Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodumaa läbi Juhan Liivi lüürika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kodumaa Juhan Liivi lüürikas
 
Juhan Liiv on Eesti üks tuntumaid luuleklassikuid. Ta on kirjutanud palju isamaaluuletusi. 
Erinevalt teistest ärkamisaja luuletajatest, ei kujutanud ta Eestit romantiliselt vaid realistlikult, nii 
nagu see tollel ajal oli. Juhan Liivi  isamaaluule  pärineb tema haigusaastatest. 
Juhan Liiv kannatas nagu kannatas ka tolleaegne Eesti ning oma isamaaluuletustes ongi Liiv 
andnud edasi seda valu, vaesust , hädasid ning probleeme, mis 19. sajandi lõpp Eestile kaasa tõi: 
Kui tume veel  kauaks  ka sinu maa
Ja raske su koorem  kanda, 
Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka
Sa soovide siniranda.
Juhan Liivi isamaluule on karm ja  realistlik . Kodumaa saatus ühineb luuletaja enda saatusega. Ta 
annab isamaaluulega edasi enda valu ning läbielamisi. F.  Tuglas  on öelnud , et Liiv pole oma 
luuletusi kirjutanud, vaid on need ise kannatanud. Seda kõike  kirjeldavad luuleread :
See valu, mis sinul, on püha, 
On minule  püha ka:
Ma pärinud seda su käest, 
Mu nõrkusest ja mu väest,
Mu valude  isamaa!
Ja sinu häda  on minu häda,
Ja sinu õnn on minu õnn ka,
Ja sinu vaesus  ja rikkus
Ja sinu eluea  pikkus
On minugi, isamaa.
Ta  tundis  küll valu ja kannatust, kuid siiski  armastas  ta oma  kodumaad ning pani selle 
järgnevatesse luuleridadesse: 
Mitte igaühele õnneks ei antud
Selgesti näha,
Mitte kõigile õnneks ei antud
selgesti kuulda,
armastada  palavalt
isamaad,
kannatada temaga.
Liivi luuleridadest võib välja lugeda, et ta uskus eestlastesse ning Eestisse. Ta andis tolle aja 
inimestele lootust, et on tulemas helgemaid ja paremaid aegu. Ta uskus, et ükskord tuleb aeg, mil 
me oleme vabad. Kõigele halvale, mis sellel ajal oli, nägi Liiv siiski tunneli lõpus valgust, ta 
uskus, et elu siin väikesel  maalapil läheb ükskord paremaks. Juhan Liiv on kirjutanud:
 
Täht süttib ehk taevas su üle veel,
lill tärkab su haua pinnast,
ja sinu mõte ja sinu meel
kord tuksub su rahva rinnast -
ja liigub ja loob ja lehvitab
ja  kaunid radasid rajab,
su rahva koda see ehitab
ja põlvest põlveni  kajab .
Viimased eluaastad rändas Liiv ringi. Ta tundis valu ning üksindust. Luuletuses  ’’Ta lendab 
mesipuu poole’’ on Juhan Liiv väga  armsalt  kirjeldanud, kuidas isamaa on see, mida ei tohi 
unustada , ükskõik kus sa oled: 
Ja langevad teele tuhanded;
veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja  hoole
ja lendavad mesipuu poole!
Nii hing, oh hing, sa  raskel  a'al -
kuis  õhkad isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal -
kuis  ihkad isamaa poole!
Mina sain sellest luuletusest aru nii, et me võime olla isamaast kaugel, kuid alati on ta meid
ootamas. Ta võib olla viletsates oludes, kuid isamaa on siiski koht, mis on alati meie südames.
Olles  kodumaast  kaugel, tunneme  me kõik paratamatult koduigatsust. Arvan, et Juhan Liiv mõtles
järgmiste ridadega seda, et Eesti oli sellel ajal küll viletsates oludes, kuid minnes  läbi  tulest  ja
veest, unustades surma ja hoole jõuame me ükskord siiski vabaduseni:
Ja puhugu vastu sull' surmatuul
ja lennaku vastu sull' surmakuul:
sa unustad surma ja hoole
ning tõttad isamaa poole!
Kodumaa läbi Juhan Liivi lüürika #1 Kodumaa läbi Juhan Liivi lüürika #2 Kodumaa läbi Juhan Liivi lüürika #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Juhan Liivi kodumaa teemalise lüürika iseloomustus.

Sarnased õppematerjalid

Juhan Liiv Isamaaluule
2
docx

Juhan Liiv Isamaaluule

JUHAN LIIV Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski. Tekib tunne nagu luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elu traagika. Juhan Liiv tundis juba sünnist saati, et ta polnud siia ilma oodatud ega tahetud. Kui eakaaslased

Kirjandus
Üldlaulupeo referaat
15
rtf

Üldlaulupeo referaat

1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva. Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo ajal tule süütamine Tartus ja selle kandmine Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eesti Tallinnasse. Läbi ajaloo on seniseks toimunud 24 üldlaulupidu 3 Laulupeo ühendkoori laulud Koit Muusika: Mihkel Lüdig sündis 9. mai 1880 ja suri 7. mai 1958. Ta oli eesti helilooja , koorijuht ja organist. Sõnad: Friedrich Kuhlbars ( Friedrich Karl Johann Kuhlbars ) sündis 17. august 1841 ja suri 28.jaanuar 1924. Ta oli eesti kirjanik ja koolmeister. Sõnum videost : Laulu algus on suure energiaga

Muusika
Juhan Liivi looming
4
doc

Juhan Liivi looming

isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale. Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla. Rõõmsamad luuletused: ,,Meri"- ... ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti. ,,Isamaale"- jagab kõike Isamaaga ,,Mis meil kaunis, mis meil kallis"- ... Isamaa on meile kallis, ta meil kallis, püha on, ta on meie kindel side, ta on meie õnn. ,,Sinuga ja sinuta"- ... Isamaa

Kirjandus
L Koidula ja J Liivi luule analüüs ja võrdlus
9
docx

L.Koidula ja J.Liivi luule analüüs ja võrdlus

Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele. Klassikalise suurkujuna tõusis esile Lydia Koidula ­ ta oli ikoon juba oma eluajal, ta oli eeskujuks oma kaasaegsetele. Tema oli ajastu näoks ­ ta luule kajastas sügavat patriotismi ning oli tihedalt läbipõimunud ärkamisaja mõjutustest. Teine suurkuju, kes väärib nimetamist, on Juhan Liiv. Tema oli ikoon tulevastele põlvedele, nimelt - ta oli oma ajast ees. Liivi loomingut hakkasid tõeliselt hindama talle järgnenud põlvkond, ning ta läks hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja ­ sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi. Lydia Koidula on Eesti luules romantismi esindaja

Kirjandus
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle. Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv ,,Ta lendab mesipuu poole" on omaette refräänisõna nagu ka näiteks kaasike, kaanike, kaske või midagi taolist. Üks eluaegne viga on see, et veerandnoot on alati väljapidamatu. Nagu ka paljud eelmised laulud räägib see isamaast. Väga meloodiline ja võimas laul. Laul pole väga aeglane, aga meeldub väga, kuna on võimas ja tekitab väga hea tunde ning see on ka mul üks lemmikumatest. 7 Kasutatud kirjandus Laulud

Muusika
Juhan Liiv ja tema luule
34
odt

Juhan Liiv ja tema luule

Juhan Liiv 1864-1913 Luule Kadri Vellak * Tartu*2014 Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses oli koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed,

Kirjandus
10-klassi kirjanduse eksami piletid
15
odt

10. klassi kirjanduse eksami piletid

hakkama sai kui ka tema läbimurretest ja ebaõnnestumistest teistes ainetes. Väike Vipper seadis enda eesmärgiks jõude neljade-viite ehk cu laude´ga lõpetajate hulka . Kahjuks rikkus selle saavutamise prantsuse keele õpetaja , kes oma nõmedatele põhimõtetele toetudes ei pannud talle nelja, vaid kirjutas tunnistusele peaaegu põhjendamatu kolme .See morjendas Vipperit niivõrd, et poiss otsustas läbi silmuse endalt elu võtta. Tänu ema pealesattumisele ei jõudnud ta õnneks soovitud tulemuseni jõuda. Noorhärra Mirk suutis Vipperit külastades talle selgeks teha, et tema motiivid selliseks otsuseks polnud piisavad. Kõige tipuks lahkus ka härra Ledoute prantsusmaale ja keegi ei pidanud teda ena nägema. Autor üritas meieni tuua, et alati ei saa seda , ida soovitakse, kuna maailas leidub igasugu idioote, kes meie elu raskeaks muudavad

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid mahedate mokkadega, vaid näitasid neid ausa otsekohesusega, kus võisid. Nad käisid sagedasti eestlaste kehval laual söömas, aga kui kõht täis või peremehe malakas tüsedam juhtus olema, vantsis palumata külaline jälle kodu poole, paganaid paganateks jättes. Esimestes võitlustes usu ja hariduse eest kiskus Taani kuningas Harju ja Viru maakonna enese kätte. Muu eestlaste maa jäi Liivi ordu ja piiskoppide omaks. Kui sõdade järel ajuti rahu tuli, voolasid sakslased ja taanlased võidetud maale, igaüks sai oma tüki kätte ja jäi nende talupoegade peremeheks, kes maatüki peal elasid. Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun