maailma vahelised alati mitmekesised ja keerulised olnud suhted on olnud alati seotud ka teatud reeglitega, sest nii inimeste omavahelised suhted kui ka inimkäitumine ning kogu inimest ümbritsev mõõtmatu materiaalne maailm on läbi aegade olnud suures osas allutatud teatud korrale. Nimetatud sõltuvus ja kord kui süsteem tervikuna on paljukordne ja mitmetel eriliigilistel korrasüsteemidel põhinev. Seda seetõttu, et nii inimühiskond kui ka kogu muu materiaalne maailm, milles inimühiskond ühe osana eksisteerib, on väga keerulised süsteemid, mida peale üldise süsteemi iseloomustab hulk allsüsteeme. Ülaltoodu tähendab, et nii inimkäitumises kui inimest ümbritsevas materiaalses maailmas valitseb kindel kord, millega arvestamata jätta ei saa. Meeldib see või mitte, aga inimene peab arvestama teatud reeglitega ning neid järgima. Selle seose olemus on hästi esitatud Tartu Ülikooli professor Raul Narits õigusteaduse meetodiõpetuse õpikus. (Vt R. Narits
Eesti maavarad. Loodusvarad on looduslikud ressursid mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab. Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetataksemaardlaks. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega
Machiavelli tees ,,Eesmärk pühitseb abinõu" tähendab seda, et eesmärk tuleb saavutada vahendeid valimata. Selle teesi kohaselt ei oma tähtsust kasvõi ebamoraalsed viisid, mille abil tahe võidakse saavutada. On siiski kaheldav, kui kindlameelselt sellest juhtmõttest kinni peaks pidama. Kui kõik inimesed tegutseksid põhimõtte järgi, et ühe eesmärgi nimel kõik muu unarusse jätta, valitseks arvatavasti täielik kaos. Sellisel juhul poleks ühiskonnas enam eetikal ega reeglitel mingit kohta. Neid võiks siis sama hästi mitte ollagi. Kuid kui nendest vabaneda, oleks raske leida üldse mingisugust kohta sõnale ,,inimühiskond". Oleks vaid ,,inimene" või, veelgi sobivam, ,,inimloom", sest igaüks sammuks isekalt vaid enda tuleviku suunas, astudes möödaminnes hoolimatult teiste peale. Peale selle võib ainult üht kindlat eesmärki silmas pidades üle astuda ka enda põhimõtetest, mis on minu arvates väga vale. Siinkohal võiks tuua loendamatult näideid pol...
Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi
Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud, ülistuslaulud, hümnid. Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi khung fu tsõ ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab s...
sõpru, kui keegi teine sinuga sõber ei soovi olla ja pidevalt noritakse sind just seepärast, et oled teistest erinev? Mina usun, et asi pole alati inimeses, keda noritakse, vaid asi on järelikult kaaslastes, kes aktsepteeri sinu olemasolu. Arvan, et siis tuleb pigem omale uued sõbrad leida, sest nendest inimestest, kes ei kiida heaks seda, et oled erinev ja võib-olla isegi eriline, tuleb eemale hoida. Ka meie inimühiskond oleks siis väga üksluine ja igav, kui kõikidel inimestel oleks arusaam, et me kõik peame olema ühesugused ja mõtlema samamoodi. Kindlasti tuleb olla uhke, et oled sina ise ja keegi ei saa sind muuta.
saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane. Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Arvas, et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Charles Montesquieu. Peateos on "Seaduste vaim", milles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks riigikorraks pidas konstitusioonlist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria
Nii, kuidas areneb inimühiskond, muutub ka kultuur ning kunst. Uued suunad tulevad ja lähevad, mõni jääb püsima kauemaks, teine vajub kohe unustuste hõlma. Kunagi ei võeta kõik uus vastu üksmeelselt, alati leidub kahtlejaid ning esialgu soovitakse jääda traditsioonidele truuks. Just kunsti valdkonnas tuleb see kõige selgemini esile. Kunsti arendajateks ja edasiviijateks on enamasti noorem põlvkond. Seetõttu pole ka ime, et massidele suunatud kunst, ehk see, mida näeme reklaamide, uute hoonete ja muude igapäevaste objektide disainis, arvestab tihti noorte nägemust asjade olemusest. Siin võib toimuda kokkupõrge aga vanema generatsiooniga, kes arvab seda olevat liiga julge või eriskummaline. Ajaloost võib näiteks tuua impressionistid, kelle töödele vaadati algselt ülalt alla, ent nüüd on need hinnatuimate hulgas. Sarnane keeruline lugu on ka praegu. Kujutage ette, et kunagised tuntud Euroopa kunstnikud elaksid tänap...
venestamislaine. Kuigi tookord osutus hirm suuresti alusetuks, väheneb eestikeelsete sõnade osakaal meie sõnavaras pidevalt. President Toomas Hendrik Ilves on olnud aktiivne mahitama inimesi välja mõtlema uusi sõnu. 2010. aasta sõnavõistluse ehk sõnause võitis "taristu", mille asemel kasutati seni mõistet "infrastruktuur". Paarile sõnale eestipärase vaste otsimisest aga ei piisa, et peatada massiivset võõrsõnade sissetungi. Inimühiskond ja tehnoloogia arenevad lihtsalt liiga kiiresti, et keel suudaks nendega kaasas käia. Oskuskeel põhineb peaaegu eksklusiivselt võõrsõnadel. Probleemi süvendab läänelik elulaad, mille kohustuslikuks elemendiks on kõige inglispärase propageerimine. Võõrkeelsed poesildid, reklaamid ja sloganid ehk lööklaused aitavad meil muganduda inglise keelega ja meelitada turiste, kuid seetõttu jäävad kodused terminid võõraks ja ebamugavaks.
vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt riigipea, osa võimust
Osades maades on usu-tavade järgimine kohustuslik, osades täiesti vabavoliline. Maades, kus usk on kohustuslik, ei nurise keegi selle üle, et jumalat tegelikult ei ekisteeri ja vajadust seda mitte eitada ei olegi põhjust. Peaasi, et enda eluga rahul ollakse. Niimoodi hoitaksegi riik kontrolli all ja inimeste teadmine, et nad on võrdsed, on valdav. Vastupidi on maades, kus on täiesti vabavoliline mida sa usud. Sellistes riikides on väga selgelt näha, et inimühiskond ei ole võrdne, pigem absurdne. Usuga suudetakse luua ühtsus. Väga hea näide on araabiamaad, kus ei ole kodutuid ja ühiskonnakihtide palganumbrid ei erine väga palju. Muidugi kui teemast veidi kõrvale kalduda, siis tuleb kindlasti võtta arvesse ka asukoha maakera peal, kellel on soodsam koht, kellel mitte eelkõige just maavarade pärast. Mina, kui täiesti kaine mõistuse ja vähegi loogilise mõtlejana ei näe mitte mingisugust põhjust uskuda kõrgemat jõudu
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega (võib aga ei pruugi olla demokraatlik) Merkantilism 15. saj Euroopas tekkinud majanduseteaduse suund(Põhiargument: riigile on majanduslikult kasulikum kui eksporditakse rohkem ja imporditakse vähem) Kolonialism poliitika, mille eesmärk on nõrgemate võit vähem areneneud maade a...
Ühiskond - inimeste kooseksistents ja koostoimimine selle väljakujunenud valdkondades ja vormides. Valdkonnad: majandus, õigus, poliitika, ühiselu ametlik ja mitteametlik korraldus (s.t sotsiaalsed normid). Vormid: tootmine, kaubavahetus ja raharinglus; seaduste kehtestamine ja kohtumõistmine; ametlik võim, selle omandamine ja edasiarendamine; grupid oma väärtuste ja traditsioonidega; riigid oma ametliku elukorraldusega jm. Uurimisobjektiks on INIMühiskond ((inim)liigi loomuomane elukeskkond). Inimene ja peaaju koore assotsiatiivne osa (väärtused, huvid, tunded, intellektuaalse ning loomingulise töö ja mõistmise võimalused, isiksus ja käitumise motivatsioon). Ühiskonna mõõdetavusest: 1. Ühiskond on mõõdetav nagu looduski; 2. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia eripära: kriitilisus
Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Tsivilisatsioon on inimühiskond koos selle inimhulga ja kultuuriga. Tsivilisatsiooni tekkeks on vajalik rahva ja kirja olemasolu. Mis võiksid olla tsivilisatsioonide kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga
Ühiskond ja selle liikmed, ühiskonna tasandid ja valdkonnad, rahvus, ühiskondlikud väärtused. 1.loe läbi õpikust lk 8-23 2.Tee endale selgeks, mis on ühiskond (lk 8), millised on selle valdkonnad e. osad (lk 11), mida kujutab endast tööjaotus ja milleks on see vajalik (lk 11) Ühiskond koosneb inimestest, kes sõltuvad üksteisest, see on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. Inimesed aitavad ja toetavad üksteist aga ka võistlevad üksteisega. Ühiskonna valdkonnad on: majandus; kultuur; haridus; tervishoid ja valitsemine Tööjaotus eri inimesed teevad eri asju. Näiteks põldu harivad põllumehed, vabrikus töötavad töölised, maju ehitavad ehitajad jne. Igal tegevusalal on veel omakorda tööjaotus. Tööjaotus teeb kõigi töö tõhusamaks, kuna tehakse seda, mida paremini osatakse. 3.Kellest koosneb ühiskond: mille alusel inimesi eristatakse, mõisted diskrimineerimine, sallivus e. tolerantsus, ülem-, alam-, keskklass ja asotsiaalsus; mik...
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentaris...
Läbi ajalooetappide võib jälgida looduse imepärast võimet saavutada täiuslikkus ning elimineerida kõik, mis takistab selle saavutamist. Loodus on harmooniline tervik, inimene kuulub siia maailma ühe tema osana. Inimese arengulugu on planeedile Maa esitanud mitmeid väljakutseid. Primitiivses ühiskonnas elati kooskõlas loodusseadustega, elulaad oli maalähedane, inimkond ei koormanud loodust veel eriti oma olemasoluga.Seoses tsivilisatsiooni edasiarenguga olukord muutus-praeguseks on inimühiskond tervikuna paljude enese sooritatud vigade pärast mitmete probleemide ees. 19.sajandil algas tööstuse areng ning see on toimunud kasvavas tempos.Juurutati palju uusi tehnoloogiaid, loodusest pumbati välja tohutult ressursse- loodusvarasid. Väga suurt lõivu on pidanud emake Maa maksma sõjatööstusele.Toorainet on ammutatud maapõuest suurtes kogustes ning kahjuks ei ole kõik maavarad taastuvad. Üheks selliseks taastumatuks loodusvaraks on nafta- sellest sõltub tänapäeval kogu inimkond
Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Koloonia- territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, aga on selle valitsuse all Euroopa tsivilisatsioon-Lääne-Euroopas kujunenud inimühiskond, poliitiline kord ja kultuur, mille juhtmõtted olud isikuvabadus, eraomand, turumajanuds, demokraatia, ühte religioon(kristlus) Šovinism-suurrahvaste natsionalism, marurahvuslus, kus oma rahvast peetakse teisteks paremaks. Natsionalism-rahvuslus Rassism-teooria, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud ebavõrdseteks rassideks. Suurriik-suur ja võimas rahvusvahelist poliitikat mõjutav riik(territoorium, rahvaarv, majandus ja sõjaline potensiaal) Teadusrevolutsioon-
Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas, et tugev kungingas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. MONTESQUIEU ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates oli despootia, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Ta arvas ka veel, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reakstsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. *bioloogiline evolutsioon- bioloogilise evolutsiooni käigus arenesid välja kõik elus organismid, mis meie maakeral tekkinud on sugulisel teel ehk bioloogiline areng esimesest elusorganismist inimeseni. *sotsiaalne evolutsioon- sotsiaalse evolutsiooni käigus tekkisid meie ühiskonnas keel, millega hakati omavahel suhtlema ja tekkis inimühiskond. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet maa. Meie planeet maa on tegelikult peaaegu sama vana kui, meie universiumi suurim planeet Päike. Päike on mänginud väga suurt rolli elu tekkeks maal. Planeet maa oli algselt hõõguv kivikera, mille pinnal oli tohutult vulkaane, mis võisid tekitada meie planeedile just sellise pinnakihi nagu ta meil praegu on. Ajapikku hakkas maakera
Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reakstsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. *bioloogiline evolutsioon- bioloogilise evolutsiooni käigus arenesid välja kõik elus organismid, mis meie maakeral tekkinud on sugulisel teel ehk bioloogiline areng esimesest elusorganismist inimeseni. *sotsiaalne evolutsioon- sotsiaalse evolutsiooni käigus tekkisid meie ühiskonnas keel, millega hakati omavahel suhtlema ja tekkis inimühiskond. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet maa. Meie planeet maa on tegelikult peaaegu sama vana kui, meie universiumi suurim planeet Päike. Päike on mänginud väga suurt rolli elu tekkeks maal. Planeet maa oli algselt hõõguv kivikera, mille pinnal oli tohutult vulkaane, mis võisid tekitada meie planeedile just sellise pinnakihi nagu ta meil praegu on. Ajapikku hakkas maakera
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.;
Nimeta neli evolutsiooni vormi. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne. Milliste katsete abil on püütud tõestada keemilist evolutsiooni? Stanley Miller: katse aminohapete abiootilise võimalikkuse kohta; kuum vesi, varase atmosfääri mudelina gaasisegu H2, CH4, NH3, veeaur ja elekter. Sidney Fox: aminohapete kuumutamine laavatükil; tekivad polüaminuhapped, vees moodustavad mikrokerasid, mis meenutavad rakke. Võrdle Lamarki, Cuvieri ja C. Darwini seisukohti evolutsioonist (elu teke, uute liikide tekkimine, evolutsiooni liikumapanev jõud). Lamarc: Elu tekkis isetärkamise teel, kõrgema võimu poolt. Eluslooduse astmeline täiustumine, sisemine tendents ja keskkonnategurite sunnil. Tunnused päritavad, kui esineb mõlemal vanemal. Cuvier: Elu tekkis suure katastroofi mõjul/tagajärel, paljud liigid hukkusid, tänapäevased jäid ellu. Iga hukkunud liigi asemel tekkis uus, tänapäevasem liik. Darvin: Liigid arenevad teistest, varasematest lii...
Kuritöö ja karistus Nii kaua, kuni on olemas olnud inimene ja inimühiskond, on olemas olnud ka indiviidid, kes ühsikonna seatud reeglite vastu suuremal või vähesemal määral eksivad. Ühiskond kui selline ongi põhimõtteliselt reeglite kogum, mille järgi suurem rühm inimesi oma elu sättima peab, et olla osake ühiskonnast. Kuid kui on reeglid, peavad olema ka isikud või organisatsioonid, kes reeglite täitmist jälgivad ning karistused, mis ühiskonnanormide vastu eksijatele määratakse.
jaoks võib varsti olla liiga hilja. Võib-olla ongi inimene määratud hukule iseenda käe läbi. ,, Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub," on öelnud Mati Unt. Undi tsitaat on küllaltki paikapidav. Kui oks ükskord murdub, ei ole seda enam võimalik parandada ning katastroofi vältimine on võimatu. Kuid saehambaid on võimalik nüriks teha ja hukatust edasi lükata, lülitades televiisori välja ning looduse rõõme nautima minna. Ehk võtab inimühiskond end ükskord kokku ja hakkab enda heaolu asemel mõtlema loodusele, vastasel korral hakkavad vanad probleemid järjest rohkem uuel sajandil tunda andma.
VANIMAD KÕRGKULTUURID Tsivilisatsiooni mõiste (lad.k. civilis kodanikesse puutuv, kasulik) Tsivilisatsioon on inimühiskond koos vaimse ja ainelise kultuuriga. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt. antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Tsivilisatsiooni tekke eeldused: - Rahva olemasolu - Varanduslik kihistumine - Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile.
käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot. Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on ainult kaupade vahetus,mille käigus ei teki ega tehta midagi.Nende arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.Quesnay käsitles majandust elava organismina,mis võib olla terve ja haige .Terveks pidas ta majandust,mis oon tasakaalus.Turgot täiendas Quensay õpetust.Ta eristas kapitaliste ja palgatöölisi.Töötasu kujunemisel
ajajärgul valitsevad mõtted. See tähendab, et klass, kes kujutab endast ühiskonnas valitsevat materiaalset jõudu on samal ajal ka valitsev vaimne jõud." "Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest... Inimene see on inimmaailm, riik, ühiskond." Religioon on oopium rahvale, see on pahupidi pööratud maailm inimteadvuses. Tegelikult ei peegelda meie teadvus ümbritsevat ühiskonda ja selle majanduslikke struktuure nii lihtsal viisil. Materialistlik ajalookäsitlus Mis suunas on inimühiskond arenemas? Samal aastal kui Darwini Liikide tekkimine (1859) ilmus ka Marxi Poliitilise ökonoomia kriitika. Marx peab Darwinit oma hingesugulaseks. Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur läbi ühe oma kriisiaegadest. Engels: "Nagu Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo arenemise seaduse..." Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond
Isegi kõige võimsam tsivilisatsioon võib lõppeda hävinguga Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga, mille peamised elemendid on alaline elanikkond ja riik. Inimkonna lühikese ajaloo vältel on maailmas eksisteerinud mitmeid omanäolisi ning erinevaid tsivilisatsioone ja suurriike, mis on üsna erinevatel põhjustel hävinenud või muutu- nud. Kui kunagised kõrgkultuurid on hääbunud peamiselt konfliktide ja sõdade tõttu, siis tänapäeval on kõige suurem oht inimesed ise. Samuti ei ole modernse tsivilisatsiooni püsima-
India kirjandus India kirjanduse aeg algab umbes II aastatuhandel eKr. Seega on india kirjandus maailma vanim kirjandus, olles ligi neli tuhat aastat vana. Järelikult pole antiik-kreeka kirjandus sugugi vanim kogu maailmas, vaid ainult Euroopas. 1) India kirjanduse alguseks on usuliste hümnide kogu "Rigvedat", mis oli tol ajal pühakirja tähendusega ning mis püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja ä...
Agnostik-inimene,eks usub,etlõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu polevõimalik väita,kas jumal on olemas või mitte. Aktsia-väärtpaber,mis tõendab,et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist .Aktsiaselts-etevõte,mille põhikapitali moodust.osanike e.aktsionäride sissemaksed.allhange-olukord-kus peahankija annab hanke korraldamise omakorda kellelegi ülesandeks. Ametiühing-ühesugust tööd tegevate inimeste liit,loodud tööalaste huvide kaitseks.Antropoloogia-teadus,mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist . Asotsiaalne-ühiskonna õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav. Autokraat-isevalitseja,piiramatu võimuga .Avalik õigus-regul.suhteid inimese ja riigi vahel.Avatud ühiskond-väheste või oluliste piiranguteta ühiskond, kus arvest. max. erinevate inim. maj. sots. ja kult. eripärasid. Deflatsioon-üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine.Deklaratsioon-ametlik teadaanne.Demokr-pol.korra vorm,k...
inimest. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv- ja sümboleid kasutav loom. Teiste elusolendite suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis. Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3 Eesti keel Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mis kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul
Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused
Uus-aeg Helen Reimann 10.A Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon. Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud...
SOTSIAALTEADUSTE MEETODID Sotsiaalteadused Teaduse all peetakse silmas: süstemaatiliste meetodite kasutamist andmete hankimiseks; andmete süstemaatilist analüüsi; tulemuste kriitiline hindamist. Sotsiaalteaduste uurimisobjektiks on inimene ja inimühiskond. Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel
Mõisted võttis kasutusele E. Durkheim. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) ning orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. 6. Mida tähendab anoomia? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga. Normide puudumine. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. 7. Baas ja pealisehitus- inimühiskond koosneb kahest osast: baasist ehk alusest ja baasile toetuvast pealisehitusest. Baas hõlmab tootmissuhteid ja pealisehitus tähendab poliitilisi, õiguslikke, filosoofilisi, eetilisi, kunstilisi ja religioosseid vaateid ning vastavaid ühiskondlikke institutsioone. Ühiskonna baasiks on majandus, kui baas muutub, muutub ka pealisehitus. 8. Mõistmine- võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised
maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks; lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; Charles Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul. Võimude lahususe teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi,
Kogu eelnev avaldatud kirjandus valdavalt vaimuliku sisuga. Ilmalik kirjandus hakkas ilmuma alles 18. sajandi lõpul. Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond. · Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke: · miimika, zestide ja signaalide kultuur; · kõnekultuur ( 50 000 aastat tagasi); · kirjakultuur (5 000 aastat tagasi); · trükikultuur ( 500 aastat tagasi); · elektroonilise kommunikatsiooni kultuur (100-150 aastat tagasi); · digitaalne kultuur (10 aastat tagasi).
vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. - Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: - Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. nähtus. - Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. mõistusele. Elu juhtigu süda. - Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais." "Inimene on loomult hea, ta armastab õiglust ja korda." Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. "Kõige üle mõtlev inimene on hälbinud loom." Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. - Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane".
Kant lisab juurde aktiivsuse iseloomu, kuna igasugune tunnetus (sh esteetiline) on seotud tegevusega ja eesmärgistamisega. Kanti kohaselt on eesmärgid omased vaid arukale olendile ja see on ka üldine kultuuri tunnus. Kantil esteetika kategooria aluseks on esteetiline arutlus, mis on seotud üldise arutlusega ja temas sisalduva kujutlusvõimega. Esteetiliseks arutluseks on oluline kategooria kaunis. Kanti kohaselt on iluideaaliks inimene ning täiuslikkuse ideaaliks inimühiskond. Kunstis avaldub kunstniku esteetiline tegevus ja looming. Kunstnikus on võime omada tähendust ja ka ettekujutust loomingust, mis teostatakse subjektiivse loomingulise vabaduse ja esteetilise idee kaudu. Kunsti võrdleb Kant esteetilise maitsega, mis on loomingulise tegevuse vili ning mille aluseks on mõistus ja milles realiseeritakse esteetiline ideaal. Ideaal ei esine kunagi looduses, ta on ainult inimeses ja kunstis. Kanti kohaselt avalduvad erinevad võimed erinevates kunstides:
I 1.ühe religiooni iseloomustus. * Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist. Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, m...
ehk teadvustab Milliseid ideid, põhiküsimusi, väärtusi ja piiranguid tuuakse välja iga arenguetapi kohta? Klassitsism objektiivsus, kvalitatiivseid uurimismeetodeid ei kasutata, põhiprobleemiks seletamine. Postklassitsism põhiprobleemiks mõistmine, huvi on objektilt liikunud kontekstile. Postmodernism rõhutakse kvalitatiivsetele meetoditele. Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Sotsiaalstaatika kord ja stabiilsus ühiskonnas; Sotsiaaldünaamika ühiskonna muutus ja kestvus; Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Peab olema ainult numbritel ja empiiriliselt tõestatud seaduspärasustel põhinev. Millist kolm arenguetappi toob välja Comte kirjeldamaks teadusliku mõtlemise iseärasusi ühiskonnast
See tõi kaasa: tööviljakuse kasvu, tootmiskulude vähenemise ja suure tööjõu vabanemise. Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised 10. Riikide loomise teooriad. Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija), Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Lõuna-Sudaan (uuema õpiku omanikel on see lk.18 näitena). Kosovo eraldus Serbiast lõplikult 2008.a. Suur osa elanikest moslemitest albaanlased. Serbia peab endiselt Kosovot enda omaks
Voltaire oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. Tema mitmekülgsusele viitab tegelemine metsanduse ja isegi ökoloogiaga. Kesksel kohal Voltaire'i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. Poliitilise ideoloogia 3 väljatöötamisel lähtus filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord, mille aluseks on vabadus ja omand. Voltaire rõhutas isikuvabadust, kuid vabaduse all mõistis ta ka sõna-ja trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest. Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana.Ta omandas väga hea hariduse, süvenes eriti õigusteadusesse. 27-aastase noormehena sai ta parlamendi presidendiks
kodakondusseta isikud Kodanikke eraldab teistest riigis elevates isikutest see, et neil on poliitilised õigused. Riigil on: Riiklik sümboolika Riiklikud tähtpäevad Jne Platoni seisukoha järgi inimene ja riik on üheealised. Tema arvates oli riigil 2 põhi ülesannet: huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine Igaühele sobiva tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine Aristotelese teooria: organiseerus inimühiskond riigis tasandilt tasandile. Riigi tekke ptreohaalsed teooriad On väljakujunenud ka mitmed bioloogilised teooriad. Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda erinevates riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivorm – õigusteoreetilises kirjanduses 3 erinevad tähenduses: Riigi valitsemise vormi Riiklikku korralduse vormi Poliitilist reziimi
Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale. (tegelikkuses võimalik et keskmes nähtus hävib aga säilib äärealal ehk ei saa pidada alguspunktiks säilmete kohta - idee jääb vaid hüpoteesiks). (Boasi õpilased tegid kohapeal uurimusi, kuid saksa-austra tegeles kaudselt (muuseumieksponaatidega) maailma kultuurilise arengu uurimisega.) 4)Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim 1858-1917. Inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, ei ole taandatav indiviididele ega nende rühmale. Peab uurima tervikuna e. sotsiaalseid fakte. Ük surub üksikisikule peale ideid ja norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest. 4) Funktsionalism- Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük
RIIGIÕPETUS Lepinguteooria- seisukoht et kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks igat kodaniku vabadust ja vara, piiramata seejuures teise kodaniku vabadusi ja õigusi. Orgaaniline teooria- näeb riigi tekkimise põhjusena samu jõude mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Loomuliku tulemusena jäävad ellu tugevamad Vägivallateooria- inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Teokraatliku teooria- jumal lõi maailma ja selle korralduse, k.a riigi Marksistliku teooria- riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks KUUPÄEVAD Oktoober 1917- okupeeriti Lääne-Eesti saared Veebruar 1918- okupeeritud terve Eesti 23-24.02.1918- Eesti iseseisvumine 11.11.1918- Saksa okupatsiooni lõpp Jaanuar 1919- asutava kogu valimised 23.04
mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimseks kultuuriks, milleks on inimesel kultuuri vaja; Aineliseks kultuuriks nimetatakse kõike tehnika ja materiaalsete asjadega seonduvat: nii arvuti protsessor, teksapüksid kui ka tuumapomm. Vaimseks kultuuriks nimetatakse inimtegevust laiemalt: nii teadus, kunst, filosoofia, religioon, kui ka mütoloogia kuuluvad vaimse kultuuri valdkonda. Inimesel on kultuuri vaja kuna kultuur on ainus keskkond, milles inimühiskond on võimeline eksisteerima. Kultuur on inimkonna kollektiivne mälu, ega asjata öelda, et ,,jalgratast pole vaja uuesti leiutada". 4. Rikkus ja vaesus (lk 104 107) milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda, mis on SKT e.sisemajanduse kogutoodang, mida see näitab. Sa elad ühiskonnas, kus on mõndagi head. Sa tead, mis on usaldus, üksteise toetamine, õiglus, sõbralikkus, heaolu ja rõõm see on rikkus. Kuid ühiskonnas on mõndagi halba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
