likviidsemaid vahendeid. Näitjate järgi on ettevõttel päris head väljavaated. Maksevalmiduskordaja = Raha+väärtpabrer / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevalmiduskordaja = 6 546+7 665/235 897=0,06 31.12.2008 Maksevalmiduskordaja = 7 349+7 665/201 546=0,07 Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008 Intressikulude kattekordaja =65 575/1 045=62,7 Intressikulude kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid. Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12.2008
............................................................................................... 16 8.1 Üldine võlasuhe........................................................................................................... 20 8.2 Võõrkapitali ja omakapitali suhe................................................................................... 21 8.3 Omakapitali kordaja..................................................................................................... 22 8.4 Intressikulude kattekordaja.......................................................................................... 22 9 PANKTROTI ANALÜÜS..................................................................................................... 24 LISAD.................................................................................................................................... 28 Lisa 1 Realisatsiooni netokäive.........................................................................................
Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30
e kui palju varasid on finantseeritud võõrkapitaliga. Kohustused Kogupassiva Raamatupidamisaruandluse analüüs (31) Omakapitali võlasiduvus (debt to equity), vt eelmine näitaja Kohustused Omakapital Lüh.koh ei tohi ületada omakapitali üle 1,25x Omakapitali osatähtsus (equity ratio) Omakapital Kogupassiva Raamatupidamisaruandluse analüüs (32) Intressikulude kattekordaja iseloomustab ettevõtte võimet katta intressikulud kasumi arvelt (tavaliselt ärikasum). Ärikasum Intressikulud Peaks olema võimalikult kõrge (2 või enam) Soovitus: Kui alla 2, võiks arvutada kassapõhise intressikulude kattekordaja, kui see alla 1, ei ole intressikulud kaetud. Riiklikud maksud · Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma
Sama suhtarvu saab avaldada veel ka järgmiselt: = -------------------- -1 Omakapital Omakapital Omakapital 1.2. Omakapitali osatähtsus = ---------------------------- = -------------------------------- kogukapitalis passiva kokku kogukapital e. soliidsuskordaja(riigiet.0,66; eraet.0,37) 2. Intressikulude kattekordaja: Ärikasum (EBIT) = ---------------------------- Intressikulud Pikaajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Pikaajaliste kohustuste Koguvara Koguvara üldine kattekordaja =-------------------------- = -------------------------------- pikaajaline võlgnevus pikaajaline võõrkapital 2
olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08 Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva
4. Ülesanne Hea Firma intressikandva võla suurus on püsivalt 1 000 000 EUR ning võla intressimääraks on 9%. Hea Firma aastane müügikäive on 4 miljonit eurot, käibe puhasrentaablus on 10% ning kasumit maksustatakse 25%-lise määraga. Ettevõtte intresside kattekordaja (TIE) suurus peab olema vähemalt 5 (korda). Vastasel juhul keeldub laenu andnud pank võla refinantseerimisest ning selle tulemuseks on ettevõtte pankrot. Leia: Missugune on hetkel intressikulude kattekordaja väärtus? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 4 000 000 € * 0,1 = 400 000 € Aastane intressikulu = 1 000 000 € * 0,09 = 90 000 € Ärikasum = 90 000 € + 400 000 € / 1 – 0,25 = 623 333,3 €
25 EUR 58,13 EUR 55 EUR 61, 25 EUR 18. Ettevõtte puhasmarginaal (NI7S) moodustab 0,03 varade käibekordaja (S´jagat. A) 2,6 ning omakordisti (Ajagat.E) 2,25. Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE): 4,88 14,55 5,88 17,55 7,8 19. Ettevõtte intressikulude kattekordaja Ei saa olla negatiivne Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski Vaatlusaluse ettevõtte müügitulu on 1’000’000 eurot aastas ja nii igal aastal. Muutuvkulud ulatuvad 60% müügitulust ning rahalised püsikulud on 250’000 eurot aastas. Ettevõtte omanik on ettevõttesse investeerinud 800’000 eurot.
Küsimus 14 Küsimuse tekst Ostjate debitoorse võla käibeväldet suurendab kõige tõenäolisemalt Vali üks: a. müügikäibe suurenemine b. raha aeglasem laekumine c. müügikäibe vähenemine d. raha kiirem laekumine Küsimus 15 Küsimuse tekst Pikaajalise kreeditori seisukohast on kõige soodsam Vali üks: a. aktsiakasumi (EPS) suurenemine b. dividendimaksete peatamine eelisaktsionäridele c. võlakordaja suurenemine d. intressikulude kattekordaja suurenemine Küsimus 16 Küsimuse tekst Vastutuskeskuse hindamine saab olla objektiivne järgmiste tingimuste täitmise korral Vali üks: a. juhtkonnale on teada vastava ärisegmendi tegevuse konkreetsed tingimused b. organisatsiooni üldkulud jaotatakse vastutuskeskuste vahel õiglasel alusel ja objektiivselt c. juhtkond teab nende näitajate, mille alusel toimub hindamine, koostamise metoodikat ja tähendust d. kõik ülejäänud väited on õiged
ெüü Varude käibekordaja ൌ ௨ௗ ேõ௨ௗௗ Nõuete laekumine ൌ ெüü/ଷ 15 27. september 2013 Näited järg: ெüü Põhivara käibekordaja ൌ õ௩ ää௩ää௧௨௦ Intressikulude kattekordaja ூ௧௦௦ௗି ௦௨ ௦௨ ሺாூ்ሻ ൌ ூ௧௦௦௨௨ௗ Koguvara tulutoovuse tase (ROA) ௨௦௦௨ ൌ ௨௩ 16 27. september 2013 Suhtarvude võrdlemine üldiste hindamiskriteeriumitega näited:
·suurendada omakapitali reinvesteerida kasum või suurendada aktsia/osakapitali; ·võtta laenu. Kapitali struktuuri näitajate abil saab hinnata ettevõtte laenatud vahendite kasutamist ja võimet täita võõrvahendite kasutamisega seotud kohustusi ehk tasuda intresse. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega Võlakordaja = kohustused/koguvara Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid. Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist.
Seda saame arvutada kahe valemi abil: Omakapitali kordaja = kõik varade allikad/ omakapitaliga Või Omakapitali kordaja = 1 + võõrkapital / omakapitaliga Pikaajaline laenukasutus nõuab kasutamise eest lisaväljaminekuid e. intresse. Ettevõte peab tegema oma investeeringud nii, et oleks kaetud laenatud vahendite kulud ja lisaks teenitud tulu. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, tuleb vaadata ka intressikulude kattekordajat ehk seda, kas ettevõte on suuteline intresse jooksvatest tuludest tasuma. See näitaja ei tohiks olla alla 1. Intressikulude kattekordaja = kasum / intressikulu 9 2.2.5. Tasuvusanalüüs Tasuvus- e. rentaablussuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutab ettevõte oma varasid ja kui hästi on korraldatud ettevõtte põhitegevus. Mida kõrgemad on tasuvussuhtarvud,
Pikaajalised kohustused 416 580 807 632 1 490 067 833 Omakapital 477 814 580 329 225 597 004 Kapitaliseerituse kordaja 0.4658 0.5819 0.7141 Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intressikulude kattekordaja 14 Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu 2006 2007 2008 Ärikasum 97 250 046 105 867 44 030 Intressikulu 2 150 298 8 652 17 835 Intressikulude kattekordaja 45.23 12.236 2.46874 See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse
Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT) Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis) Vastutuskeskused ,,kõik ettevõtte tulud ja kulud saavad vastutaja, kelleks on struktuuriline üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves
8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9. Koguvarade käive (total asset turnover) C. MAKSEVÕIME JA LIKVIIDSUSUHTARVUD (liquidity ratios). 10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase (current ratio) 11. Likviidsuskordaja, nn. happetest (quick ratio, acid test ratio) 12. Superlikviidsuskordaja D. FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD, INTENSIIVFINANTSEERIMISE SUHTARVUD (debt-utilization ratios) 13. Võlakordaja (debt to total assets) 14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned) 15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage) MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega.
EBIT = 140 000 (dollarit) EBIT (ärikasum) 3. Leian uue intresside kattekordaja: Intresside kattekordaja = I (intressikulud) 140 000 Intresside kattekordaja = = 3,5 korda 40 000 Vastus: Intresside kattekordaja uus väärtus on 3,5 korda. Näeme, et intressikulude kahekordistumisel ja käibe puhasrentaabluse vähenemisel 3%-ni on intresside kattekordaja väärtus vähenenud 7,5 võrra. 5) ROE = 12%; Võlakordaja 0,40. ROA? Ettevõtte võlakohustused D Puhaskasum PK Võlakordaja = ROE = Keskmine omakapital E Keskmine omakapital E Puhaskasum PK ROA = Keskmine koguvara A
AS Viisnurga eeldada head käive, misvõib anda alust aktsia väärtus võib suhtarvu tõlgendada sarnaselt, samas on mõlema langus. Ehk siis aktsiahind on tõusnud vaatamata käib P/EBITDA Kuna võrreldes suhtarvu P/E-ga on see näitaja Viisnur maksu ja intressikulude suurt osakaalu firma teenitava väike osa kogu teenitud tulust. P/B, P/S ja P/EBITDA suhtarvud tuginedes praegusele väärtpaberi hinnale se või jooksvat nelja kvartalit) . Kommenteerige lühidalt saadud tulemusi ki eeldan, et arvutused võiksid toimuda järgmiselt. Iga väärtpaberi kohta ohta, aktsiakasumi jne. Leitud suhtarvud koondage ühtsesse tabelisse. näiteks negatiivne kasum vms). Sellisel juhul jätke see lahter tühjaks või dus majanduslik sisu
aitab seega hinnata erinevate kululiikide olulisust kasumi kujunemisel, mida on hea jägida graafiliselt joonisel 6. ASi Even kasumiaruannete vertikaalanalüüs on toodud lisas 4. Uuritava ettevõtte ärikulud on aastast-aastasse vähenenud 99,39%-lt 95,63%-ni, seda eelkõige tööjõukulude arvelt, mis on omakorda langenud kolme aasta kokkuvõttes 20,39%-lt 16,02%-ni. Samuti on langenud muude ärikulude osakaal. Intressikulude osakaal on suurenenud ja seda eelkõige pikaajalise pangalaenu tagasimaksmise arvelt. Ärikasumi osakaal on igal vaadeldaval aastal suurenenud, puhaskasum küll langes 2004. aastal 0,15% võrreldes 2003. aastaga, kuid tõusis 2005. aastal 2,71% võrreldes eelneva aastaga. Kasumiliigid 100% 80% 60% netokäive suhe %
Näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = 100% kogukapital Omakapitali osatähtsus peaks olema vähemalt 30 - 40 % Joonis 11 OÜ Abilis omakapitali osatähtsus Joonis 11 näitab, et ettevõttel OÜ Abilis omakapitali osatähtsus on keskmiselt 77% mis on väga hea näitaja. See tähendab ka seda, et ettevõtte on väga raske viia bankroti. Intressikulude kattekordaja Iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
Kapitalirendi nõuded ja kohustused teiste kontserni ettevõtete vastu kajastatakse selleks bilansis ettenähtud kirjetel. Kasutusrendi nõudeid ja kohustusi kajastatakse sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast kas bilansikirjetel «Viitlaekumised» ja «Viitvõlad» või bilansikirjetel «Nõuded ostjate vastu» ja «Võlad tarnijatele». Kapitalirendiga seotud intressikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes analoogiliselt muude intressikulude ja -tuludega finantstulude ja -kulude koosseisus. Kasutusrendiga seotud rendikulusid ja -tulusid kajastatakse kasumiaruandes selleks sobivatel kirjetel äritulude ja -kulude koosseisus, sõltuvalt ettevõtte tegevuse eripärast ja rendilepingute kasutuseesmärgist. 7 Lisades avalikustav informatsioon
o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
50-249 keskmise suurusega ettev. Üle 250 töötaja suurettevõtted III ettevõtlusvormi järgi FIE-otsene materjaalne vastutus AS OÜ Täisühing Usaldusühing AS ja OÜ sissemakse kohustus, saab asutada min. Üks isik, piiratud vastutus Täisühing ja usaldusühing- min 2 asutajat, sissemakse kohustust ei ole IV- Valdava tootmisteguri järgi Personalimahukad- ettevõtted, kus on palju inimtööjõudu. Seadmemahukad- palju seadmeid, neid iseloomustab amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal tootmiskuludes. Materjalimahukad- tooraine ja materjalikulude osakaal on kõrge Energiamahukad- energiatarbimise kõrge tase V Valmistamisprintsiipide järgi Üksiktootmine- ainult üks eksemplar- laevad, kinnisvara Korduvtootmine- samaliigilist toodet toodetakse rohkem kui üks eksemplar PERSONALIMAJANDUS ``INIMTÖÖ`` all mõistetakse inimeste füüsiliste ja vaimsete rakendamist ettevõtte eesmärkide realiseerimiseks
o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 · Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 · Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile o Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõtte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt o Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud o Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2 Rentaabluse suhtarvud o mõõdavad, kui efektiivselt ettevõtte juhtkond suudab genereerida kasumit läbimüügilt, koguvaralt ja omakapitalilt. o Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes
võlad. Muude võlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt ja muudelt võlakohustustelt tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse, samuti teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ja sidusettevõtjate intressikohustusi. Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval, tehes maksegraafiku alusel finantsmooduli kande; bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded, mis sisestatakse samuti finantsmoodulis raamatupidamisõiendi alusel. Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani. D 6060 K 2410 Lähetuskulude arvestus toimub iga lähetatu isiku lõikes. Pärast lähetust tuleb koostada lähetuskulude aruanne, millele on lisatud sõidupiletid ja muud kuludokumendid. Päevarahade, sõidukulude ja muude kulutuste arvestamine toimub vastavalt seadustele.
Põhivarade tootlus 5,272 4,501 3,832 Varude tootlus 5,359 7,437 7,847 Finantsvõimendus Võõrkapitali ja omakapitali suhe 1,276 1,084 -0,006 Omakapitali kordaja 2,276 2,084 -165,944 Intressikulude kattekordaja 1,778 8,555 0,487 Tasuvusnäitajad Tegevtulukus 0,011 0,197 -84,059 Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028
Põhivarade tootlus 5,272 4,501 3,832 Varude tootlus 5,359 7,437 7,847 Finantsvõimendus Võõrkapitali ja omakapitali suhe 1,276 1,084 -0,006 Omakapitali kordaja 2,276 2,084 -165,944 Intressikulude kattekordaja 1,778 8,555 0,487 Tasuvusnäitajad Tegevtulukus 0,011 0,197 -84,059 Müügikate 0,160 0,389 0,210 Varade tulukus 0,027 0,486 -0,028
hinnangud suuremast arvust omaväärtustest. KAPITALI SUHTARVUD investeeringud: see on kõige tavalisem püsivam Kui eelmised algoritmid kasutasid Omakapitali osatähtsus = omakapital/ kogukapital. finantseerimise allikas omakapitali finantseerimiseks. korrelatsioonimaatriksit, siis ESPRIT lähtub otseselt Intressikulude kattekordistaja = ärikasum/ · Välised erainvesteeringud: andmevektorist. Kahe andmesegmendiga, mis on intressikulud. Eesmärk on tõmmata väike- ja keskmiste ettevõte diskreetimissammu võrra teineteise suhtes finantseerimisse erakapitali. Eestis ei ole veel nihutatud, tehakse läbi singulaarväärtuste lahutus
Faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. Lühiajaliste kohustuste eelised: võimalik ajastada, ajalooliselt on lühiajalise finantseerimise intressimäär olnud madalam pikaajalisest, olukord on muutunud ja peaeguseks on lühiajaliste laenude hind kallim kui pikaajalistel või peaaegu võrdne...ja puudused: lühiajaline laen toob kaasa suurema likviidsusriski (sagedasem tagasimaksmine või pikendamine); intressikulude ebapüsivus aastati. Likviidsusriski on võimalik vähendada pikaajalise finantseerimise abil. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. ABC mudeli korral jagatakse varud kulude alusel kolme gruppi. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus on funktsioon ettevõtte käibevara ja lühiajaliste kohustuste tasemest ning kooslusest.. Likviidsuse aspektid: jätkuv likviidsus ja
kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud Happetest = kõrgema likviids. käibevara / lühiajal. kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Likviidsuskordaja = (käibevara varud) / lühiajal. võlg Omandikordisti = koguvara / omakapaital Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Kapitaliseerituse tase = pikaajal
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Rahavoo üldine kattakordaja ehk fikseeritud kulude kattekordaja = ( ärikasum + rendi ja liisingumaksed + amortisatsioon ) / [ intressid + rendi ja liisingumaksed + ( laenude kustutamise maksed + eelisdividendid ) / (1 - t )] t= tulumaksumäär
Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum/omakapital 6,57 9,88 10,7 Kapitali struktuuri suhtarvud: 2008 2009 2010 Võlakordaja = võõrkapital/kogukapital 0,68 0,31 0 Võlad omakapitali suhtes (D/E ratio) = võõrkapital/omakapital 2,11 0,44 0 Omakapitali tase = omakapital/kogukapital 0,47 2,26 - Intressikulude kattekordaja = ärikasum/intressikulud 34,68 73,74 1446,8
Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. võlakordaja = kohustised / kogupassiva omakapitali võlasiduvus = kohustised / omakapital omakapitali osatähtsus = omakapital / kogupassiva intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud * kui intressikulude kattekordaja arvväärtus peaks langema alla 2, tuleks kindlasti arvutada ka kassapõhine väärtus; kui intressikulude kattekordaja on väiksem kui 1, ei kata ärikasum intressikulu 49 Võimendussuhtarvud iseloomustavad firma üldist riskitaset. Võimendus on seotud püsikuludega – tegevusvõimendus põhitegevuse püsikuludega ja finantsvõimendus
räägitakse täis- ja usaldusosanikest. Osaühing ja AS piiritletud vastutusega, riigi pool tsätestatud miinimumkapitali nõue. OÜl 40 000 krooni ja ASil 400 000 krooni. 4. Tehnilis-majanduslik struktuur 1. Valdava tootmisteguri järgi kõige suurem efekt saavutatakse seal, kus kulud on suuremad Töö e pesronalimahukad palgakulude kõrge osakaal tootmiskuludes Seadme e kapitalimahukad amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal Materjalimahukad tooraine ja materjali osatähtsus kõrge Energiamahukad energiatarbimise kõrge tase 2. Valmistamis printsiipide järgi Üksiktootmine samaliigilst toodet toodetakse ainult üks eksemplar tellimustootmisena. Nt laevaehitus Korduvtootmine jaguneb sordi seeria ja masstootmiseks nt riided ja autod 3. Vooltootmine masinad ja seadmed on paigutatud vastavalt tootmisjärjekorrale.
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus = kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. Intressikulude kattekordaja iseloomustab, kuidas ettevõte suudab katta intressikulusid kasumi arvelt ärikasum intressiku lude kattekordaja = intressikulud Mida suurem on intressikulude kattekordaja, seda vähem on probleeme intressi maksmisega, seega peaks olema see suhtarv võimalikult kõrge. Intressikulude kattekordaja soovitatav suurus on üle 2.
MAKSEVALMIDUSE E. RAHALISTE VAHENDITE TASEME SUHTARV (Cash Position Ratio) Raha + Väärtpaberid Maksevalmiduskordaja = Lühiajalised kohustused Andres Laar 2008 2007 KATTEVARA HINDAMISE SUHTARVUD (Coverage Ratios) Ärikasum Intressikulude kattekordaja = (Interst Coverage Ratio) IKU Fikaseeritud maksete Ärikasum + Kulum kattekordaja (Fixed = , kus Carge Coverage Ratio) IKU + RM + LTM IKU - intressikulud, RM - kapitalirendi maksed, LTM - laenude tagasimaksed Andres Laar 2008 2007 KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios)
Im I p I st Superindeksid - väljendavad struktuurinihete mõju mistahes arvul nihketasanditel. Turu kasvu indeks; Turuosa indeks; Klientide stabiilsuse indeks; Kvaliteedi indeks; Innovaatilisuse indeks; Töövahendite seisundi indeks; IT indeks; Töötajate kvalifikatsiooni indeks; Administratsiooni indeks; Hooajalisuse indeks; Püsikulude muutumise indeks; Kasumi kasvu indeks; Võlakordaja indeks; Intressikulude indeks; ,,Ämbrite" indeks Hinnangud viimase 3a jooksul koostatud skaalaga; indekseid võib teha loominguliselt; vajalik on hindamisskaala 2.4. Maatriksanalüüs ja modelleerimine Võib kasutada eri tasanditel (ettevõte, regionaalne, riikide vahel). Efektiivsusmaatriksi iga element on intensiivsustegur. Terve maatriks aga kirjeldab tootmise majanduslikku efektiivsust, hõlmates efektiivsust kujundavaid komponente. Kirjeldamise adekvaatsust tagab lähteparameetrite piisavalt suur arv.
13. Faktooringuleping on leping millega: a. Ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, osta või müüa väärtpabereid või mõnda muud finantsvara kokkulepitud hinnaga b. Võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kokkulepitud tähtajal c. Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. 14. Lühiajaliste kohustuste eeliseks on a. intressikulude ebapüsivus aastati b. suurem likviidsusrisk c. üldreeglina madalam intress võrreldes pikaajaliste kohustustega 15. Käibevaradeks loetakse a. Masinad ja seadmed b. Ehitised c. Materiaalsed varud d. Pikaajaline laenukohustus 16. Käibevaradeks loetakse raha, väärtpabereid, debitoorset võlgnevust ja... a. masinaid 22 b. ehitisi c. materiaalseid varusid 17
· oma investeeringu kasumimäär, · võlgniku võime tasuda intresse, · võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta. Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal. kreeditore huvitavad näitajad: · võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja), · omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus, · pikaajal. kohustuste osat. pikaajal. kapitalis, · intressikulude kattekordaja, · vältimatute maksete kattekordaja, · kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intressi- maksete rahakate). Pikaajal. kreeditorid peaksid huvituma ka firma lühivõlgade tasumisvõimest (sellest sõltub intres- side õigeaegne laekum.) ja rentaablusnäitajate dünaamikast. Likviidsus - isel. e/v võimet muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest. Kõige likviidsem vara on raha ja selle ekvivalendid
• muud finantstulud ja –kulud 20 Kasum (kahjum) tütar- või sidusettevõtetelt kajastatakse kasum või kahjum nende müügist või allahindlusest, samuti kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumit ja kahjumit. Kasum (kahjum) pika- ja lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt kajastatakse kasumiaruande kirjel kasum (kahjum) finantsinvesteeringute müügist ning samuti intressi ja dividenditulu pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt. Intressikulude all mõistetakse laenudelt, kapitalirendilepingutelt, võlakirjadelt ja muudelt võlakohustustelt makstud intressid. Muude finantstulude ja -kulude kirjel kajastatakse finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud välisvaluutas fikseeritud nõuete ja kohustuste valuutakursi muutuste kasumit (kahjumit). Samuti finantskulusid ja tulusid, mis ei ole seotud tütar- ja sidusettevõtetega ning muude finantsinvesteeringutega. (RTJ 2, lisa 2)
Tulemuse alumine piir sõltub suuresti majandusharust. Kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja = lühi- ja pikaajalised kohustused / koguvara Võlakordaja näitab kohustuste (võõrvahendite) osatähtsust varade finantseerimisel. Kui omakapital üle 50% koguvõlgnevusest, toimub tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvel lubatud piirides. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, on vajalik arvutada ka intressitulude kattekordaja. Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid ehk teisisõnu ettevõtte suutlikkust tasuda intresse jooksvatest tuludest. Seetõttu on suhtarvus mitte lõplik kasum vaid kasum enne intresse ja makse. Normaalne näitaja oleks vähemalt 3, ei tohiks mingil juhul olla aga alla 1. Laenude teenindamise % = (intressid + laenude tagasimaksed) / kogutoodang Suhtarv näitab ettevõtte laenukoormust protsentides.
annaabi.ee 
