Keskaja inimene
Keskaja inimene oli üldjoontes usklik, teisi varijante oli vähe. Vaimulikud domineerisid ühiskonna kulgemises … Ilmikud ja teisiti
mõtlejad olid tagakiusajate rollis.
Kas on võimalik, et just kirikvõimust tingituna on keskaeg läinud
ajalukku kui „ pimeduse aeg“.? Või oli see tingitud Inglismaal sise(usu)sõjast, mis tipnes Elizabeth esimese rangekäelise
valitsemise ja valitsusega … - naise tegeliku võimalikkusega,
kelle olemuses nägi kirik ja tema risti alla vajutatud ühiskond /
Euroopa saatana sigitist ? Ometi oli esimene leedi isik, kes
Inglismaa sügavast kriisist välja vedas
Rohkem vaba ruumi oli loomeinimestel, kellel õnnestus oma mõtteid
ja ideid kirjutistesse, muusikasse kunsti pikkida.
Supernäide on Da Vince , kes rohkem kui ühel korral naeruvääristas
kirikut ja selle juhtkonda. Da Vince olekski võllas lõpetanud, kui
ta ema ei oleks teda ristinud
„Pühaõhtu söömaaeg“ ( Milano Santa Maria delle Grazie
kirikus), mis loetakse tema üheks meistritöödeks, sisaldab
rikkalikult pisidetaile, mis naeruvääristavad tolle aja ideoloogiat ja vaimulikke. Mõistagi, tänu halvustavale suhtumisele kirikusse,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tatarlane
Õppematerjali autor
14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse
Kuressaare Gümnaasium Leonardo Da Vince Referaat Koostaja: Sanna Sadam 11.B klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teostamisest. Kõrgrenessansi esimene
Leonardo da Vinci (1452-1519) Leonardo da Vinci oli kõrgrenessansi prohvet ja peamine esindaja. Kolmest suurimast meisrist kõige vanemana oli ta juba peaaegu viiekümne aastane, kui Michelangelo ja Raffael oma kunstnikukarjääri alustasid. Oma vankumatu käteosavuse ja ebahariliku vaimse haardega jõudis ta neist kaugele ette isegi kunstikaugetel aladel. Leonardo esimene õpetaja oli Verrocchio (kullassepp, maalikunstnik, skulptor jne), kelle töötoas omandas ta kõik tehnikad, mida Firenze kunst talle õpetada võis. Väidetakse, et oma õpilase geniaalsuse avaldumine avaldas Verrocchio'le nii suurt muljet, et ta loobus maalimisest. 1472. aastast alates kuulus Leonardo Maalijate Gildi ridadesse ja võis iseseisvalt tellimusi vastu võtta. Leonardole oli iseloomulik ka intensiivne ettevalmistustöö ja esialgsete visandite suur hulk. Kunagi varem polnud kunstnik teinud nii palju jõupingutusi idee väljaarendamiseks ja uute võtete leiutamiseks. Selle tulemu
· Lellelt saadud päranduse pärandas Leonardo edasi oma vendadele. · Palee ehitamist jätkati, kuid 1519.a peatati see täielikult ebasobiva pinnase tõttu. · Leonardo da Vinci suri 2.mail 1519.a, 66-aastaselt. · Melzi: "Kõik peavad taga nutma sedameest, sest loodus ei ole võimeline looma veel kord teist sellist meest." · Alles 19. ja 20. sajandil hakati Leonardo ülestähendusi üksikasjalikult uurima, publitseerima ja tõlkima. · Uomo universale universaalne inimene. · Leonardo töö oli tohutu ta tegi oma ajas ära palju rohkem, kui ta oma ajas võis ära teha. · Leonardo da Vinci oli eeskätt kunstnik, luuletaja, eluvaatleja ja unistaja. Leonardo da Vinci Inimene, leiutaja, geenius
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist LEONARDO DA VINCI Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Leonardo da Vinci elulugu................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................6 Kasutatud materjal..........................................................................7 Pildid..........................................................................................8 Sissejuhatus Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Elas aastatel 1452-1519. Tegin referaadi just sellest mehest, sest olen temas palju kuulnud. Olen ka näinud mitmeid töid tema poolt, näiteks "Mona Lisat" ja "Püha õhtusöömaaega". Olen ka kuulnud mitmetest tema leiutistest, mis on mulle tõsiselt mee
Saja aasta jooksul olid arhitektideks mitmeid, kuid kuulsa kupli projekteeris Michelangelo. Maalikunst Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Leonardo da Vinci- maalikunstnik, arhitekt, filosoof, leiutaja. Suurem osa oma elust elas Itaalias, kuid elu lõpul Prantsusmaal. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Figuure paigutas kolmnurkse rühmana. Saksa kunst, 15-16 saj 15saj valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisem uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15 saj võeti kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügav trükitehnika- vasegravüür. Võetakse kasutusele paber, Albrecht Dürer.- graafika edasiviija. Prantsuse kunst. 16 saj Renessannskunsti Prantsusmaale tõi kuningas Francoi I, kes kutsus ka Prantsusmaale elama L. Da Vinci. Loire`i jõe äärde koondunud arvukad lossid. Alustatakse ka uue kunstimuuseumi Louvre lossi ehitamist
P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Pärast seda kui türklased vallutasid Konstantinoopoli, põgenes sealt suur hulk kunstnikke Itaaliasse, kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit. Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad Renessansi kirjanduse allikad Araabia + idamaad, antiik, keskaja kirjandus. Francesco Petrarca (Firenze): poeet, mõtleja, teadlane. Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja. ,,Riimid" (317 sonetti, 29 kantsooni). Giovanni Boccaccio (Firenze): suurkirjanik. Psühholoogiline romaan ,,Fiammetta", ,,Dekameron". Dante Alighier (Firenze): ,,Jumalik komöödia" Vararenessansliku maalikunsti iseloomustus. Botticelli Itaalia linnades tegutses 15 sajandil tuhandeid kunstnikke, uutmoodi maalikunsti arenemis keskuseks sai Firenze.
Renessanss · Sündis Itaalias 15.sajandil(-16.) · Tuleneb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi · Itaalia oli tol ajal väga arenenud paik, kaubanduse sõlmpunkt. Samuti suurenes inimeste uskmatus, tõusis huvi maiste asjade vastu, humanism · Antiigi taasavastamine ja uuenduste loomine · Vara- ja kõrgrenessanss · Katoliku kiriku tähtsuse vähenemine, ususõjad, reformatsioon, pildirüüste · Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Renessanss Itaalias:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid