Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luulekava isamaateemalistest luuletustest (0)

1 Hindamata
Punktid
Luulekava
Isamaateemalistest luuletustest
Eestimuld ja eesti süda
Lydia Koidula
Süda, kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota´,
mõnda elus jätta maha -
sind ei iial unusta´!
Sinu rinnul olen hingand,
kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin,
minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuulnud sa, -
Eestimaa, mu tööd, mu laulu,
sull´ neid tulin rääkima!
Oh ei jõua iial õelda
ma, kuis täidad südame!
Sinu põue tahan heita
ma kord viimse unele.
Ema kombel kinni kata
lapse tuksvat rinda sa:
e e s t i m u l d j a e e s t i s ü d a-
kes neid jõuaks lahuta !
Isamaast ikka!
Lydia Koidula
,,Isamaada ikka jälle?
Kas sa muud ei mõista siis?
Kas sa muud ei tea laulda ?
Vanaks ammu läind see viis?´´
Muud ei, jah, tea ma laulda:
isamaa – uus igavest!
Keeb s e e s õ n a minu rinnas:
hüüab puust ja õilmetest.
Kodu
Lydia Koidula
Meil aiaäärne tänavas,
Kui armas oli see!
Kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille , rohuga,
kust vanataat käe kõrvas mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata.
,,Laps, oota,´´ kostis ta, ,,see aeg
on kiir küll tulema!´´
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas -
ei pool nii armas polnud seal
kui külatänavas!
Kandke koju mu tervised !
Carl Robert Jakobson -Linnutaja
Oh mu ilus isamaja,
oh mu kallis kodumaa,
ohkan teie õhku taga,
vaene võõrsil hingata.
Tevatuuled,
armuhuuled,
kndke koju – mu tervised!
Kallis kodu
Karl Eduard Sööt
Kus su kaunil kingurinnal
kasvab kasemetsake,
seal on minu kiigekohta,
seal mu kodu kullane .
Ei seal vaevata küll kaldu
viljasaaki salvesse,
ei seal tundmata küll ole
leinahääled minule .
Aga siiski, oh kui kallis,
oh kui kallis mulle ta!
Ta on minu õnnerada,
mulle armas otsata.
Iga kodu on jääv
Ellen Niit
Iga kodu on jääv,
on unumatu,
kui ta üldse
on olnud kodu –
üks habruke võrk,
taaspunumatu,
ummissõlmede
lõputu rodu.
Mõtteretk
sind võib kanda
su olemisse:
majatunagi oled majas.
Iga hetk
saad sa studa kotta sisse,
mis on alles
su südameajas.
Mida võõrale ütleb...
Lehte Hainsalu
MIDA VÕÕRALE ÜTLEB
see põllukivi
mida võõrale ütleb
see pedakarivi
mida võõrale ütleb
see kaardikepiotsatäis maad
mida võõrale ütleb
see kaardikepiotsatäis maad
kus talupoeglik mõtlemislaad.
Kodumaa
Ellen Niit
Kõrge kuusk mu läve ees
on mu kodumaa.
Juuripidi minu sees
on mu koduma.
Kase vari rohu peal
on mu kodumaa.
Salamärgid tohu peal
on mu kodumaa.
Pihlamarjad pihlapuus
on mu kodumaa.
Mõrkjas maitse neist mu suus
on mu kodumaa.
Põhjarannik
Kersti Merilaas
Rannik kui hüppel
rünnakuhoos,
manner ja meri
siin sülitsi koos.
Kivine kallas,
rind tuultele valla,
rahne ja rähka
siit virutab alla.
Vood aga vastasel
haarates jalust,
purenevad, järavad
kaldaalust.
Seiske! Siit edasi
kumbki ei saa:
võimas on meri,
veel võimsam on maa.
Isamaale
Juhan Liiv
Ma tean, liig selgesti tean,
mis oled sa, mu isamaa!
Seda tunda sain uneta öödel
ja kõigil mu vaevastel töödel –
võin julgesti ütelda:
Sa oled seesama elu,
mis sinult pärinud ma;
sa oled seesama elu,
sa oled seesama valu,
mis minult saad tagasi sa.
See valu, mis sinul, on püha,
on minule püha ka:
ma pärinud seda su käest
mu nõrkusest ja mu väest,
mu valude isamaa!
Ja sinu häda minu häda
ja sinu õnn minu õnn ka,
ja sinu vaesus ja rikkus
ja sinu eluea pikkus
on minugi, isamaa!
6
Luulekava isamaateemalistest luuletustest #1 Luulekava isamaateemalistest luuletustest #2 Luulekava isamaateemalistest luuletustest #3 Luulekava isamaateemalistest luuletustest #4 Luulekava isamaateemalistest luuletustest #5 Luulekava isamaateemalistest luuletustest #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fredupoiss123 Õppematerjali autor
Luulekava isamaateemalistest luuletustest (Eesti teemaatika)

Sarnased õppematerjalid

Luuletuste raamat
32
odt

Luuletuste raamat

Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................

Kirjandus
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi ­ Muinaseesti

Muusika
Lydia koidula
13
doc

Lydia koidula

Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja

Kirjandus
Rahvale lauldavate laulude kogumik
48
doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......

Muusika
Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu
9
docx

Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu

Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid Aug

Kirjandus
Hamlet-Terve Raamat
62
rtf

Hamlet, Terve Raamat

WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k

Kirjandus
Luuletusi lastele ja suurtele
52
doc

Luuletusi lastele ja suurtele

1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA

Laste- ja noortekirjandus
M-K-Baxter-Jumalik ilmutus põrgust
67
pdf

M-K-Baxter "Jumalik ilmutus põrgust"

Mary K. Baxter JUMALIK ILMUTUS PÕRGUST Aeg on lõppemas! Vaimulik kirjavara 1999 Originaali tiitel: Mary K. Baxter A Divine Revelation of Hell Tõlkinud: Olav Maran SISSEJUHATUS Tunnistan, et ei seda ega ühtegi teist sealpoolsust esitavat raamatut poleks olnud võimalik kirjutada ilma Jeesuse Kristuse üleloomuliku jõuta. Jeesuse käes üksi on põrgu võtmed ja Ta on maksnud hinna, et võime siseneda taevasse. Selle raamatu kirjutamine oli pikk ja nõudlik protsess, mille jooksul tundsin end kõigist eraldatuna. Möödus mitmeid aastaid, enne kui see raamat sai ilmuda. Issanda ilmutused, millest siin on juttu, algasid 1976.a. Kulus kaheksa kuud, et panna see paberile. Käsikirja lõplik valmimine nõudis mitmeid aastaid. Nüüd mõistan, et Issand valmistas mind selle raamatu kirjutamiseks juba lapsepõlvest peale, mil mul oli unen?

Usuõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun