Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad. 18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin. Esimeseks ülesandeks oli katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi. Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Et Kuul ei ole tuult, oli lipuriie
Kuna Kuu on meie koduplaneediga lahutamatus koosluses, siis on täiesti arusaadav, miks soovisin sellel teemal kirjutada. On ju Kuu tekitanud inimestes tuhandeid aastaid aukartust ja imetlust, nii ka minus. Loodan, et suudan lugejaid viia sammukese lähemale teadmaks, mis on Kuu. 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB? 1.1. Faktid Kuust Kuu on Maale lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Joonis 1. Maa ja Kuu võrdlus Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul umbes üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi.
7 Tähtsamad Apollo lennud lk. 9 Apollo 11 lk. 10 Apollo 12 lk. 12 Apollo 13 lk. 20 Kuul käinud inimesed lk. 24 Kasutatud kirjandus lk. 25 1 2 Kuu kui põhjus Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi.
juuli hommikul startis kosmoselaev. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi läbima 384 000 kilomeetrit, kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane. Meeskond istus kuumoodulisse, millega maanduti Kuule. 20. juulil, Eesti kella järgi 23:18 maandus moodul kuule. Armstrongi samm Kuu pinnale Viie ja poole tunni pärast peale maandumist avas Armstrong mooduli luugi ja astus Kuule. Esimeseks ülesandeks oli katsetada liikumisviise Kuul. Kuule heisati Ameerika ühendriikide lipp ja astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri. Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme apollo 1 astronaudi nimega. Kolm päeva enne Apollo 11 startis ka Luna 11 reisi Kuule Venelaste poolt, kuid see purunes kuule maandumisel. Marsile maandumine Viking 1 oli esimene mehitamata kosmoselaev mis maandus Marsi pinnale terveks jäädes. Viking 1 startis 20. august 1975 aastal ja maandus 20. juuli 1976.
väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks
Vanaproua lööb mul pea otsast maha. Tõepoolest.» «Tema! Ta ei löö kunagi kedagi, koputab ainult sõrmkübaraga pähe, ja kes hoolib sellest, ma tahaksin teada. Ta ähvardab hirmus palju, kuid ähvardamine ei tee,haiget -- igatahes mitte siis, kui ta ise ei nuta. Jim, annan suue marmorkuuli. Annan sulle valge kuuli.» Jim lõi kõhklema. 17 «Valge kuuli, Jim, ja see on uhke asi.» «Heldeke, see on imetore asi, ma tean. Aga, massa Tom, ma kardan nii väga vanaprouat.» Ent Jim oli ainult inimene -- kiusatus oli liiga suur tema jaoks. Ta pani ämbri maha ja võttis valge kuuli. Järgmisel hetkel lidus ta oma ämbriga ja kipitava kuklaga tänavast alla, Tom värvis suure hooga ja tädi Polly lahkus tegevusväljalt, peos tuhvel ja silmts võidurõõm. Kuid Tomi energial ei olnud pikka püsi. Ta hakkas mõtlema, missuguseid lõbustusi ta oli kavatsenud selleks päevaks, ja tema mured mitmekordistusid. Varsti mööduvad siit
Kõik kommentaarid