Loeng III (0)

6.1. Sahhariidide tähtsus toidus
6.1.1. Millised ained on sahhariidid ?

• Monosahhariidid : Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü ....
  
• Disahhariidid : sahharoos , laktoos , maltoos
  
• Oligosahhariidid
  
• Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin
  

6.1.2. Tarbimissoovitused

• 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300- 1400 kcal ) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal , siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide , 3000 kcal korral 450 g.
  
• 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g
  
• 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis
  
• Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist
  
• 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus olema kiudaineid
  

6.1.3. Süsivesikute metabolism , kuidas organism sahhariide kasutab.

• Energeetiline substraat -peamine
  
• Ehituslik funktsioon – glükopreteiinid ja – lipiidid , heteropolüoosid kondroitiinsulfaat, hüaluroonhape, hepariin – hüdrofiilsed, limaained
  

Seedetraktis lõhustuvad sahhariidid kergesti, nende lõhustumiseks on vaja suhteliselt vähe erinevaid ensüüme. Inimese süljel on suur amülaassi aktiivsus. Mao happeline keskkond inhibeerib amülaasi ja edasine lõhustumine toimub peensooles pankreasenõre amülaaside, maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr
See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on :

• tärklise seeduvus
  
• suhe tärklis/valk
  
• lipiidid + kiudaine + suhkur
  
• toidu konsistents
  

näiteks rukkileivast tõuseb vere Glc kiiremini kui pähklišokolaadist. Kohv hoiab jäätisest tekkivat Glc tõusu tagasi.
Glükolüüs ja aeroobne oksüdatsioon
Skeem, vitamiin B1 tähtsus
6.1.4. Vere glükoosisisalduse (veresuhkru taseme) regulatsioon .
Insuliinist sõltumatud rakud on :

• aju
  
• erütrotsüüdid
  
• peensoole limaskesta rakud
  
• neerutorukesed
  
• maks
  

Insuliinist sõltuvad:

• skeletilihased
  
• rasvkude
  
• südamelihas
  
• silmalääts
  
• leukotsüüdid
  
• hüpofüüs
  

Insuliini süntesi ja sekretsiooni stimuleerivad peale vere glükoosi taseme ka hormoonid:

• Koletsütokiin (CCK)
  
• Peptiid IRP e. GIP
  
• Aminohapped Leu ja Arg
  
• Serotoniin – moodustub Trp-st UV-kiirguse toimel, seega stimuleerib suvel insuliini rohkem kui talvel ja suhkruhaigete suvised vajalikud insuliinikogused võivad väiksemad olla.
  

• Adrenaliin – intensiivistab glükogeeni lagundamist, pärsib sünteesi.
  
• Somatotroopne hormoon (-) – pärsib insuliini sünteesi
  
• Glükagoon – soodustab maksas glükogeeni hüdrolüütilist fosforüülumist.
  

Glükoos (Glc) fikseeritakse rakku glükoos-6-fosfaadina (Glc-6-P-na), (Glc läbib vabalt rakumembraani Glc-6-P mitte) ja edasi sünteesitakse Glc-6-P –st varupolüsahhariid glükogeen.
Fosforüülimist katalüüsivad:

heksokinaas, kõigis kudedes, kiire, Km väike, küllastub väikestel glükoosi kontsentratsioonidel

glükokinaas maksas, Km suur, küllastub suuryel glükoosi kontsentratsioonidel, võimaldab fosforüülida ja rakku vastu võtta rohkem glükoosi
Glc-6-P glükogeen
│ ensüüm
↓ glükoos- 6-fosfotaas (maksas, neerudes, enterotsüütides
Glc
Skeem Glc-6-P ainevahetuse kohta
NB! Kas fruktoos on parem suhkur kui sahharoos?
Kas sorbitool annab energiat?
Glükoosi aeroobsel oksüdatsioonil vabanev energia on 2847 kJ/mol, 38 mol ATP
Anaeroobsel 210 kJ/mol, 2 mol ATP
Erütrotsüütides on glükolüüs ainus, sest mitokondrid puuduvad.
6.1.5. Miks on vajalikud seedumatud sahhariidid, kiudained .
Lahustumatud kiudained: tselluloos ja temaga kaasnevad hemitselluloosid, pentosaanid – ei seo sapipigmente, seovad Ca, Mg ja Fe imendumist. Peamised kiudained nisukliides.
Mittepolüoossed kiudained – ligniin, seostub sapphapetega.
Lahustuvad kiudained – pektiinained ja gummi, inuliin – langetavad kolesteroolitaset, esinevad õuntes, kaerahelvestes. Kiudaineid võivad lõhustada jämesooles elunevas mikroorganismid, tekivad happed (võihape, äädikhape) ja gaasid.
Vajalikud on kõik kiudained, kokku 20-35 g päevas.
Kiudainete kasulik toime on:

kaalukontroll, vähem energiat

väldivad kõhukinnisust – hoiavad seedekulglas vett, mis muudab soolesisaldise pehmeks , samas seovad ka liigse vee kõhulahtisuse korral.

pehme soolesisaldis ei vigasta pimesoolt – ei teki põletikku

väheneb vähirisk – kantserigeensed ühendid läbivad kiiremini soolestiku

lahustuvad kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset (sapipigmentide sidumise kaudu)