Alo Mattiisen (0)

kool
nimi
klass
Uurimustöö
Alo Mattiisen
Juhendaja
Koht, aasta
Sisukord
Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..........…………………………………..………..3
Alo Matiiseni õpingud.............................………………………………………………….4
Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused..........…………………….................5
Pildid……………………………………………………………………………………….6
Kasutatud materjal.………………………………………………………………………...7
Mattiiseni eluloolised andmed, looming
Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aastal Jõgevas ja suri 30. mai 1996. aastal Tallinnas. Mattiisen oli Eesti helilooja. Alo oli blond , kõhn, elava loomuga laps. Oma muusikaoskuseid ta arendas juba varasemates eluaastates, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Esimene muusika riist oli tal mänguklaver, millega ta laulis . Lugema ta hakkas ilma kõrvalise abita, kirjutamise õpetas vanaisa.
Oma muusika teed aitas tal rajada tema ema, kes suunas oma last Jõgeva Laste Muusikakooli. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminaalid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare .
Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga.
Alole kõige rohkem meeldis "The Beatles ". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale .1983. aastal läks Alo ansamblisse ``In Spega´´ Erkki-Sven Tüür koha asemel. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris.
Alo looming on mitmekesine . Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat , teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.
Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. Neil on tütar Anna-Mariita.
Koolid, kus Alo õppis: Jõgeva Laste Muusikakooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale"
Ka praegu korraldatakse Alo Mattiiseni auks muusikapäevi, konkursse, Jõgeva piirkonnas.
Alo Matiiseni õpingud
Alo Matiisen käis alates teisest klassist Jõgeva Laste Muuskiakoolis ema suunamisel kuid teda ennast huvitas ka muusika. Ta kirjutas oma esimese loo Muusikakooli kolmandas klassis, mis oli viisiks lasteluuletusele. Alates 5. klassist hakkas Alo Matiisen tegelema palju spordiga. Teda võlusid kõige rohkem korvpall ja kergejõustik. Talle meeldis eriti ansambel "The Beatles" ning ise alustas ta ansamblis osalemisega keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Alo MAtiisen omandas elukutsetest endale ainult muusiku karjääri ning millegi muu poole ta ei püüelnud.
Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused
Alo Mattiisen on kirjutanud neljale filmile muusika:

• Mängufilm ``Tule tagasi, Lumumba´´
  
• Film `` Semm ´´
  
• Film ``Eesti õhuruumis´´, Polarfilm
  
• Dokumentaalfilm ``Eesti partii´´, erastuudio ``Maurum´´
  

Kuulsamad lavateaosed, millel on Alo Mattiisen muusika kirjutanud:

• `` Charlotte koob võrku´´
  
• ``Roheline muna´´
  
• Ooper ``Dispuut´´
  
• ``Väike merineitsi ´´
  

Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu:

1. " Kaunimad laulud" 1988
(F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment )
2. "Minge üles mägedele" 1988
(K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo)
3. "Sind surmani" 1988
(A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment)
4. "Isamaa ilu hoieldes " 1988
(K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)
5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988
(K. A. Hermann / A. Mattiisen / J.Leesment)
Pildid...
Eesti Kullafond, 2004
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen
http://www.bettimuuseum.ee/index.php?lang=2
http://www.hot.ee/alomattiisen/elulugu.ht m
http://www.hot.ee/alomattiisen/diplomitoo.ht m
http://www.hot.ee/alomattiisen/looming.ht m