Inimene kuul
Teel Kuule
Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong , juhtimismooduli piloot
Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin .
1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy
Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil
Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin.
Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule.
Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus
peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas
pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri
kõrgusel.
Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis
hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et
Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis
kuumoodulit käsitsi.
20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale.
Armstrongi samm Kuu pinnale
Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi . Ta pööras
ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas
teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil
ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma
tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil.
Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu
pinnal seisis . «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu
inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist
alla ka Edwin Aldrin.
Esimeseks ülesandeks oli katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus
gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes
maapealsete katsetega üllatavalt hästi.
Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Et Kuul ei ole tuult , oli
lipuriie kinnitatud L-tähe kujulisele vardale. Asfalti meenutavale Vaikuse mere
pinnale pandi mälestustahvel, millel oli Maa kummagi poolkera kujutis, astronautide
ja president Nixoni allkirjad ning kiri: «Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene
planeedilt Maa! Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt.»
Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme Apollo 1 astronaudi
nimega ning mündisuurune ränist ketas , millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst
nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega
73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt)
Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi
pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid
Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil.
Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet,
puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud
lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber
kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale.
Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii
saartest edelas.
Kopterid viisid Armstrongi, Aldrini ja Collinsi sõjalaevastiku ristlejale, mis astronaudid kodumaale tõi.
Kõigepealt ootas neid ees 18-päevane karanti n Houstonis.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Luna 11
Kolm päeva enne Apollo 11 reisi startis ka venelaste automaatjaam Luna 11,
kuid see purunes Kuule maandumisel. 1971 . aastaks olid venelased
katsetanud vaid nelja uue mootoriga kuuraketti, mille reisid olid kõik lõppenud
plahvatustega.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madis endrikson
Õppematerjali autor
Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin. Esimeseks ülesandeks oli katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi. Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Et Kuul ei ole tuult, oli lipuriie
Kuna Kuu on meie koduplaneediga lahutamatus koosluses, siis on täiesti arusaadav, miks soovisin sellel teemal kirjutada. On ju Kuu tekitanud inimestes tuhandeid aastaid aukartust ja imetlust, nii ka minus. Loodan, et suudan lugejaid viia sammukese lähemale teadmaks, mis on Kuu. 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB? 1.1. Faktid Kuust Kuu on Maale lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Joonis 1. Maa ja Kuu võrdlus Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul umbes üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi.
7 Tähtsamad Apollo lennud lk. 9 Apollo 11 lk. 10 Apollo 12 lk. 12 Apollo 13 lk. 20 Kuul käinud inimesed lk. 24 Kasutatud kirjandus lk. 25 1 2 Kuu kui põhjus Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi.
juuli hommikul startis kosmoselaev. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane. Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule. 20. juulil, Eesti kella järgi 23:18 maandus moodul kuule. Armstrongi samm Kuu pinnale Viie ja poole tunni pärast peale maandumist avas Armstrong mooduli luugi ja astus Kuule. Esimeseks ülesandeks oli katsetada liikumisviise Kuul. Kuule heisati Ameerika ühendriikide lipp ja astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri. Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme apollo 1 astronaudi nimega. Kolm päeva enne Apollo 11 startis ka Luna 11 reisi Kuule Venelaste poolt, kuid see purunes kuule maandumisel. Marsile maandumine Viking 1 oli esimene mehitamata kosmoselaev mis maandus Marsi pinnale terveks jäädes. Viking 1 startis 20. august 1975 aastal ja maandus 20. juuli 1976.
väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks
Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema! Ta ei löö kunagi kedagi, koputab ainult sõrmkübaraga pähe, ja kes hoolib sellest, ma tahaksin teada. Ta ähvardab hirmus palju, kuid ähvardamine ei tee,haiget -- igatahes mitte siis, kui ta ise ei nuta. Jim, annan suue marmorkuuli. Annan sulle valge kuuli.» Jim lõi kõhklema. 17 «Valge kuuli, Jim, ja see on uhke asi.» «Heldeke, see on imetore asi, ma tean. Aga, massa Tom, ma kardan nii väga vanaprouat.» Ent Jim oli ainult inimene -- kiusatus oli liiga suur tema jaoks. Ta pani ämbri maha ja võttis valge kuuli. Järgmisel hetkel lidus ta oma ämbriga ja kipitava kuklaga tänavast alla, Tom värvis suure hooga ja tädi Polly lahkus tegevusväljalt, peos tuhvel ja silmts võidurõõm. Kuid Tomi energial ei olnud pikka püsi. Ta hakkas mõtlema, missuguseid lõbustusi ta oli kavatsenud selleks päevaks, ja tema mured mitmekordistusid. Varsti mööduvad siit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid