LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. "Emale" Sõnad - Jaan Kross, esitas Antti Kammiste. Alo armastas väga oma ema ja selle laulu ongi ta temale pühendanud. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu:
Jäi elu lõpupoole pimedaks. Tema teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud ''Fuugakunst'', mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Nad oli Händeliga täielikud vastandid, sest Händel ei kirjutanud kirikumuusikat ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. 8. Nimeta G.F.Händeli (nimeta eluaastad) oopereid (vähemalt üks), oratooriume (vähemalt üks) ning tuntumaid instrumentaalteoseid . Georg Friedrich Händel (1685-1759) Ta on kirjutanud üle 40 ooperi (''Julius Caesar'', ''Xerxes'', ''Alcina'', ''Rinaldo''), üle 30 oratooriumi (''Messias'', ''Simson'', ''Iisrael Egiptuses'', ''Juudas Makabeus''), 18 concero grosso't, orkestrisüite (''Veemuusika'', ''Tulevärgimuusika''), kontserdeid orelile ja orkestrile. 9. Nimeta J.S.Bachi vokaalteoseid (4 ) ja instrumentaalteoseid. Vokaalteosed – missa h-moll, ''Johannese passioon'', ''Matteuse passioon'',
juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppe jõud. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Raimo Kangro Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt
ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Tänapäeval on meile vist kõige tuntuim laul "Eestlane olen ja Eestlaseks jään" Caroly Kasemets Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass
Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Mattiisen on töötanud muusikaõpetajana Jõelähtme koolis, muusikatoimetajana Eesti Raadios ja Reklaamitelevisioonis, hiljem tegutses vabakutselise heliloojana. Ta oli heliloojate Liidu liige alates 1988. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmi-, koori-, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, vokaalsuurvorme(2 oratooriumi, 2 muusikali, lühiooper, kantaat), telefilmide ja telelavastuste muusikat. Mattiisen on kirjutanud kõige rohkem laule(86). Kõige tuntumad on ,,Ei ole üksi ükski maa"(1987), ,,Emale" ja viis ärkamisaegset laulu: ,,Kaunimad laulud" (1988), ,,Mingem üles mägedelle" (1988), ,,Sind surmani" (1988), ,,Isamaa ilu hoieldes" (1988), ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" (1988). Mattiisen on kirjutanud muusika lavateostele ,,Charlotte koob võrku" ja ,,Väike
· Õppis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni · 1956-1960 oli ta Tallinna muusikakooli õpetaja ning aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja Looming · Suurima osatähtsusega tema loomingust on koorimuusika ning see seondub ka rahvalauludega · Tuntumad teosed on loits ''Raua needmine'' ning tsüklid ''Eesti kalendrilaulud'' ja ''Unustatud rahvad'' · Ta lõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele · Ta on loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid · 1972 kirjutas ta kantaadi ''Lenini sõnad'', kus Tormis kasutas Lenini teostest ainult neid väljavõtteid, mis nõudsid rahva täielikku üheõiguslust ning enesemääramise õigust · Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid Aitäh kuulamast!
...........................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. 3 Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aasta päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul
ning tsüklid „Eesti kalendrilaulud“ ja „Unustatud rahvad“ Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele, samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja fi lmimuusikat jm. HELILOOMING Alates 1960. aastates t süven es Tormis aina en am vokaalmuusikasse, samas polnud modern se h elikeele otsin gud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises helikeeles on tal mitmeid töid, nagu "Kolm mul oli kaun ist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskoorig a on üh en datud tantsisklev ja kirgas fl ööt
uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks- ta teadis, et see jääb utoopiaks. Looming · Eelkõige on ta koorimuusikahelilooja. · Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli (liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala) kõnelevate rahvaste folkloorile. · Ta on kirjutanud ka palju koorimuusikatka ilma folkloorilise aluseta. · On loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi, kantaant-balleti, näidendeid ja filmimuusikat. · Varases loomingus tegi traditsioonilisi zanre- kantaadid, prelüüdid, fuugad klaverile ja 2 avamängu orkestrile. Tähtsus Eestile · Tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. · Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM.
ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". See tsükkel on pühendatud kuuele
1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli heliloomingu preemia. Ta kirjutas kaardimängust balletti, mis pidi Euroopas viimaseks jääma. Asus elama Hollywoodi, kus elas oma surmani. Ekspressionism. 20. sajandi esimestel kümnendikel hakatakse huvi tundma inimese sisemaailma vastu, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõetus. Sigmund Freud tema on loonud psühhoanalüüsi, äärmuslikud emotsioonid.
pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis tsükleis leidub paljuhäälsete akordide paralleelseid liikumisi, eri helistike ja funktsioonide liitmist jne. Põhiliseks arendusvõtteks ongi varieeritud kordamine, saate üksikud elemendid on tihti välja kasvanud viisi motiividest. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm Tema esimesed teosed on mõjutatud neoklassitsismist (kaks avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959), ta on kasutanud dodekafooniat (ooperis "Luigelend", 1964, "Kümme haikut", 1966). Eesti parimate hulka arvatud kammerooper "Luigelend" käsitleb inimese ja loodue suhet, seostatud kunstniku eneseotsingutega. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal
5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Alole kõige rohkem meeldis "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale.1983. aastal läks Alo ansamblisse ``In Spega´´ Erkki-Sven Tüür koha asemel. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. Neil on tütar Anna-Mariita. Koolid, kus Alo õppis: Jõgeva Laste Muusikakooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" Ka praegu korraldatakse Alo Mattiiseni auks muusikapäevi, konkursse, Jõgeva piirkonnas.
1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula
aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Koorimuusikal on suur osa just hilisemas loomingus. Varasemasse loomingusse kuuluvad kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa
rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). · Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. · Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud zanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. · Alates 1960
Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu
1720ndal aastal suri ootamatult tema naine, mis tõttu jäi helilooja üksi nelja lapsega. Poolteist aastal hiljem abiellus ta musikaalse Anna Magdaleena ning neil oli õnnelik abielu. Kahest abielust sündis Bachile kokku 20 last, aga pooled neist surid lapseeas. Viimane suur periood tema elus möödus Leipzigis(1723 – 1750). Bachi uus kohustus oli olla kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Sellel perioodil kirjutas ta palju kantaate ja vokaal-instrumentaalteoseid. Bach oli kogu oma elu hädas halva nägemisega. Paar kuud enne oma surma jäi ta ebaõnnestunud silmaoperatsiooni tõttu pimedaks. Bach suri 28. juulil 1750. aastal ja teda on erinevatel asjaoludel maetud kolm korda. Nagu alguses mainitud on suurimad erinevused Bachi ja Händeli loomingus. Heliloojad kasutasid erinevaid žanreid ja tehnikaid. Bach lõi instrumentaal-, orkestri-, kammer- ja oreliteoseid ning teoseid klahvpillidele. Bach kirjutas lausa
nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu
väga täpselt tajus. Kardioloog Rein Vahisalu on leidnud Tsaikovski viimase teose partituurist hämmastavaid kokkulangevusi sureva inimese kardiogrammi graafikaga. 13. Missuguse vene heliloojaga on seotud järgmine lõik: Mihhail Glinka looming on poeetiliselt programmiline, eriti armastab ta muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eksootilisi kõlavärve ning meisterlikke sümfoonilisi meremaalinguid. Ta on kirjutanud 15 ooperit ja ka instrumentaalteoseid. 14. Kelle teos , missugusse zanrisse kuulub (klaveritsükkel, ooper, ballett, sümf.muusika, laulutsükkel) Pildid näituselt- Modest Mussorgski klaveripala Ruslan ja Ludmilla- Aleksandr Puskini poeem Jevgeni Onegin- Pjotr Tsaikovski ooper Surma laulud ja tantsud- Modest Mussorgski soololaulude tsükkel Boriss Godunov Seherezade- Nikolai Rimski süid Ivan Sussanin- Mihhail Glinka Näkineid Uinuv kaunitar- Pjotr Tsaikovski ballett Vürst Igor- Aleksandr Bodorini helilooming
vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960
Looming Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960
detailirikas maailm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid ning kõlas eesti esimene muusikateosena festivalil ,,Varssavi sügis". Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari ,,Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et ,,mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See
– kirjutas 104 sümfooniat. Tuntuimad on 45. ("Lahkumissümfoonia"), kuus Pariisi sümfooniat (nr 82 – 87), 94. ("Üllatussümfoonia"), 101. ("Kell") ja 104. sümfoonia, keelpillikvartette kokku 83, 18 Milles väljendus Mozarti muusikaline geniaalsus? Ta oli haruldase kuulmisega ja fenomenaalse muusikalise mäluga. Kirjutas esimese muusikapala 4-aastaselt ja 6-aastaselt mängis õukonnas. 19 Nimeta ja iseloomusta Mozarti instrumentaalteoseid (žanrid, teoste nimed) - (Mozarti looming oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem, tema muusika oli järskude kontrastidega, mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.) - 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). 20 Nimeta ja kirjelda Mozarti oopereid.
Veljo Tormis abiellus 1951 ja tema abikaasaks sai Lea Tormis, kes on eesti teatriteadlane. Nende ühine poeg Tõnu Tormis on fotograaf. LOOMING Suurima osatähtsusega Tormise loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, näidendi- ja filmimuusikat jms. Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud zanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab aga valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine
inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .Alates 1960
ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad- kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal.Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula
18. Eesti esimene rock-ooper on ,,Põhjaneitsi" (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22
ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajadkuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Looming Alo loo ming on mitme kesine. Ta on kirjutanud laule, filmi muusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvor me, telefil mide ja telelavastuste muusikat. Laulud Kõige rohke m on ta kirjutanud laule: kokku 86. M õned tuntui mad neist on " Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" · "Ei ole üksi ükski maa" mai 1987. Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula
"Pilvedele", "Kuldrannake", "Laul rõõmule", "Malemäng" on siiani paljude kooride repertuaaris ja kõlanud enamikul laulupidudest. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud.Läte on ka üks esimesi soololaululoojaid eesti muusikas (soololaulud "Mälestus", "Primula veris", "Alpi lill"), samuti on ta kirjutanud 5 kantaati (sh "Millal?", "Rändaja ja tähed") ning instrumentaalteoseid. KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud Eesti muusikalugu, Kunstmuusika. Gümnaasiumi õpik. (2007.a trükk) Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/herma.html http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/harma/elu.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/miina_harma_evelin.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=45&table=Persons http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_T%C3%BCrnpu http://pianolog
rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . 1960
Reimann. 16. Olid esimesed rahvalaulu seadjad, kes püüdsid rahvalaulu olemust tabada ja vastavalt sellele seada. Armastasid vanemaid rahvalaule. Kreek kogus ka rannarootslaste laule ja vaimulikke rahvalaule. Nad püüdsid säilitada rahvalaulu koloriiti. 17. M.Saar- koorilaulud (originaal laulud ja rahvalauluseaded) (Leelo, Põhjavaim-ei ole otseselt tegemist rahvaviisiga), soololaulud (Sügis, Kõver kuuseke), klaveriteosed, orkestriteosed 18. C.Kreek- palju instrumentaalteoseid, folkloorsed teosed, eesti rahvalaulude (ka vaimulike) seaded, rahvamuusika seaded erinevatele orkestritele (sh puhkpillidele), setu sümfoonia. Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal. 20
rikaste kaubalinnade (eelkõige Veneetsia) kirikutes korraldatud uhketest kontsertidest. Seetõttu muutus professionaalsete muusikute staatus aina tähtsamaks. Muusikud töötasid õukondades, tegutsesid linnamuusikutena või mängisid/laulsid kirikukapellides (kapell – ansambel, muusikute rühm). Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks ja väga oluliseks žanriks. Varem oli tähtsamal kohal vokaalmuusika, pille mängiti laulude saateks või tantsumuusikaks, iseseisvaid instrumentaalteoseid kirjutati vähe. Barokiajastul loodi järjest enam teoseid soolopillidele ja väikestele ansamblitele. Neid mängiti õukondades, kirikuis ja linnakodanike kodudes. Üha rohkem hakati looma teoseid suurtele orkestrikoosseisudele. Orkestrid esinesid õukondlikel pidustustel, suurte pühade aegu kirikutes, ooperi- ja teatrimajades, linnaväljakutel ja parkides. Muusikažanrid Vokaalmuusika Vokaalmuusika oli endiselt tähtsal kohal, aga varasemale ansamblilaulule
· Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. · Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud", "Maarjamaa ballaad"), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", fragment). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" · Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" , kantaat-balleti "Eesti ballaadid", näidendi- ja filmimuusikat jm. · Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" , kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt. · Tema eesmärk oli alati väljendada mõnd ideed. Seepärast on tema muusikas ka erakordselt suur roll sõnal.
koosneb enamasti lihtsatest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Muusika on habras, aeglaselt kulgev, milles on rohkelt pianissimot ja pause. Kõige esimesena valmis klaveripala "Aliinale" (1976), mis on ka kõige lühem ja lihtsam selles stiilis teos. Järgnesid ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Fratres", ,,Tabula rasa", ,,Peegel peeglis" jt. Uue stiiliga kaasnes ka sõna osatähtsuse suurenemine - siiani oli Pärt kirjutanud valdavalt instrumentaalteoseid. Peale emigreerumist hakkas Pärt kirjutama sakraal-ehk kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): "Passio", "Magnificat", "Te Deum", "Berliini missa". Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile. Paljude teoste puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik. Helilooja on end mõnikord nimetanud "kirikuakustikamuusikuks" ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali.
Eesti helilooja, pedagoog ja muusikaelu organisaator sündis 21.septembril 1949.aastal Tartus ning suri 4.veebruaril 2001.aastal. Raimo Kangro lõpetas 1968. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974.
Tähtsus: kogu maailmas tunnustatud helilooja. Teosed: kammermuusika sari `Architectonics', orkestriteosed(Symbiosis,Exodus), 5 sümfooniat.Reekviem.Ajaloolise taustaga ooper `Wallenberg'. Urmas Sisask helilooja,koorijuht,harrastusastronoom, kelle eesmärgiks on muusikasse kirjutada kõik tähtkujud. Teosed: klaverimuusika(`Tähistaeva tsükkel'), kooriteosed(`Gloria Patri'), orkestriteosed. Alo Mattiisen on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat Eksperimenteerija. Elektrooniline muusika. Tähtsus: viie isemaalise laulu autor(`Kaunimad laulud' , `Minge üles mägedele', `Sind surmani', `Isamaa ilu hoieldes', `Eestlane olen ja eestlaseks jään'.Kõik 1988).. Teosed: Risotoorium `Roheline muna', `Näärmed'. Peeter Vähi helilooja ja muusikaprodutsent, kelle muusikas on ühendatud nii orientaalse kui õhtumaise muusika väljendusvahendid ja instrumendid. Elektroonilise
mõtlejaid.(vt. pilt 7) Pilt 7. Modest Petrovits Mussorgski 2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakov. Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - M.Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov (1844- 1908), Aleksander Borodin (1833-1887) Kõik nad taotlesid rahvuslikkust. Lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Rahvamuusika ulatuslik kasutamine ja traditsioonilise harmoonia eemaletõrjumine kutsus tolleaegsete muusikute seas esile terava kriitika ning loomulike kõneintonatsioonide kasutamine ooperites lõi suure
meeleolu, lohutav, rahu sisendav, rohkelt polüfooniat 4 sümfooniat kuuluvad sümfoonilise muusika paremikku, klassikalised,4-osalised,reeglipärased, teemad laululised populaarsemad- III ja IV sümfooniat MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Võimas rühm ehk Vene viisik-Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - Mussorgski, Rimski-Korsakov, Borodin. Taotlesid rahvuslikkust, lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Mussorgski elu ja loomingu motoks: elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile Harmoonia on ebareeglipärane Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid Soololaul Kirp o Ooper Boris Godunov o Oopereid nimetab rahvadraamadeks-rahvas aktiivne tegelane, kes võtab osa sündmustest a mõjutab nende käiku
saamatu libreto pärast. Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid- välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem.Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820-ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes
võeti maha saamatu libreto pärast. Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem (vt. "Instrumentaalmuusika"). Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses
näidendeid, filmistsenaariume, ooperilibreto, laulutekste, publitsistikat. 1962.aastal ilmus tal esikteos värsikogu ,,Häälemurre". 1965-69 töötas ETV vanemtoimetajana ning kirjandus-ja kunstisaadete peatoimetajana. 1969-77 oli Kirjanike Liidu luulekonsultant, hiljem kutseline kirjanik. Ta on töötanud Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959-60), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963-65), kirjastuse Kupar juhina. Heliloojana on eelkõige 1990. aastatel kirjutanud instrumentaalteoseid. Vetemaa debüteeris 1958.aastal värssidega. Esikraamat ,,Häälemurre" ilmus kassetis ,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa luulet iseloomustab sisu-ja vormiuudsus, artistlik sõnakasutus, irooniaga segatud huumor, optimism ja intellektuaalsus. Vetemaa on Eesti kirjandusse toonud lühiromaani zanri. See on mahult jutustus, sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse
2 Veljo Tormise looming 2.1 Loomingu üldiseloomustus Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960
wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 3 Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .3 Tunnustused
Georges Bizet (ooper ,,Carmen") Modest Mussorgski (1809-1881) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Arvas, et muusika võib ühiskondlikus elus kaasa rääkida: teda vaevas talupoegade saatus. · Muusika põhineb vene rahvalaulu elementidel. · Lemmik¾anriks oli ooper (,,Boriss Godunov", ,,Hovant¹ina"). Andis koorile suurema tähtsuse (ka koor muudab sündmuste käiku). · Kriitiline realist kujutas olevikku mineviku kaudu. · Kirjutanud ka laule ja instrumentaalteoseid (klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"). Aleksandr Borodin (1833-1887) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Oli ka keemik. · Teosed peamiselt vägilastest: 2. sümf. ,,Vägilase sümfoonia". · Tuntuim ooper ,,Vürst Igor" Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1918) Venemaa, ,,Võimas rühm" · Oli 16 aastat Peterburi konservatooriumi õpetaja. · Teosed on jutustavad, side vene rahvapärandiga. · Lemmik¾anr ooper (15): ,,Muinasjutt tsaar Zaltanist", ,,Lumivalgeke". Ooperid olid
Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemere soome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaatballeti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagukantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960
2.6.1. kontsertlik kirikumuus.: sonaat, instrumentaalkantsoon, kontsert instrumentaalkantsoon canzon, algselt prntsuse chansoni instrumentaaltöötlus, hiljem aga lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala. sonaat 16 saj lõpust alates tähistati instrumentaalpalu ka nimetusega sonata, algselt ei kujutanud see enesest mingit kindlat vormi, oli lihtsalt instrumentaalteos, ega erinenud oluliselt canzonist. 16.-18. saj nimetati sonaadiks kõiki instrumentaalteoseid, et eristada neid vokaalmuus.st. Kontsert concerto algtähendus it k on `koosmäng', zanri- ja stiilinimena tuli käibele 16 saj lõpul Veneetsia koolkonnas. Kontserditeks nimetati seal suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele, tavaliselt vastandati koosseisu erinevaid gruppe: vaheldusid instrumentaalsed ja vokaalsed osad, virtuoossed soolo- ja massiivsed koorilõigud. 2.6.2. Andrea ja Giovanni Gabrieli, Claudio Monteverdi kirikumuus.
kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960
kompositsioonitehnika, mis sisaldab keskaegse polüfoonia ja 20. saj. seeriamuusika sugemeid. 28 Eeslistanud väikesi esituskooseise, vokaalteostes kasutanud ladinakeelseid liturgia ja piiblitekste. Teoseid:3 sümfooniat, Perpetuum mobile sümfooniaorkestrile, Credo klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, Tabula rasa2 viiulile ja kammerorkestrile, orelile, vokaal- instrumentaalteoseid,(Johannese passioon) ja Berliini missa. 29
suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Selle alla kuuluvad: Perestroika, Fosforiit, IME, Sinimustvalge lipp, Öised laulupeod, Eestimaa Laul, Kodanike komiteede liikumine, Balti kett ·Alo Mattiisen- 1961-1996. Oli eesti helilooja. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale".
annaabi.ee 
