ­ põeb skisofreeniat. Mõnda aega Tartu Psühhiaatriakliinikus, parimad luuletused on valminud just haigusperioodil. Ühel märatsushool põletab poole oma loomingust. Liivi majanduslik olukord halveneb. Ta kaotab elukoha ning hakkab vallasandina perest perre käima. Tal püsib mure Eesti pärast ­ annetas Estonia ehitamiseks kasuka, sest muud tal anda polnud

Kirjandus
Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta
6
docx

Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus",

Eesti keel
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest
11
pdf

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest

Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja

Kirjandus
Juhan Liivi Loodusluule
8
doc

Juhan Liivi Loodusluule

2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit ­ loodusluulet ­ tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti

Kirjandus
Heiti Talvik
11
doc

Heiti Talvik

Heiti Talvik Heiti Talvik (ametlikes dokumentides Talviken) sündis 9. novembril 1904. a. Tartus. Ta isa Siegfried oli poja sündides arstiteaduskonna üliõpilane, avarate kultuurihuvidega (suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), hiljem pidalitõve uurija ning lõpuks kohtumeditsiini professor ülikoolis. Ema Elfriede oli andekas pianist. Kunstiannetega olid ka Heiti õde Hella ning vend Ilmari. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid, kellest isa talle rääkis ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel"

Kirjandus
Juhan Liiv ja loodusluule
13
docx

Juhan Liiv ja loodusluule

Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku

Eesti kirjandus
Henrik Visnapuu
8
doc

Henrik Visnapuu

tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores". Tema luuletusi ilmus väga mitmetes grupiväljaannetes. !909-1920 aastad märgivadki tema esimest loomeperioodi. Visnapuu esimese ajajärgu luule on väga meloodiline, rütmiliselt paigas, mitmekülgse sõnakasutusega. Esimeses luulekogus ,,Amores" on selgelt näha, et tegemist on noore inimesega. Luuletused räägivad armastusest, kevadest ja kõiges ilusast

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun