Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon
Veelkord väiksemates alapeatükkides on seletatud põhjalikult PAP-ja HPV-testi olemusest ja selle kasutamisest. Neljandas peatükis väga hästi seletatud selle viiruse olemust ja haiguse ohtlikus. Viies peatükk käsitleb põhjalikult selle ravi ning kirjeldab lahti kõikvõimalikud ravimeetodid. Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk
mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest
11.Tänamine....................................... 11 2 Sissejuhatus SUGUELUNDKOND. NAISE SUGUELUNDKOND. MEHE SUGUELUNDKOND. 3 NAISE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED. Endometriit (põletik emakas -воспаление матки), Munasarjapõletik (воспаление яичников), Emakakaelavähk (рак шейки матки), Emakakaela erosioon (эрозия шейки матки), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn.)(венерические заболевания), Emakamüoom (миома шейки матки), Viljatus (бесплодие). 4 MEHE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED. Herpes(герпес), Tsüst (киста), Munandivähk (рак яичка), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn
Vaktsineerimine on elustiil haigusi ennetav käitumine. Vaktsineerides tõstame organismi loomulikku kaitset, mis annab võimaluse tõsistest haigustest hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku ja rõugeepideemiad.difteeria,lastehalvatus,läkaköha,teetanus need tõved on tänaseks peaaegu unustatud just tänu vaktsineerimisele. Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja erinevad müüdid. Reisides võib nakatuda erinevatesse haigustesse nagu näiteks hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella leetridmumpspunetised). Samas ka mõne vaktsiini teatud partiid on tunduvalt
Õpilase seksuaaltervis Emakakaelavähk - pahaloomulised kasvajad naistel, mis arenevad emakakaelas. Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Emakakaelavähi olemasolu saab testida rutiinsel günekoloogilisel uuringul (PAP test). Ravi erineb individuaalselt (noor naine, kes pole veel sünnitanud vs vanem naine, kes on sünnitanud) Emakakaelavähki soodustavad tegurid: - varajane suguelu algus
- Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18. - Viirus siseneb organismi haavade kaudu, mis asuvad nahal või limaskestal. - Nakatumine toimub haavade kaudu. (kandjal on villid/kui puruneb, vabaneb viirusosakesed) Gripiviiruse genoomis tekivad paljunemisel kergelt mutatsioonid. Seetõttu on tarvis selle vaktsiini koostist iga aasta täiustada ja muuta. Papilloomiviirusel on palju erinevaid tüvesid, osad tüved põhjustavad vähi teket (emakakaelavähk). C-hepatiit põhjustab häireid maksas ja viirusekandja on nakkav kogu aeg.Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud. .Rõuge viirus oli esimene, millele vastu hakati tegema vaktsiine. Rõuge viirus on täiesti hävitatud, olemas on veel ainult venemaa ja usa külmkappides. HIV puhul lülitub viiruse genoom peremehe raku genoomi. HIV põhjustab AIDS-i. HIV on retroviirus. Märklauaks immuunsüsteemi rakud. Genoomil mRNA struktuur.
sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Haigused, mida põhjustab suitsetamine: · Kõrivähk, leukeemia, emakakaelavähk, põievähk, suuõõne-, keele-, söögitoruvähk, neeruvähk, pankrease- ja maovähk, kroonilised südame- ja veresoonkonnahaigused, osteoporoos ehk luude hõrenemine, lastetus, impotentsus, maohaavad, KOK · 90% kopsuvähi juhtudest on põhjustatud suitsetamisest. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit
- leetrid, tuberkuloos, B-hepatiit, mumps, punetised, teetanus, läkakõha, lastehalvatus 6.Epideemia ja pandeemia Epideemia- hulgaline haigestumine mingisse ägedasse hakkushaigusesse. Pandeemia- väga suurtel aladel leviv epideemia (maailmajaod, terve maailm) 7.Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Naatavad ainult nahka ja limaskesta, sageli ei kaasne mingeid sümptomeid. - soolatüükad, emakakaelavähk, villid 9.Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Esialgu kulgeb C-hepatiidi viiruse nakkus enamasti ilma sümptomiteta, kuid krooniline nakatumine võib viia maksakahjustusteni. Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga: narkootikume süstides või korralikult puhastamata meditsiinivahendeid kasutades. 10.Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Nakatumine toimub nahakontakti kaudu ja kokkupuutes kehavedelikega - villid huultel või suguelunditel 11
Epideemia - hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusesse 7. Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus: RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon Kui ühes rakus on korraga mitu gripiviirust, siis nad võivad kombineerida uued tüved Tekivad Kagu-Aasias, kus inimesed, loomad ja linnud elavad tihedalt koos → viirus muteerub, levin inimesele 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Vastus: Soolatüükad, emakakaelavähk 9. Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Vastus: Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga nt korralikult steriliseerimata meditsiinivarustus, narkootikume süstides. 10. Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Vastus: Nakatumine toimub nahakontakti kaudu. Tavaliselt põhjustab ville huultel või suguorganitel, kuid on palju erinevaid haiguspilte. 11. Milles seisneb praegu HIV-i ravi? Vastus: Hetkel on kasutusel ravimid, mis takistavad viiruse paljunemist
Difteeria-, teetanus-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 5. süst 12 aastat: B-viirushepatiit, 3 süsti poole aasta jooksul, kui pole varem süstitud 13 aastat: Leetrid, mumps, punetiste vaktsiin 2. süst 15-16 aastat: Difteeria-, teetanuse vaktsiin 6. süst Mida arvatakse minu peres vaktsineerimisest? Need, mis on lastele ettenähtud nende vastu pole midagi halba öelda, aga need, mis on nüüd leiutatud (seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised). Need vaktsiinid, mis on lastele määratud sünnist saati, nende vastu pole kellelgi meie peres midagi halba öelda, ainult head. Need süstid on kõigil õigeaegselt ära tehtud. Kuidas suhtun ise vaktsiini? Mina isiklikult pooldan vaktsiine, sest nad tugevdavad meie immuunsüsteemi teatud haiguste eest, kuid ei poolda neid, mis pole meile määratud sünnist saati. Nendeks on näiteks: seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised. Algul on meie
Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad. * HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV
o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel
o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. o Hingamisteede viirused – nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. o Enteroviirused – seedeelundkonna viirused o Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia o Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit). o Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 17.Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel
elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine Vähki ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid 2/3 juhtudest on põhjustatud suitsetamisest või halvast toitumisest. Täisväärtuslikult toitudes on võimalik vähendada riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad ühendid) ained tekivad ka toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, samuti rasva ja liha kõrbemisel. Ennetamiseks peaks eelistama taimseid rasvu
Gestageeniga seotud: väsimus; tupekuivus; kaalutõus; libiido langus. 16. Millised on erinevad kombineeritud preparaadid (jaotus erivormi alusel) ja kellele mis sobida võiks? Pillid, plaaster ja tuperõngas. 17. Milliste kasvajate eest kaitsevad naist kombineeritud pillid ja milliste kasvajate arengut nad pigem soodustada võivad? Rinnavähk - madal risk (taandub kui lõpetada 10.aastaga). Emakakaelavähk - põhjuslik seos ebaselge (HPV-ga koos võib võib olla kaasnev risk). Munasarja ja endomeetriumi vähk - pillid vähendavad üldist riski. On seostatud maksakasvajate, adenoomidega. Risk maksavähiks on madal - 1 juht 1,5 miljonile aastas. 18. Milliseid rasestumisvastaseid vahendeid võiks kasutada imetavad emad? Imetavad emad võiksid kasutada minipille (ainult gestageenset hormooni sisaldavad rasestumisvastased preparaadid). Või siis tuperõngast
sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud. 4 1. PAPILLOOMIVIIRUS Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi
immuunsuse ehk vastupanuvõime viirustele. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna
Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. Viirushaiguste liigid: Herpesviirused naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, opstein-barry (süljenäärmete haigus), marutaud (närvisüsteemile). Papillooviirused onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad. Hingamisteede viirused nina-, neelu-, kõri- ja kopsuhaigused. Gripp (geneetiliselt väga muutlik), adenoviirus, paragripp. Enteroviirused seedeelundkonna viirused Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2
Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda KASVAJAD Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega. Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks. Etiloogia ehk tekkepõhjused: ● füüsikalis-:keemiline teooria: kiirgus, suitsetamine ● viiruslik teooria: papiloomiviirus-> emakakaelavähk ● Närvisüsteemi arenguhäired (düsontogenees) ● polüetioloogiline teooria Morfogenees ehk kuidas tekib: ● etioloogilise teguri toimel omandab rakk või rakurühm võime kasvaliseks vohamiseks ● kasvaja alge on mikroskoopiline Kasvajaeelsed protsessid ehk prekantseroosid ● kudede paranemishäired ● healoomulised kasvajad ● suguelundite düshormonaalsed häired Ehitus:
joogiga - A-hepatiit, 2. saastunud toidu ja lastehalvatus veega - salmonelloos, 3. koevedelikkudega (nt botulism, koolera; veri, sperma) - AIDS, 3. sugulisel teel - B-hepatiit, C-hepatiit, süüfilis, gonörroa emakakaelavähk; 4. siirutajatega - 4. siirutajatega (nt puugid, borrelioos. sääsed) - marutaud, ( Võimalik ravida entsefaliit, Dengue antibiootikumidega) palavik, kollapalavik. (Võimalik kasutada vaktsineerimist.) PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine
( 1) Rasedatele. Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 9. Rahvatervishoiu -objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised...
( 1) Rasedatele. Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 7. Haiguste patogeneesi mõiste. Haiguse patogenees õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga. 8
4. Ravimresistentsuse kultuur vedelsöötmes kasvatatakse ja vaadatakse kas on resistentne. 5. PCR või GeneProbe DNA test. Siit on vaja teada, et kasutatakse seda hästi pikka testi, kuigi on olemas ka kiirem test, mida ei kasutata. Lisaks võib tuberkuloos ka kopsuväline olla (nt neerus). 20. Miks on vaja tüpeerida inimese papilloomiviirust, kuidas seda teha? Tüpeerimine: Sest nad tekitavad kasvajaid (emakakaelavähk, aga ka suu, anaal- ja peenisevähkkasvajad). · Madala riskiga HPV (sh 6 ja 11) põhjustavad tavaliselt genitaaltüükaid · Kõrge riskiga HPV (sh 16 ja 18) põhjustavad halvaloomulisi kasvajaid · Eestis kannab 75% nakatunutest kõrge riskiga viirust · neist ühel kolmandikul on multinakkus, mis tõstab vähki haigestumise riski. HPV-DNA test e genotüpeerimine ja PAP test. DNA test on palju tundlikum, PAP test
Loeng VII 1 Inimese DNA viirused Gripiviirused - Gripp A alatüüp H1N1 (inimese ja seagripp) - Pandeemiad nt hispaania gripp, - Gripp A alatüüp H5N1 - linnugripp Papilloomviirused - Kaksikahelalise DNA genoomiga väiksed viirused, liigispetsiiflised. Jagatakse limaskesta ja naha papilloomviirusteks - Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused - RNA maailm – DNA puudub või esineb elutsüklis - Pöördtranskriptsioon – retroviirused, HIV 53.Inimese RNA viirused Retroviirused - Viirus mille geneetiline info säilitatkse RNAs ja mis replitseerub kasutades
1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused retroviirus (ingl. Retrovirus)- Viirus, mille geneetiline informatsioon säilitatakse RNA-s ja mis replitseerub, kasutades pöördtranskriptaasi, et sünteesida RNA-genoomilt DNA koopia. Retrotransposoonid (üle DNA vaheetapi)
Rasedatele - Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. ) Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust -oluline ravi määramisel -ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga Patogeneesi mehhanismid Patogenees- haiguste ja nende puhul esinevate morfoloogiliste muutuste kujunemise mehhanismid 1
jagunevad väga kiirelt). Tuumori rakkudes pikendatakse kromosoome homoloogilise rekombinatsiooni teel. Kasvaja mikrokeskkond (teda ümbritsev) peab olema toetav, et kasvaja saaks areneda. miRNA (Argonaut, P-keha – RNA lagundamine) o Onkogeeni translatsiooni inhibeeriva miRNA aktiivsuse vähenemine – tekib palju onkoproteiine o Tuumor supressor geeni inhibeeriva miRNA aktiivsuse suurenemine Viirused o Papillomavirus – emakakaelavähk o Krooniline Hep C – maksavähk Bakterid Parasiidid 123. Vähirakku iseloomsutavad tunnused 1. Vähirakud kasvavad, kuigi nad ei peaks olemasolevates tingimustes seda tegema. Vähirakkude ainevahetuses on oksüdatiivne fosforüülimine vähenenud ja märkimisväärselt tõusnud aeroobne glükolüüs. 2. Vähirakud läbivad rakujagunemise tsükli, kuigi nad ei peaks olemasolevates tingimustes seda tegema. 3
Tavalised, plantaarsed või lamedad tüükad on kõige sagedasemad lastel, noortel täiskasvanutel. Kõripapülloomid tekivad noortel lastel ja keskealistel. Võimalik, et on kõige laiemalt levinud STD maailmas. 99,7% emakakaelavähkidest on HPV olemas. HPV-16, -18, -31 ja -45 on kõrge riskiga, -6 ja -11 madala riskiga emakakaelavähi suhtes. Palju seksuaalpartnereid, perekonnaanamneesis emakakaelavähk, immuunsupressioon, suitsetamine on peamised infektsiooni ja vähi tekkimise riskifaktorid. Ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on tsirkulaarne, umbes 8000 aluspaari. Kodeerib 7-8 varajast geeni (E1…E8), 2 hilist / struktuurgeeni L1 ja L2. Regulaatorregioonis transkriptsiooni kontrolljärjestus, varaste valkude ühine N-terminaalne järjestus, replikatsiooni alguspunkt. Kõik geenid ühel ahelal – plussahelal.
annaabi.ee 
