Keskaja inimene (1)

Keskaja inimene
Keskaja inimene oli üldjoontes usklik, teisi varijante oli vähe. Vaimulikud domineerisid ühiskonna kulgemises … Ilmikud ja teisiti mõtlejad olid tagakiusajate rollis.
Kas on võimalik, et just kirikvõimust tingituna on keskaeg läinud ajalukku kui „ pimeduse aeg“.? Või oli see tingitud Inglismaal sise(usu)sõjast, mis tipnes Elizabeth esimese rangekäelise valitsemise ja valitsusega … - naise tegeliku võimalikkusega, kelle olemuses nägi kirik ja tema risti alla vajutatud ühiskond / Euroopa saatana sigitist ? Ometi oli esimene leedi isik, kes Inglismaa sügavast kriisist välja vedas
Rohkem vaba ruumi oli loomeinimestel, kellel õnnestus oma mõtteid ja ideid kirjutistesse, muusikasse kunsti pikkida.
Supernäide on Da Vince , kes rohkem kui ühel korral naeruvääristas kirikut ja selle juhtkonda. Da Vince olekski võllas lõpetanud, kui ta ema ei oleks teda ristinud
„Pühaõhtu söömaaeg“ ( Milano Santa Maria delle Grazie kirikus), mis loetakse tema üheks meistritöödeks, sisaldab rikkalikult pisidetaile, mis naeruvääristavad tolle aja ideoloogiat ja vaimulikke. Mõistagi, tänu halvustavale suhtumisele kirikusse, ei olnud ta elu kerge. Teisalt ka sellepärast et Leonardo oli oma poolikute leiutiste ja ideedega viibis tihti u 300 aastat eespool . Unistas ta ju mägede lõhkamisest, et otseteid rajada, tegi katseid lendamisega, disainis tuukriülikonna jne. ………………….
Märksa rahulikumalt elas Michelangelo , kes uskus jumalasse. Tema religioossust võib eelkõige näha tema töödest, mis jutustavad tihti mingit piiblilugu, või räägivad kellestki olulisest isikust piiblist . Tõsi, enamikke tellimusi tuligi toll ajal kirikutelt ja Michelangelo oli heas kirjas, sest raius kujusid hinge ja sügavama põhjalikkusega.
Üks imetlusväärsemaid töid, - „Taavet“, mida tänapäevalgi turistidele eksponeeritakse. Skulptuuri tekkelugu on kirev ja huvitav. Selle teostus sai alguse kivist, millega keegi ei osanud midagi peale hakata. Mitmed kunstnikud /raidurid olid varemalt katset teinud kuid üsna varsti kivi sinnapaika jätnud. Põhjuseks marmorkamakas olev suur sügav lõhe, mis takistas kivist igasuguse kuju loomist.
Kivi kuulus Firenze linnale , seega oli linnavõimu otsustada, kellele nad selle töö annavad. Valida oli lõpuks kahe kunstniku vahel - Da Vince ja Michelangelo, mõlemad suurmeistrid. Firenze valitsus langetas otsuse Puukooli vilistlase ja Lorenzo Medici poolehoidu omava noormehe kasuks. Leonardo ei olnud Firenze valitsuse heas nimekirjas ja Medicide poolehoid puudus.
Michelangelo näitas, et on töö vääriline, raiudes marmorist skulptuuri, mis oli füüsikalises mõttes väga hästi tasakaalu aetud ja täiuseni viimistletud töö. Vaatamata asjaolule, et algselt oli seda marmorkivi väga raske töödelda.
Haridust said endale põhiliselt lubada vaimulikud, aadlikud ja rikkamad linlased. Teaduse tegemine toimus põhiliselt kloostrites munkade laborites. Tõele au andes , olid mungad need, kes uurisid , kogusid, säilitasid ja uurisid antiikaja killukesi. Tänu neile oskame me selle ajakulgust rohkem rääkida, kui ehk muidu teaksime.
Vaimulike katselaboritele lisaks toimusid suured muutused ka merenduses, geograafias ja bioloogias. Seda eriti maadeavastuse võidjooksu taustal. Inimesed hakkasid rohkem huvi tundma enda ümber toimuva vastu ja uurima elu olemust. Avastati seni teadmata maid/ saari , kultuurrahvaid, taimi, loomi jne tuues avastaja riikidele tohutuid rikkusi. Kirikvõimule ei meeldinud uusavastused sugugi – see lõi kõikuma nende positsiooni ühiskonnas ja nõrgestas väga tugevasti paavsti võimu. Seda eriti pärast
Christoph Kolumbuse merereisi üle Atlandi ookeani, kus avastas 1492 aastal Ameerika.
Mitte vähem oluline ei ole ka Martin Lutheri nn 95 teesi avaldamine, milles ta kritiseeris toonases kirikus levinud indulgentsidega ehk ajalike patukaristuste kustutuskirjadega kaubitsemist. Legendi järgi naelutas ta need teesid 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele.
Eraldi lõiguna tuleb mainida arstiteaduse arengut. Ülikoolid hakkasid rohket huvi tundma inimese füüsilise keha ja elundite töö vastu. Püüdes vastata küsimustele, mis elundid kusagil paiknevad, kuidas välja näevad ja töötavad, miks haigestutakse? Et osata vastata, oli vajalik inimeste lahkamine, mis andis tugeva aluse ühele teisele teadusharule – anatoomiale. Ka Leonardo Da Vince ja Michelangelo tegelesid laipade uurimisega, et mõista inimkeha ja selle lihaste liikumist.
Kuigi lahkamine oli tolleaegses ilmaruumis rangelt keelatud, muutus see arstide ja ülikoolide igapäeva lahutamatuks osaks. Eriti Inglismaal, kus laipade lahkamisest kujunes eraldi äri. Keelust tulenevalt hakkas Anatoomikudel laipadest mingil hetkel puudus jääma, põhjustades hinnaralli. Kalmistutelt hakati värskelt maetuid varastama. Vahel võttes koguni äärmuslikuma vormi, mil raha eest koguni tapeti inimesi.
Kokkuvõtvalt võib vist tõdeda, et keskaja inimene/ühiskond otsis ennast, olles tihti kusagil religioosse ja ilmaliku ruumi vahepeal . Mis mu sai anda nii palju vaba ruumi inimeste piinamiseks ja mõrvamiseks kui erinevate koolkondade kokkupõrked, vastandamised hea/kurjale, kus kõik ei ole seaduse ees võrdsed ja teisel osal rahvast on karistamatuse tunne.
Pimedale keskajale järgnes kirev valgustajate ajastu, kus inimeste mõttelaad ja suundumused said selgema vormi ja kuju. Kuid see on juba teine lugu – teises ajas