Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d.
Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1.2 Kliiniline pilt Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus
Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga.
soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha- või limaskestalõhede kaudu, suguvahekorra ajal, sünnitusteede läbimisel. Tavalised, plantaarsed või lamedad tüükad on kõige sagedasemad lastel, noortel täiskasvanutel. Kõripapülloomid tekivad noortel lastel ja keskealistel. Võimalik, et on kõige laiemalt levinud STD maailmas. 99,7% emakakaelavähkidest on HPV olemas. HPV-16, -18, -31 ja -45 on kõrge riskiga, -6 ja -11 madala riskiga emakakaelavähi suhtes. Palju seksuaalpartnereid, perekonnaanamneesis emakakaelavähk, immuunsupressioon, suitsetamine on peamised infektsiooni ja vähi tekkimise riskifaktorid. Ülemaailmselt, sesoonsuseta.
Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.
Vastuseid on sageli väga raske interpreteerida: selleks, et näha antikehade teket, on vaja kirjeldada nende tekke dünaamikat kahe järjestikuse prooviga (võetakse nt nädalase vahega), mis analüüsitakse korraga. IgM antikeha tekkimisel on alguses kõik viis erinevat raske ahela tüüpi. Pärastpoole lülitatakse ümber teistele antikehatüüpidele. Vastus on alati polükloonne e palju eri antikehi tekib sama epitoobi vastu. Kui nakkus pikka aega püsib, valitakse kõik paremad ja aktiivsemad antikehad välja. Seda afiinsuse olulist muutust tihti laborites ei arvestata. Seroloogilist meetodit soovitatakse rangelt kasutada ainult teadusuuringutes, mitte kliinilistes! 3. proteoomika meetodid 4. PCR suht kiire vastus, ülitundlik (isegi natuke liiga tundlik), väga tootlik, väga vähenõudlik transpordi- ja säilitustingimuste suhtes, väga täpne (tuvastab
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). · Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakork emakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 810 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne
Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele:
Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse nahalt ja küüntelt proov haigustekitajate mikroskoopiliseks uuringuks. Ebatüüpilistel juhtudel on seenhaiguse eristamiseks psoriaasist või ekseemist vajalikud lisauuringud, näiteksproovitüki võtmine.
Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. KAS NAKKAB? Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet. Ilus oleks oma partnerit herpesviirusest informeerida. 1. Melanoom - Melanoma malignum Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Nahal esineb sagedamini kui meestel. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust, kuid ka: - Pigmentsünnimärgid e. neevused rohkem on ohustatud inimesed, kellel on väga paljuvõi ebatüüpilised sünnimärgid. Samuti peetakse ohtlikeks ka väga suuri kaasasündinud neevuseid.
Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni,
Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet. Emakas (uterus) Emakas on paaritu, pirnikujuline organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahelise peritoneaalvoldi - emaka laisideme - lestmete vahel. Mittesünnitanul on emakas 7-8cm, sünnitanul 8-9,5cm pikkune, maksimaalne laius munajuhade suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri). Munajuhade suubumiskohtasid nimetatakse emakanurkadeks. Emakakitsus on umbes 1cm pikkune ühendusala emakakeha ja emakakaela vahel. Emakakael moodustab emaka pikkusest 1/3 ning jaguneb tupeüliseks osaks ja tupeosaks. Emakaõõs on kolmnurkse kujuga, tema ülemistes nurkades on munajuhade emakapoolsed avavused ning alumine tipp läheb üle emakakaelakanaliks.
2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5
Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid. Produktiivne =P köha, rögas vähe verd. Rinnavalu sage. Üldiselt lokaliseerub kopsu alumistes sagarates, kuna peamiseks põhjuseks on aspiratsioon. Abstsesse reeglina ei teki, v.a. spetsiifiliste serotüüpide, näiteks serotüüp 3, korral. Sinusiit, otiit. Eelneb reeglina viirus, pärast mida PMN-id infiltreeruvad, põhjustavasd obstruktsiooni. Otiit reeglina noortel lastel, sinusiit kõigis vanusgruppides. Baktereemia. 25…30% pneumooniajuhtudest, 80% meningiidijuhtudest. Võib tekkida endokardiit. Diagnostika. Mikroskoopia on kõrge tundlikkusega, kultuur ka, kui patsienti antibiootikumidega ravitud pole. On katalaasnegatiivne. Optohhiintest! Optohhiin pärsib tema kasvu. Latekstest väiksema tundlikkusega Ravi ja profülaktika.
3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 7-8 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga 4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal. Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakorkemakakaelal. 5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si
tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse
mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Kolonisatsioonresistentsus- on mehanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora
toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi. Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu: terveid loomakesi või taimede ja loomade tükke. Et saakloom kinni püüda ja surmata või toidust tükke rebida, on neil mitmesuguseid abivahendeid: näiteks ainuõõssetel kõrverakud ja kombitsad, tigudel hõõrel, peajalgsetel iminappadega kombitsad, vähkidel sõrad ja lõuad, putukatel haukamissuised. Pilt ja alltekst: Vähk haarab saagi sõrgadega ja peenestab selle lõugadega. * Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel? --- 46 Kuidas toimub seedimine? Ükskõik mil viisil loom sööb, tuleb toit seedida, st lõhustada väikesteks molekulideks. Seejärel imenduvad need vereringesse ja jõuavad rakkudesse, kus nendest moodustatakse uusi vajalikke aineid ning saadakse energiat kasvamiseks ja elus püsimiseks. Seedumatud toiduosad eritatakse. Seedimine raku sees
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
piirkondi teistes organites. Molekulaarse diagnostika meetoditega on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene. See aitab otsustada, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika, mida rakendatakse eeskätt siis, kui vanemate suguvõsas on kirjeldatud geneetilisi haigusi. Väärarengute ning enamasti surmaga lõppevate haiguste puhul saavad siis vanemad otsustada, kas lasta sellisel lapsel sündida. Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Rakkude jagunemist ja diferentseerimist kontrollivad paljud erinevad geenid. Kui mõni nendest geenidest on muteerunud või nende regulatsioon on muutunud, võivad rakud asuda kontrollimatult jagunema ning põhjustada kasvajate arengut. Neid raku jagunemist kontrollivaid geene võivad kahjustada mutatsioonid, mis akumuleeruvad somaatilistesse rakkudesse inimese eluajal ning selle tagajärjel muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
