Isegi kõige võimsam tsivilisatsioon võib lõppeda hävinguga (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

"Kui palju on asju, mida ma ei vaja" (Sokrates)

Oma vaated moderniseerunud tarbimisühiskonna kohta esitab itaalia kirjanik Italo Calvino romaanis ,,Nähtamatud linnad". Autor kirjeldab kujutletavat Leonia linna, mis sünnib iga päev uuesti, kuna sealsed elanikud võtavad hommikuti kasutusele uhiuued tarbeesemed. ,,Vanadest" kodumasinatest on moodustunud prügivallid, mis piiravad asulat igast küljest ning pidevalt laienedes ähvardavad üle ujutada kogu maailma. Italo Calvino kujutelm võib mõjuda liialdusena, kuid laiemas mõttes käitub inimene just sellise mudeli järgi. Lõputu tarbimise tulemusena oleme tootnud juba nii palju prügi, et sellega saaks katta 28 protsenti Maa pindalast. Reostus vees ja maismaal tekitab veel rea probleeme, sealhulgas põhjustab loomade ja lindude suremust ning saastab pinnast. Kuna inimene kõrgub toiduahela tipus, siis võib öelda, et tagatipuks teeme oma hoolimatu suhtumisega kahju ka iseendale, süües reostatud pinnasel kasvatatud vilja

Kirjandus

42

docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

vaatenurgast saab uurida kõiki mineviku valdkondi: poliitikast ja sõjapidamisest söömise ja sugueluni. Uue kultuuriajaloo põhiprintsiibid: 1. Kultuuriajalool puudub spetsiifiline uurimisobjekt; teda määratleb vaatenurk, mitte vaadeldav objekt. 2. Kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd objekte, kuivõrd nende esitusi, käsitusi, representatsioone ­ lühidalt, tähendusi ja tähendusloomet. 3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel endal. 4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo culturalis ­ liik, kes otsib ja loob tähendusi. Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine 1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO) Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele', 'austamisele.'

Kultuuriajalugu

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile

Ajalugu

28

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Söödavate taimeviljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatisallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned kasvama lähevad, ja õppisid järkjärgult kasutama seda teadmist sobivate taimede kasvatamiseks. Tõenäoliselt kaasnes sellega algeline sordiaretus ­ maha külvati jõudsamini kasvavate ja paremat saaki andvate taimede seemneid. Nii kujunesid esimesed kultuursordid. Metsarikkamates piirkondades, kus põllumaa ettevalmistamine oli kõige hõlpsam maharaiutud puid põlema pannes, levis eelkõige alepõllundus. Peamine maaharimisriist oli kõikjal pikka aega kõblas. Ka karjakasvatus sai arvatavasti alguse järkjärgult. Ka küttidel on vahel komme kanda hoolt oma jahiloomade juurdekasvu eest, säästes karja noorliikmeid. Võimalik, et otsustavaks sai oskus suunata metsikuid lamba- ja kitsekarju nende juhtloomade mõjutamise läbi, mis võimaldas terve karja oma kontrollile allutada

Ajalugu

19

docx

Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus

Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioonideks. 2

Ajalugu

343

pdf

Maailmataju uusversioon

ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile

Teadus

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.

Üldpsühholoogia

477

pdf

Maailmataju

" Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Karjäärinõustamine

Kommentaarid (1)