Rüütlikultuur (0)

Pirita Majandusgümnaasium
Muusikaajalugu
Referaat
Rüütlikultuur
10B
Ristisõjad viisid tolleagseid rüütleid paljudesse arenenud maadesse ning kuna rüütlid pidid olema haritud ja mitmekülgsed mehed, siis ei rahuldanud neid enam primitiivsed kangelaslugud. Nii tekkis Euroopa arenenumates maades rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus. Kurtuaasse kirjanduse õitseng algas XII sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Selle harrastajad olid rändlaulikud- rüütlid, keda nimetati trubaduurideks. Nende luule oli peamiselt armastuslüürika, kus oma südamedaami ülistati otse taevani. Lauldi ka rüütlite sangaritegudest. Laulu ettekannet saatis muusika , kusjuures eelistati õrnu pille, nagu harfi ja viiulit.
Lisaks rüütliluulele sai peagi populaarseks ka rüütliromaan, mis hakkas levima eelkõige Põhja-Prantsusmaal truvääride suuläbi. Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Kogu rüütlikirjandusele on omane oma naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitleti kui inimesest lummavat tunnet , mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Üks vanim lugu on Cornwalli kangelastest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest ja paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist. Rüütliromaanid ei olnud enamasti ühe inimese looming, vaid edasirääkijad võisid neid täiendada oma suva järgi. Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante . Kui algselt olid rüütliromaanid värsilised, siis XII sajandil astus selle asemele järjest enam proosa ja romaan omandas tänini tähenduse- pikem väljamõeldud lugu. Rüürtliromaani levisid laialdaselt kogu Euroopas. 12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu.
Rüütel pidi olema vapper , õiglane ja helde , alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid, võitlema paganate vastu, olema seltskonna hingeks lossis ja olema mitmekülgne. Lossides oli paazhide seltskondlik õpetus, mis kuulus rüütliks saamise ettevalmistuste juurde. Rüütlid elasid enamasti maal lossides, mitte linnas. Kuigi algselt polnud rüütlid just väga haritud inimesed.
Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine , ujumine, vehklemine, oda ja vibu käsitlemine, maadlemine, kabemäng ning luuletamine.