Uus-aeg - Arutlus (0)

Uus-aeg Helen Reimann
10.A
Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast kuna keskaega nähti negatiivsetes toonides ning rohkem väärtustati antiikaega. Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat ning jumal polnud enam nii oluline. Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, Ameerika avastamine, reformatsiooni algus Saksamaal, Inglaste kodanlik reolutsioon ning Suur Prantsuse Revolutsioon . Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes . Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism – usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust.
Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760 .-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised , mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin , mille 1711 .aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt . Kapitali hankimise peamine allikas tööstusliku pöörde algusaegadel oli kaubandus. Panganduse arenedes hakati ettevõtete rajamist finantseerima laenudega, millega kaasati tööstuse rahastamisse elanike säästud, mis muidu oleksid olnud lihtsalt pangas hoiul. 19.sajandi teisel poolel muutus väga oluliseks akstiakapital. Moodustati aktsiaseltse, mis lasid välja aktsiaid . Tööstuspööre oli üks olulisemaid uueaja tunnuseid.
Ideoloogiate kujunemist võib nimetada uusaja üheks teiseks olulisemaks tunnuseks. Konservatism pooldas traditsioonilisi ajalooliselt kujunenud väärtusi nagu usk, isamaa –armastus, eetilised väärtused. Nad pidasid riigi huvisid üksikisiku huvidest kõrgemaks ning leidsid , et riigi huvides võivad inimeste õigused olla piiratud. Konservatism ei pooldanud demokraatiat. Eraomandus oli püha ja puutumatu , nad ei pooldanud järske ühiskondlikke ja poliitilisi muudatusi ning revolutsiooni. Konservatismi järglased arvasid, et ühiskonna muutmine peab toimuma aeglaste ja ettevaatlike reformide teel. Liberalistid pooldasid isiku- ja kodanikuvabadusi, arvasid, et kõik inimesed peavad olema õigustelt võrdsed. Inimene oli nende jaoks riigist tähtsam, riik peab võimalikult vähe sekkuma oma kodanike eraellu. Riik ei tohi sekkuda oma kodanike majandusellu. Eraomandus oli püha ja puutumatu, parimaks riigikorraks peeti demokraatlikku vabariiki, pooldati revolutsiooni, kui ühiskonna muutmise vahendit. Liberaalide hulka kuulusid väljapaistvad prantsuse ajaloolased F. Guizot ja A. Thierry jt, kes tegelesid eeskätt poliitilises võitluses aktuaalse Suure Prantsuse revolutsiooni uurimisega, kuid koostasid ka rahvlusliku ning Euroopa ajaloo üldkäsitlusi. Suurt Prantsuse revolutsiooni vaatlesid nad kolmanda seisuse positsioonilt ja tõid käibele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrõhmi, põhiklassideks pidasid nad aga feodaale ja talupoegi.
Natsionalistid pidasid rahvust kõrgeimaks väärtuseks, leidsid, et rahvuskultuur ja –keel kui ainulaadsed ning erakordsed väärtused peavad saama eelisarendatud, leidsid, et igal rahvusel on õigus oma keelele, kultuurile ja nende säilimise parima tagatisena oma riigile. Nad pooldasid revolutsiooni, kui rahvusriigi loomise vahendit.
Sotsialistid pooldasid isiku- ja kodanikuvabadusi, arvasid, et kõik inimesed peavad olema õigustelt võrdsed. Selleks, et vähendada vahet ja rikaste ja vaeste vahel, pidasid oluliseks rikkuste ümberjagamist rikastel kõrgemate maksude võtmise ja sotsiaalhoolekande süsteemi kaudu vaestele laialijagamise teel. Sotsialistid arvasid, et kui riigi huvid seda nõuavad, siis võib eraomandit omanikult ära võtta. Peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest kõrgemaks. Parimaks riigikorraks pidasid demokraatlikku vabariiki, pooldasid revolutsiooni kui ühiskonna muutmise vahendit.
19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks ka rahvuslik liikumine. Paljude rahvaste võitlus oma vabaduse eest ulatub tagasi keskaega või koguni veelgi varasemasse perioodi, kuid Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvuslik liikumine läbis aegade jooksul mitmeid erinevaid etappe . Algas see enamasti kirjanikest, kunstnikest ja teadlastest, kellele järgnesid haritlaskonna laiemad ringkonnad (üliõpilased, kooliõpetajad) ning seejärel kõige ulatuslikum kiht ehk seltsiliikumine , mis haaras endasse masse nii tegevusalade kui elukutsete järgi. Sellele kõigele järgnes enamasti poliitiline etapp, mis tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, mis tõi kaasa muutumise kultuurirahvuseks. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest.
Uutaega on tihti nimetatud ka valgustusajaks. Valgustusideoloogid rõhutasid, et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks. Füsiokraadid kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta, mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses. Nad väitsid, et kaubandus on ainult kaupade vahetus, mille käigus ei teki ega tehta midagi. Küll aga tuleb rikkust juurde põllumajandusest. Tõepoolest, olgu see siis viljatera või mis muu, aga selle muldapaneku tulemusel võrsub tuhandeid kordi suurem saak. Füsiokraatide arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.
Kokkuvõtteks on uusaeg maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks on inimene oma väärtuse ja vabadusega, uus maailmapilt ja uus ideoloogia. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Tähtsamateks uusaja joonteks said industriaalühiskonna tekkimine, tööstuse kiire areng, kaotati seisused ning inimesed võrdsustusid ning poliitilised liikumised. Eelkõige võib 19.sajandit nimetada uueksajaks just seetõttu, et sellel ajal liikus inimkond kõige rohkem edasi ning arenes tänapäevase eluviisi poole.