100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MaNiisama
Õppematerjali autor
-) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond * Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see seepärast, et kõik kaubateed Idast tulid sinna piirkonda, kust saadeti asjad edasi Euroopasse ja koos kaupadega liikusid ka teadmised edasi. -) Esimesed filosoofid olid palju rändavad kauplejad.
lähtudes. Leiavad, et kuna inimõiguse ideoloogia tõstab abstraktse üksikisiku õigused üle konkreetse kuuluvuse (nt rahvuslik, kultuuriline kuuluvus), kustutatakse oleviku nimel minevik ja suhe oma kultuuri. Samuti on see igasuguse distsipliini hävitamine, sest kuuluvus tähendab alati distsipliini ja kohustusi. Parempoolsed on vastumeelsed revolutsiooni ning ühiskondlike ümberkorralduste suhtes, rõhutavad, et inimesed on pärilikult erinevate intellektuaalsete võimetega. Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi. Vaenlaseks on kuulutatud ideoloogilised liikumised ja fenomenid, mis seostuvad moodsa universumiga, liikumised nagu poliitiline liberalism, sotsiaaldemokraatia, multikultuurne ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET
Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? · Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu tegevpõhjuse kaudu · Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta sihtpõhjuse kaudu · Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema tegevpõhjuse kaudu Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes · kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla. · kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu.
võivad olla üle maailma. Sinna sünnitakse, mitte ei saada. 2) universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid – järglaskond kuulub erinevate taustadega inimkond, ei pea sündima vaid saadakse. 5) Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus...) maailm on inglite loodud, mitte jumala või inimest
hiljem nimetatakse alateadvuseks (Unbewusste). suunatud erinevatele asjadele. · Alateadvus · CARITAS JA CUPIDITAS · Arutledes mälu üle küsib ta: "Kui me oleme midagi · Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on unustanud, siis me otsime seda oma mälus. Kus suunatud üksnes igavesele. me seda otsime, miks me seda sealt otsime? Ja · Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks. uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui).
Skandaalseks sai see pigem tagantjärgi, kui Toomi-kule ja laiemalt kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor ● Viimasega hakati tähistama kõike, mis näitustel arusaamatu ja häirivana näis: mis ei haaku ei Manzoni ega Toomiku algsete taotlustega 1.3 SO WHAT? ● Fraas, mille edasiseks kõneldust välja nopiksin, on Soansi mõte Toomiku taieses kätkevaist kontra-nihilistlikest žestidest ● Selles on peidus väga oluline võti selle mõistmi-seks, miks alustada Euroopa tänasest kultuurist rääkimist sitast ● Nimelt kätkeb Soansi fraasis mõte, et Toomiku projekt polnud nihilistlik (nagu võiks tunduda), vaid otse vastupidi – kontranihilistlik ● Ja sellisena, kui tulla ühe järgmise loengu pealkirja juurde – Purkisittumisest gooti katedraalini – on kristliku maailmatunnetuse alused Toomiku ja Manzoni statement’idega ühel poolel ● Lihtsamalt, kristlus on õhtumaise kultuuri alusena vastanduva,
2) Ostensiivne (defineerimine ettenäitamise abil) Kriton Sokrates on vangis ning ootab oma hukkamist. Samas on ta äärmiselt rahulik. Ta mõisteti süüdi noorte meele mürgitamises ning halvale teele juhtimises. Tema vestluskaaslaseks on sõber Kriton, kes palub tal põgeneda, sest kohtu otsus ei ole olnud õiglane. Sokrates keeldub sellest ning astub Kritoniga filosoofilisse dialoogi arutamaks selle üle, kas ja miks ta peaks või ei peaks oma vabaduse nimel võitlema - oma poegade ning sõprade pärast. Sokrates usub Ateena seadustesse. Vestluses tuleb eriti esile õigluse ja ebaõigluse teema. ,,Inimestele halba teha on seesama, mis ebaõiglane olla". ,,Ebaõiglusele ei tohi vastata ebaõiglusega". Ka seaduse rikkumine on ebaõiglane, sest seadus on teatud kokkuleppe ja selle rikkumine vale. Sokrates on seisukohal et ta on teinud riigiga lepingu, mille järgi ta peab alluma seadustele. Sokrates ei lase
inimlikku. (7) Kuid tuleb juba lõpetada ja maksta selle kirja lunaraha, nagu alguses kindlaks määrasin. Minu varamust see ei pärine; ikka veel tegelen Epikurosega, keda lugedes sain tänasel päeval säärase õpetussõna: "Pead orjama filosoofiat, et sulle saaks osaks tõeline vabadus." Ei määrata vabastamise tähtaega sellele, kes ennast talle allutab ja loovutab, ta saab vabaks otsekohe. Filosoofia orjamine ongi vabadus. (8) Võib juhtuda, et minult küsid, miks ma nii palju häid ütlusi esitan pigem Epikuroselt kui meie omadelt. Kuid miks peaksid sa neid ütlusi pidama Epikurose ja mitte üldsuse omandiks? Kui palju ütlevad luuletajad seda, mida filosoofid on öelnud või mida nad peaksid ütlema! Jätan siinkohal kõrvale traagikud ja meie tooganäidendid14. Ranget tõsidust on nendeski ja nad on vahepealseks komöödiate ja tragöödiate vahel. Kui palju ülitabavaid ütlusi sisaldavad miimid! Kui paljut Publiliuse 15 loomingust tuleks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid