Kodumaa läbi Juhan Liivi lüürika (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Juhan Liiv Isamaaluule

JUHAN LIIV Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski. Tekib tunne nagu luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elu traagika. Juhan Liiv tundis juba sünnist saati, et ta polnud siia ilma oodatud ega tahetud. Kui eakaaslased

Kirjandus

15

rtf

Üldlaulupeo referaat

1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva. Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo ajal tule süütamine Tartus ja selle kandmine Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eesti Tallinnasse. Läbi ajaloo on seniseks toimunud 24 üldlaulupidu 3  Laulupeo ühendkoori laulud Koit Muusika: Mihkel Lüdig sündis 9. mai 1880 ja suri 7. mai 1958. Ta oli eesti helilooja , koorijuht ja organist. Sõnad: Friedrich Kuhlbars ( Friedrich Karl Johann Kuhlbars ) sündis 17. august 1841 ja suri 28.jaanuar 1924. Ta oli eesti kirjanik ja koolmeister. Sõnum videost : Laulu algus on suure energiaga

Muusika

4

doc

Juhan Liivi looming

isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale. Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla. Rõõmsamad luuletused: ,,Meri"- ... ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti. ,,Isamaale"- jagab kõike Isamaaga ,,Mis meil kaunis, mis meil kallis"- ... Isamaa on meile kallis, ta meil kallis, püha on, ta on meie kindel side, ta on meie õnn. ,,Sinuga ja sinuta"- ... Isamaa

Kirjandus

9

docx

L.Koidula ja J.Liivi luule analüüs ja võrdlus

Lydia Koidula ja Juhan Liivi luule Igal ajastul on oma võrdkuju, keegi kes tõuseb ikooni seisusesse ja on kogu ajastu võrdnäoks tulevastele põlvedele. Klassikalise suurkujuna tõusis esile Lydia Koidula ­ ta oli ikoon juba oma eluajal, ta oli eeskujuks oma kaasaegsetele. Tema oli ajastu näoks ­ ta luule kajastas sügavat patriotismi ning oli tihedalt läbipõimunud ärkamisaja mõjutustest. Teine suurkuju, kes väärib nimetamist, on Juhan Liiv. Tema oli ikoon tulevastele põlvedele, nimelt - ta oli oma ajast ees. Liivi loomingut hakkasid tõeliselt hindama talle järgnenud põlvkond, ning ta läks hinge just noorpõlvele. Koidula, keda peetakse romantismi esindajaks Eesti luules, oli sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja ­ sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi. Lydia Koidula on Eesti luules romantismi esindaja

Kirjandus

34

doc

Eesti laulupidu 2009

sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle. Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv ,,Ta lendab mesipuu poole" on omaette refräänisõna nagu ka näiteks kaasike, kaanike, kaske või midagi taolist. Üks eluaegne viga on see, et veerandnoot on alati väljapidamatu. Nagu ka paljud eelmised laulud räägib see isamaast. Väga meloodiline ja võimas laul. Laul pole väga aeglane, aga meeldub väga, kuna on võimas ja tekitab väga hea tunde ning see on ka mul üks lemmikumatest. 7 Kasutatud kirjandus Laulud

Muusika

34

odt

Juhan Liiv ja tema luule

Juhan Liiv 1864-1913 Luule  Kadri Vellak * Tartu*2014 Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses oli koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed,

Kirjandus

15

odt

10. klassi kirjanduse eksami piletid

hakkama sai kui ka tema läbimurretest ja ebaõnnestumistest teistes ainetes. Väike Vipper seadis enda eesmärgiks jõude neljade-viite ehk cu laude´ga lõpetajate hulka . Kahjuks rikkus selle saavutamise prantsuse keele õpetaja , kes oma nõmedatele põhimõtetele toetudes ei pannud talle nelja, vaid kirjutas tunnistusele peaaegu põhjendamatu kolme .See morjendas Vipperit niivõrd, et poiss otsustas läbi silmuse endalt elu võtta. Tänu ema pealesattumisele ei jõudnud ta õnneks soovitud tulemuseni jõuda. Noorhärra Mirk suutis Vipperit külastades talle selgeks teha, et tema motiivid selliseks otsuseks polnud piisavad. Kõige tipuks lahkus ka härra Ledoute prantsusmaale ja keegi ei pidanud teda ena nägema. Autor üritas meieni tuua, et alati ei saa seda , ida soovitakse, kuna maailas leidub igasugu idioote, kes meie elu raskeaks muudavad

Kirjandus

0

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid mahedate mokkadega, vaid näitasid neid ausa otsekohesusega, kus võisid. Nad käisid sagedasti eestlaste kehval laual söömas, aga kui kõht täis või peremehe malakas tüsedam juhtus olema, vantsis palumata külaline jälle kodu poole, paganaid paganateks jättes. Esimestes võitlustes usu ja hariduse eest kiskus Taani kuningas Harju ja Viru maakonna enese kätte. Muu eestlaste maa jäi Liivi ordu ja piiskoppide omaks. Kui sõdade järel ajuti rahu tuli, voolasid sakslased ja taanlased võidetud maale, igaüks sai oma tüki kätte ja jäi nende talupoegade peremeheks, kes maatüki peal elasid. Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa

Kirjandus

Kommentaarid (0)