HPV e. papilloomiviirus Haigusetekitaja: Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Tunnused: ● Suguelundite tüükad (peamine sümptom) ● Palavik ● Väsimus ja peavalud ● Lümfisõlmede, lihaste ja liigesevalu paistetus ● Nahalööve ● Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ● Öine higistamine Ravivõimalused: Papilloomiviirusevastane ravi puudub.Rakendatava ravi eesmärk on
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Peiteperiood mõnest nädalast aastateni. Kes nakatub suguelundite HPVga?
ka mõnda teaduslikku raamatut. Referaadis on kaheksa peatükki, mis omakorda on veel jagatud alapeatükkideks. Esimeses peatükis kirjeldatakse haiguse olemust ning kliinilist pilti. Teises peatükis on aga kirjeldatud haiguse tekkepõhjus ning selle bioloogiline kujunemine. Kolmandas peatükis on põhjalikult käsitletud riskifaktoreid ja selle haiguse diagnoosimine. Veelkord väiksemates alapeatükkides on seletatud põhjalikult PAP-ja HPV-testi olemusest ja selle kasutamisest. Neljandas peatükis väga hästi seletatud selle viiruse olemust ja haiguse ohtlikus. Viies peatükk käsitleb põhjalikult selle ravi ning kirjeldab lahti kõikvõimalikud ravimeetodid. Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema
HPV vaktsiin Kristin Randla Tartu Ülikool Mis on inimese papiloomiviirus ning kuidas avaldub? Viirushaigus Levib peamiselt suguliselt Väga levinud Tekitab tüükaid: konnasilmi ja kondüloome Raskematel juhtudel erinevaid vähivorme HPV vaktsiin Enne suguelu alustamist Kaitseks 9 viirusetüve vastu Revaktsineerimisvajadus puudub HPV viirus Vaktsiini kõrvaltoimed Keha vastureaktsioon palaviku näo Süstimisest tingitud turse, valu, punetus Kolm tõsisemat kõrvaltoime teatist Kasutatud allikad: Vikerraadio saade Huvitaja: HPV vaktsiin https://somblogi.wordpress.com/2017/02/16/tutarlaste-hpv-vastane-vaktsineerimine- on-vajalik-ja-ohutu/ Vaadatud 18.03.2018. http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/10/20/uuest-aastast-hakatakse-tutarlap si-hpv-vastu-vaktsineerima Vaadatud 20.03.2018.
tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD JA VAJAVAD KOGU AEG UUSI VAKTSIINE! Papilloomiviirus - Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga. - Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp) - Ümbris: puudub - Replikatsioon: rakutuumas peremeesraku replikatsioonimehhanismi abil. - Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid. - Umb 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonnas nakkushaiguseid. - Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18. - Viirus siseneb organismi haavade kaudu, mis asuvad nahal või limaskestal. - Nakatumine toimub haavade kaudu. (kandjal on villid/kui puruneb, vabaneb viirusosakesed)
Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine,
Mi s tüüpi viirus on HPV ja tähtsus inimese jaoks? Hpv on inimese papilloomiviirus. väga väike viirus, kapsiidis 2 ahelaline genoomne DNA. Papilloomiviirus inimesel HPV tekitab soolatüükaid, käsnasid jt. Väga palju HPV alatüüpe - ~70. madala riskiga genotüübid põhjustavad silma konjuktiivi põletikku, ülemiste hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga
Gripitüsistuste risk on suurem lastel, rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel neil, kes põevad diabeeti, kopsuhaigusi (näiteks astma), neeruhaigusi, immuunpuudulikkusega haigusseisundeid, närvisüsteemi haigusi või kel on kroonilised südame-veresoonkonna haigused. Gripivaktsiin on inaktiveeritud vaktsiin ja kedagi grippi ei nakata. Küll aga ei hoia gripivaktsiin ära kõiki võimalikke palavikuga kulgevaid viirushaigusi, vaid ikka gripiviiruse poolt põhjustatud haigust. HPV-nakkus HPV-viirusel ehk inimese papilloomiviirusel on palju tüüpe. Mõned HPV-viiruse tüübid levivad sugulisel teel ja võivad põhjustada emakakaela vähki. HPV-vaktsiin annab kaitse enamlevinud emakakaelavähki põhjustavate viirustüüpide eest. See ei ole väikelaste vaktsiin. HPV on levinud viirus, millega nakatuvad nii mehed kui naised. Enamus HPV alatüüpidest on ohutud, ei põhjusta haigusnähte ja taanduvad iseeneslikult.
hiljem uuesti tekkida. Viimasel juhul on haiguse kulg enamasti leebem. Nakatunud rase naine vib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tsiseid haigusi (näiteks entsafaliidi). Suguelundite näsad (Condylomata acuminata) Umbes neli nädalat pärast nakatumist tekivad suguelundite juurde näsad, mis sageli on lillkapsa sarnase kujuga. Phjustajateks on viirused (inimese papilloomiviirusnakkus = HPV) ning tekkinud näsasid on vimalik kirurgiliselt eemaldada (laseriga, külmutades, krvetades vi skalpelliga). Papilloomiviirusnakkus vib sünnitmisel edasi kanduda vastsündinule. Mnda selle viiruse vormi arvatakse phjustavat emakakaela vähki. Trihhomonoos Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ning vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust phjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga
naine, kes on sünnitanud) Emakakaelavähki soodustavad tegurid: - varajane suguelu algus - rohked seksuaalpartnerid - eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused - pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine - suitsetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis: regulaarne kontroll naistearsti juures emakakaelavähi sõeluuringul osalemine ( ka juhul kui on HPV vastu vaktsineeritud) HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine enne suguelu algust (selle eest tasub inimene ise täies ulatuses) sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine Kõiki vähke (sh emakakaelavähki) tähistatakse lilla lindiga Rinnavähk - 9 tüüpi, tuntud ka kui titty cancer (duktaalne rinnavähk ehk piimajuhakartsinoom). Rinnavähk on peaaegu alati ravitav. Rinnavähk on nagu iga
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega
käed). Kõige kartsinogeensem osa päikesevalgusest on UVB-kiirgus. Kasvajaeelseks seisundiks võivad olla aktiinilised keratoosid. 2. Nahapigmendi vähesus. Mida väiksem on nahapigmendi sisaldus (heledam nahk), seda suurem on risk haigestuda. 3. Organismi immunoloogilise seisundi langus. Haigestumise risk suureneb siirdatud organitega ja organismi immuunsust allasuruvaid ravimeid (tsüklosporiin, azatioprin) saavatel inimestel. 4. Inimese papilloomiviirus (HPV) HPV-l võib olla soodustav osa suguelundite ja emakakaela Lamerakk-kartsinoomi tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35 5. Keskonna tegurid Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli) 6. Teatud pärilikud defektid Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas. 7. Suitsetamine Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur. 8
sarvkesta haavandid, ainult inimeste haigus, hingamiselundkonna kaudu, piisknakkus, maailmas 345000 surmajuhtumit, ravi 90% immuniteedita nakatuvad, kokku 21 tüvi, 1 vaktsiin, elus viirusosakesed, puhkus rahu. KUKK Papilloomviirus Papilloimid ja kondüloomid, konnasilmad ja soolatüükad, otseselt võib sümptome mitte esineda, see oleneb papilloomviiruse tüübist, . levikuteed soolatüükad mustus satub haava sisse, HPV ehk inimese papilloomviirus levib ainult inimeselt inimesele, HPV levib sugulisel teel. Jagunevad kolme rühma: 1. Mitte onkogeensed papilloomviirused, 2. Madala onkogeense riskiga, 3. Kõrge onkogeense riskiga. Levik maailmas üks levinum viirus maailmas, ravi kõige parem oleks mitte nakatuda, vaktsiin on kolmeosaline. VAIN Ebola viirus Sümptomid väga kõrge palavik, nõrkus, lihasvalu peavalu kurgupõletik peavalu, oksendamine, välimine ja sisemine verejooks
HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper. Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused. Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? HIV (AIDS) HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud
naisele kontrolli turvalisema seksi üle ja kaitseb mõlemat partnerit seksuaalvahekorra ajal. Plussid Naiste kondoom on kuni 95% tõhus. Kuid see võib mõnikord paigalt liikuda või puruneda valel kasutamisel. Plussid: · On võimalik tuppe asetada aegsasti enne seksuaaltegevuse algust. · Kaitseb nii soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate haiguste, sh HIVi eest. · Väheneb risk haigestuda emakakaelavähki, sest võimalus HPV nakkuse saamiseks on väiksem. · Pole kõrvalnähtusid · Võib asetada kohale igal hetkel enne seksi Miinused · Kasutamine eeldab vilumust. · Tuleb jälgida, et peenis ei satuks tuppe kondoomi kõrvalt. · On 56 korda kallim kui meeste kondoom. aitse STLH/HIVi eest: JAH. Rasestumisvastase kaitse tagab 8595% juhtudest. Naiste kondoomid on mujal riikides kasutamist leidnud ning neid müüakse ilma arsti retseptita. Eestis ei ole naiste kondoome võimalik
Bakteriaalne Candida / Trichomonas Genitaalherpes Klamüüdia Gonorröa PID papilloomiviirusi vaginoos seenkolpiit vaginalis nfektsioon M Muutus tupe Sagedasem Algloom Põhjustatud Emaka, HPV õ bakterflooras vulvovaginiidi enamasti HSV-2 munajuhade, i tekitaja poolt munasarjade või s kogu väikese
rasestuda või on rasestunud, sest haigus võib olla ohtlik lootele. Herpesviirust ei ole võimalik lõplikult välja ravida. Tõhusad viirusevastased ravimid vähendavad viiruse hulka organismis ja lühendavad haigushoo pikkust ning leevendavad selle raskusastet. Eelistama peaks suukaudset ravi. Haiguse vältimiseks soovitatakse haiguse avaldumise ajal (villide tekkimisel) kasutada kondoomi ja külmavilli olemasolul huulel vältida suuseksi. HPV (inimese papilloomiviirus) Suguelundeid nakatavaid HPVsid ehk inimese papilloomiviiruseid (Human Papilloma Virus) on kahte tüüpi: madala riskiga viirused ja kõrge riskiga viirused. Madala riski viirused põhjustavad soolatüükaid kehal ja kondüloome suguelunditel. Kõrge riski viirused võivad aga tekitada vähkkasvajaid, emakakaelavähki. HPV on väga levinud viirus, enamik inimesi kannab seda vähemalt korra elu jooksul. Enamasti kaob ta organismist iseenesest, ohtlik on kui viirus
nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Vanus ning vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus: 12 tundi HepB 1 1–5 päeva BCG 1 kuu HepB 2 2 kuud RV 1 3 kuud DTaP-IPV-Hib 1 + RV 2 4,5 kuud IPV-DTaP-Hib 2 + RV 3*
Avastada patoloogiat d. Anda hinnang patsiendi günekoloogilisele staatusele Tagasiside Õige vastus on: Hinnata patsiendi sisemiste suguelundite seisundit, Leida võimalikke anatoomilisi- füsioloogilisi kõrvalekaldeid normist, Avastada patoloogiat. Järgmine Patsiendil esineb visuaalselt läbipaistev vähene voolus, kuid lisaks esineb ebamugavustunne alakõhus. Millised analüüsid on diagnoosi täpsustamiseks vajalikud? Vali üks või enam: a. PCR klamüüdia diagnoosimiseks b. HPV c. PCR gonorröa diagnoosimiseks d. Bakteriaalne külv e. Bakterioskoopia f. PAP Tagasiside Õige vastus on: PAP, Bakteriaalne külv, PCR klamüüdia diagnoosimiseks, Bakterioskoopia. Küsimus 7 Küsimuse tekst Milline osa anamneesist võiks viidata vajadusele võtta analüüse infektsioonidele? Vali üks või enam: a. Partnerite arv b. Suurenenud , lehkav voolus c. Kaitsmata vahekorrad d. Suguelu tihedus e. Sageli esinevad alakõhuvalud Tagasiside
kõige väljendunum ja kestab kauem( ~20 päeva). Esineb palavik, lihasvalulikkus. Välissuguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Ägeda esmase genitaalherpese puhul kasutatakse suukaudseid viirusevastaseid ravimeid, mis lühendavad haiguskestvust ja piiravad haiguse laialdasemat levikut. Haigus ei allu kaks korda järjest samadele ravimitle. Kondüloomid- Kondüloomide tekitajaks on Human Papilloma Virus (HPV viirus).Kondüloomid on erineva suurusega näsajad moodustised, mis võivad sügelda ja tekitada valu. Neile võivad tekkida väikesed veritsevad lõhed. Kondüloomid paiknevad sageli välissuguelundite piirkonnas. Diagnoositakse enamasti kliinilise pildi alusel, lisauuringuna võib kasutada külvi haavandist, kusetorust või spermast. Kondüloome saab ravida, kuid neid põhjustavat papilloomiviirust välja ravida ei ole võimalik
Ka need nähud kaovad ilma ravita, kuid süüfilisetekitajad jäävad organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist. Süüfilist on võimalik ravida, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis. Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks
HboV (Human bocavirus) SubPh. Densovirinae Väikesed tsirkulaarse dsDNA genoomiga viirused Ph. Polyomaviridae hiirte polüoomiviirus SV-40 JCV ja BKV (in. Pol. V) Ph. Papillomaviridae BPV (Veiste pap. Viirus) HPV (inim. Pap. Viirus) Väikesed lineaarse dsDNA genoomiga viirused Ph. Adenoviridae G. Mastadenovirus G. Aviaadenovirus Ph. Herpesviridae: SupPh: Alphaherpesvirinae HSV-1 (Herpes simplex v.) HSV-2 VZV (varizella-zoster virus) SubPh: Betaherpesvirinae CMV (cytomegalovirus)
raviga saab aga kontrolli all hoida. Haigus on väga levinud. Ravi: Papilloomiviirusevastane ravi puudub. 6 Rakendatava ravi eesmärk on kaebusi põhjustavate nähtavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse ülekande võimaluse vähendamine. Enne kondüloomide ravi tuleks uurida teiste, sugulisel teel levivate ja kaasuvate haiguste suhtes, kuna need võivad aktiviseerida HPV infektsiooni ja olla ravi ebaedu põhjuseks. Sõltuvalt kondüloomide asukohast valitakse sobiv ravimeetod. Koevohandeid ravitakse ühe võimalusena keemiliste ainetega, toimides viirust sisaldavatele rakkudele söövitavalt või koe kärbumist soodustavalt. Toimivad ravimid võivad olla kreemid või lahused, mida manustab kas arst või patsient ise sõltuvalt asukohast. Koevohandeid võib ka kirurgiliselt eemaldada, laserkiirtega, elektrivoolu ja madala temperatuuriga hävitada.
mõlemat. Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis ei vähene, viimastel aastatel on haigestumuskordaja alla 50-aastaste naiste hulgas tõusnud ligikaudu 10% ja on haigusjuhtude arvult naiste seas lausa teisel kohal. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. 2.1 Emakakaelavähi ennetamine Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on oluline käia regulaarses kontrollis naistearsti juures. Tuleks osaleda emakakaelavähi sõeluuringul (ka juhul, kui on HPV vastu vaktsineeritud). HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine tuleks teha enne suguelu algust. Ning tuleks hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest. Sõeluuring ja enne suguelu algust läbiviidud vaktsineerimine koos
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all
a) Õige b) Väär 6. Milline promootor allpool toodud valikust oleks kõige sobivam raviotstarbeliste valkude tootmiseks kitse piimas a) Kitse B-kaseiini promootor b) Kitse hemoglobiini promootor c) Kitse fibrinogeeni promootor 7. Vaktsiine võib jagada valmistusviisi järgi elus-, inaktiveeritud- ja subühiku vaktsiinideks. Nii näiteks on kollapalaviku vaktsiini puhul tegemist elus-, hepatiit A vaktsiini puhul tegemist inaktiveeritud- ning HPV vaktsiini puhul subühiku vaktsiiniga. Millistele nendest vaktsiinidest on vaja lisada adjuvanti? a) HPV vaktsiin b) Hepatiit A vaktsiin c) Kollapalaviku vaktsiin 8. Mis põhimõttel töötab kodune rasedustest, mille abil mõõdetakse inimese koorioni gonadotropiini taset uriinis? a) Sandwich ELISA biosensor b) Elektrokeemiline biosensor c) Pinnaplasmoon resonants (SPR) biosensor d) Kvartskristall mikrokaal (QCM) biosensor 9
resistentne. 5. PCR või GeneProbe DNA test. Siit on vaja teada, et kasutatakse seda hästi pikka testi, kuigi on olemas ka kiirem test, mida ei kasutata. Lisaks võib tuberkuloos ka kopsuväline olla (nt neerus). 20. Miks on vaja tüpeerida inimese papilloomiviirust, kuidas seda teha? Tüpeerimine: Sest nad tekitavad kasvajaid (emakakaelavähk, aga ka suu, anaal- ja peenisevähkkasvajad). · Madala riskiga HPV (sh 6 ja 11) põhjustavad tavaliselt genitaaltüükaid · Kõrge riskiga HPV (sh 16 ja 18) põhjustavad halvaloomulisi kasvajaid · Eestis kannab 75% nakatunutest kõrge riskiga viirust · neist ühel kolmandikul on multinakkus, mis tõstab vähki haigestumise riski. HPV-DNA test e genotüpeerimine ja PAP test. DNA test on palju tundlikum, PAP test hästi natuke spetsiifilisem ning risk viie aasta jooksul vähki haigestuda on pap-testiga uurituil 44x suurem kui HPV testiga.
aktiivsed noored ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Genitaalherpes sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Klamüdioos sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Kondüloomid valged või nahavärvi näsad, mida kõige sagedamini põhjustavad inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid. Kondüloomid esinevad kõige sagedamini välistel suguelunditel või pärakupiirkonnas, nii naistel kui meestel. Tupepõletik tegemist oli bakteriaalse vaginoosiga. See ei ole klassikaline suguhaigus, vaid mikrofloora muutus tupes. Kaitsevahendid - põhimõte on kaitsta naist rasestumise eest. Pessaar spermitsiididega üheaegsel kasutusel on tõhusus umbes 80%. Vaginaalne pessaar on pehme, kummist ja paindliku metall rõngaga. Spermitsiidid pannakse
· Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae) · Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirustel. HIV-viirus:
..220 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa / 75 Rockwelli kõvadus M 84 Läbilöögipinge, kV/mm 24 Mahueritakistus, 10 astmes 15 TECHTRON HPV PPS Iseloomustus: See tugevdatud määrdeainet sisaldav kõrgtehnoloogiline tehnoplast on väga kulumiskindel materjal, millel on väga kõrge koormuspiir ning hea mõõtmetepüsivus. Techtron® PPS kaubamärgi all turustatava polüfenüleensulfiidi (polyphenylene sulphide) PPS iseloomustavateks omadusteks on hea stabiilsus kõrgetel temperatuuridel (ta on sobiv materjal pidevaks tööks
kaudu. Haigustekitajaks viirus Herpes Simplex tüüp 2. Suguelunditele tekivad punetavad, valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmasel avaldumisel esineb sageli ka palavik ja lihasvalud. Viirus jääb organismi kogu eluks ja avaldub väliste tegurite (nt stress) toimel uuesti. • In imese papilloomviirus (HPV) levib sugulisel teel, otsesel kontaktil nakatunud naha või -limaskestadega. Haigustekitajaks on erinevad HP viirustüübid. Võib põhjustada genitaalidel kondüloome (genitaaltüükaid) ja emakakaelavähki ja ka teisi vähiliike. HPV-tüüpe, mis suurema tõenäosusega kutsuvad esile vähki on võimalik ennetada vaktsiiniga. Haigust ei ole võimalik välja ravida. • AI
Gestageeniga seotud: väsimus; tupekuivus; kaalutõus; libiido langus. 16. Millised on erinevad kombineeritud preparaadid (jaotus erivormi alusel) ja kellele mis sobida võiks? Pillid, plaaster ja tuperõngas. 17. Milliste kasvajate eest kaitsevad naist kombineeritud pillid ja milliste kasvajate arengut nad pigem soodustada võivad? Rinnavähk - madal risk (taandub kui lõpetada 10.aastaga). Emakakaelavähk - põhjuslik seos ebaselge (HPV-ga koos võib võib olla kaasnev risk). Munasarja ja endomeetriumi vähk - pillid vähendavad üldist riski. On seostatud maksakasvajate, adenoomidega. Risk maksavähiks on madal - 1 juht 1,5 miljonile aastas. 18. Milliseid rasestumisvastaseid vahendeid võiks kasutada imetavad emad? Imetavad emad võiksid kasutada minipille (ainult gestageenset hormooni sisaldavad rasestumisvastased preparaadid). Või siis tuperõngast. Kombineeritud preparaadid
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide
kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged või siirdatud elunditega patsiendid). Sümptomid (Avaldumine) : Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga. Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine
Mida arvestada? Osa inimeste arvates võib kondoom vahekorda häirida ja kaotada spontaansuse. Võib puruneda või sugutilt ära libiseda. Suguti tuleb tupest välja tuua kohe peale seemnepurset. Plussid Kergesti kättesaadav. Võimaldab meestel vastutada rasestumisvastase meetodi kasutamise eest. Väheneb risk haigestuda emakakaelavähki, sest võimalus nakatuda inimese papilloomiviirusega (HPV) on väiksem. Hinnaklass: kondoomi kolmese paki hind on apteegis umbes 2 kuni 3 eurot, 12-se paki hind 6 kuni 7 eurot. 8 SOS-pillid ehk «häda-abi» pillid Toimemehhanism Takistavad munaraku eraldumist munasarjast, minaraku viljastumist ja/või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. Sisaldavad ainult kollaskehahormooni ehk gestageeni. Kasutamine Tuleb sisse võtta esimesel võimalusel pärast kaitsmata vahekorda, kuid
haigus suuteline närvirakkudes ellu jääma ning vib aastaid hiljem uuesti tekkida. Viimasel juhul on haiguse kulg enamasti leebem. Nakatunud rase naine vib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tsiseid haigusi (näiteks entsafaliidi). Suguelundite näsad (Condylomata acuminata) Umbes neli nädalat pärast nakatumist tekivad suguelundite juurde näsad, mis sageli on lillkapsa sarnase kujuga. Phjustajateks on viirused (inimese papilloomiviirusnakkus = HPV) ning tekkinud näsasid on vimalik kirurgiliselt eemaldada (laseriga, külmutades, krvetades vi skalpelliga). Papilloomiviirusnakkus vib sünnitmisel edasi kanduda vastsündinule. Mnda selle viiruse vormi arvatakse phjustavat emakakaela vähki. Trihhomonoos Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ning vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust phjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga
gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis, Treponema pallidum Mycoplasma, Ureaplasma Human immunodeficiency virus (HIV) Cytomegalovirus HPV - Human Papilloma Virus) Herpes simplex virus (type II) Hepatovirus (HBsAg, HBcAg, HCV) Sperma uuring Abstinence: I . 1-5 päeva - suureneb sperma maht (iga päev ~ 0,4ml), spermatosoidide arv (iga päev ~ 13 milj/ml), liikuvus ja
vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-viirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole kahjuks vaktsiini olemas. Siiski on tänaseks laialdaselt kasutusel vaktsiinid mitmete ohtlike nakkushaiguste vastu. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis veel läkaköha. Tõhusad vaktsiinid on olemas veel A-hepatiidi, gripi, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), pneumokokk- nakkuse, puukentsefaliidi, rotaviirusnakkuse, tuulerõugete, marutõve ja menigokokk- nakkuse vastu. Maailma teatud piirkondadesse reisides on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate reisimisega seotud nakkushaiguste vastu nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus ja kollapalavik. Nakkushaigustest lähemalt: Tuberkuloos on raske ning pikaajalist ravi vajav haigus. Tuberkuloos võib kahjustada kopsusid, aga ka mitmeid teisi organeid
12 või 6 kuu järel. Kaalud: · Enne kaalu kasutamist kaalude kontroll kontrollvihtidega. Kord aastas kaalu kalibreerimine selleks tööks akrediteeritud ettevõtte poolt N:Metrosert. 20.Valideerimisprotokoll: · Osaline valideerimine-metoodika on kirjeldatud rahvusvahelise standardina. · Täielik valideerimine-metoodika ei ole välja antud standardina, vaid kirjanduses ilmunud artiklite põhjal. · Nõue: min. 20 pos ja 20 neg proovi. 21. Emakakaelavähi skriining (HPV) · HPV DNA/mRNA metoodika valideerimiseks 800 kinnitatud CINII ja CINIII proovi · Tundlikkus peab olema vähemalt 93% · Metoodika tundlikkus <100 koopiat/mL , . , -- -- II(CIN II) III(CIN III), - (Acetic Acid Test) -- ( ). , , , , , . (PAP -- smear test) : 9 1- -- , . 2- -- () . 3- -- , , . 4- -- ,
(Tampere I.a.) 4. Kemikaalid kui kartsinogeenid. Tuntud on arseeni vähki tekitav toime, millega võib inimene kokku puutuda tööstuses. Olmes on kantserogeense toimega näiteks tubakasuits. (Bogovski jt 1989.) 5. Geneetilised muutused. Võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Samuti võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (näiteks AIDS-i haiged või siirdatud elunditega patsiendid). (Tampere I.a.) 20 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004* (valitud paikmed) Mehed Haigestumuskordaja** 100 000 in. k 1000 Kõik paikmed Kops
Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA- viiruste kahe seltsina · Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka · Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad · Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid · Inimeste haiguste tekitajatest on olulised herpesviirused (nt herpes), papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad) 15 poksviirused (rõuged). DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirustel.
tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine
2) ioniseeriv kiirgus (tööstuslik, kiiritusravi, raadiumisoolad): nahavähk, kilpnäärmevähk, osteosarkoom; Kilpnäärme vähi juhtude arvu tõus Tsernobõli tuumaavarii korral (õnnetuses vabanes radioaktiivset joodi, mis kogunes kilpnäärmesse) Onkogeensed viirused DNA-viirused; RNA-viirused; Onkogeenne toime vaid, kui: a) rakk ei sure b) rakk säilitab paljunemisvõime c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule DNA-viirused · Inimese papilloomiviirus: Human Papilloma Virus (HPV) - madala riskiga tüved: anogenitaalsed papilloomid (teravad kondüloomid); kõri papilloomid; - kõrge riskiga tüved: emakakaela lamerakuline vähk; · Epstein-Barri viirus Burkitti lümfoom; · Hepatiit-B viirus hepatotsellulaarne vähk; RNA-viirused - inimese T-rakulise leukeemia viirus (HTLV-1) T- rakuline leukeemia Iatrogeenne kantserogenees Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke;
annaabi.ee 
