tegutsemine nende ajendil võib olla, siis võib selles unistuses isegi midagi head olla. Ja lõpuks oleks väga huvitav teada, mida piiririik üldse tähendab. Kas millegi piiril olevat riiki? Või mingi piiri riiki? Aga võibolla on hoopis inimese alateadvuse ja teadvuse piiril riik, mida võikski piiririigiks nimetada. Riigiks, kus igas erinevas paigas oleks erinev maastik konarlik, mägine, tasane, tormine või vesine. Kui piiririiki siiski pole, elaks vastav inimene kas siis ainult alateadlikult või teadlikult. Kumb on parem? Ilma üheta pole mõtete, olulised on mõlemad.
MariLiis Süld Kaili Virma Kes? Füüsilised omadused Eluviis ja toitumine Pildid Allikad Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm) kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võ...
Keskaja inimene -tema igapäevaelu. Keskajal oli välja kujunenud väga erineva seisusega ühiskonna kihid. Selle heaks näiteks on feodaalne hirearhia, vasall suhted ja väga suured erinevused feodaalide ja talupegade vahel. Keskajal oli väga erinevate seisustega inimesi, välja oli kujunenud kastisüsteem, kus kõige alumisel kihil olid maaharijatest talupojad ja tipus olid senjöörid. Sinna vahele jäid aga rüütlid, krahvid, markiirid, hertsogid, parunid- feodaalid ja vasallid. Käesolevas arutluses käsitlengi ma erinevaid ühiskonna kihte, keskaja inimese elupaika, riietust ja toitu võrreldes talupoegade elu feodaalide omaga. Keskajal oli välja kujunenud feodaalne hirearhia, mille tipuks olid kuningad ja alumiseks osaks väikevasallid. Kuningas läänistas suuri maa-alasid suur-feodaalidela ja nemad omakorda edasi vasallidele. Vasallide ülesandeks oli koguda neil maa-aladel elavatelt talupoegadelt makse. Veel oli neil ka kohustus teenida isiklik...
Inimene kaevab omale suuga haua Igal sõnal, lausel ja väljendil on mitu tähendust. Iga inimene võib tõlgendada sõnu lauset ja väljendit oma moodi. Keegi ei saa öelda, kas see on õige või vale, sest igal ühel on oma arvamus. Igat teemat saab arutada mitmeti. Samuti ka väljendit Inimene kaevab omale suuga haua. "Inimene kaevab omale suuga haua" on iseenesest väga huvitav väljend, seda fraasi saab mõelda mitmeti nagu väga paljusid teisigi fraase. Arvan, et algselt on mõeldud selle väljendi all seda, et inimesed räägivad liiga palju, mõtlemata mida nad üldse öelda tahaksid ja kas midagi üldse öelda on. Näiteks mina ise, kas oli mul vaja üldse suu lahti teha, aga ei, ikka oli vaja, nüüd siis veel üks lisakirjand. Tihtipeale ei mõeldagi seda, mida
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
Inimene on iseenda vang Inimloomus on keerukas ta pole kunagi rahul sellega mis tal parajasti on. Ikka ihaldatakse rohkem. Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega. Herman Hesse ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller elab ajas, kus ümberringi valitsevad ,,tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned. Teoses on oskuslikult kujutatud heaoluühiskonna
Miks inimene õnne ei leia? President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: ,,Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal." Seega võib õnne otsimist nimetada pikaks teekonnaks, milleni jõudmine on alati piisavalt vaevaline. Iga inimene tõlgendab oma õnne just sedamoodi, kuidas ta ise seda soovib. Siiski võib hetkeemotsioonina pidada mõnikord ka ilusat hetke ekslikult õnneks, sest tegeliku õnne saab leida alles siis, kui enamus eluetappidest on läbitud. Inimeste teekond õnne poole, mida võib pidada ka käänuliseks teekonnaks, nagu president seda maininud on, algab üldjuhul ülikooli minekuga. Alates sellest hetkest hakkavad inimese elus toimuma suuremad muutused
Inger oli tugev inimene Tugevus on inimese omadus vastupidada ja mitte alla anda olenemata raskustest ning tagasilöökidest. Meis kõigis on seda, mõnes rohkem kui teises. Et jõuda oma eesmärgini, peab inimene olema tugev. Saksa kirjanik Hermann Hesse on öelnud: ,,Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib." Sellest võib järeldada, et inimese tugevus sõltub tema tahtest ja soovist midagi saavutada. Mis panid aga ,,Maa õnnistu" Ingeri oma eesmärke saavutama ning teda tugevaks tegid? Esimene asi, mis Ingeriga meenub, on see, mis juhtus tema lapsega. Vahetult pärast lapse ilmale tulekut otsustas Inger vastsündinu hukata, kuna viimasel oli samasugune jänesmokk nagu Ingeril endal
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
Lauri Kasak 11b VKG Autor; Mare Sabolotny Ilmumisaasta: 2011 Kirjastus: Tänapäev Lehekülgi: 423 Tegu on autori teise noorsooromaaniga. Raamatu pealkiri on tulnud autori 2007.aastal antud intervjuust- "Mare Sabolotny- peaaegu inimene", kus ta räägib oma esiknoorsooromaanist. Põhiline tegevus toimub Tallinnas, vahel ka Pärnus. Gretten Jalowiec- Teose põhitegelane, teose algul 15a, kuid teose lõpuks sai 16. Oli hea õppija ja tubli tantsija. Mari- tema kolleeg Kassi baarist, hiljem sai temast Gretteni parim sõbranna. Hukkus traagilises liiklusõnnetuses teel Pärnusse. Helen Jalowiec- Gretteni ema´, töötu, napsulembeline naisterahvas. Hukkus rängas liiklusõnnetuses Haapsalu maanteel. Tanel Jalakas- Gretteni ema uue mehe poeg, kes algul vihkas Grettenit, kuid siis armus temasse. Kaido Jalakas- Gretteni ema uus mees, kes oli äärmiselt hooliv tema ema vastu. Mart- Grettenile ...
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad
Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid. Sellega ei taha ma mitte seda öelda, et vanasti inimestel polnud valikuid, vaid pigem seda, et nende valikud olid keerulisemad ja otsuste tagajärjed võisid olla rängemad. Kui nüüd raamatu juurde tagasi tulla, siis olin tegelikult imestunud, et Schwarz oma naise Heleni juurde siiski jõudis. Ja meeldivalt üllatunud olin, kui naine otsustas koos oma armastatud mehega põgeneda
teadvuses maaharijale omase maailmanägemise. Maainimene käsitles loodust kui omaenda osa. See väljendus ka kultuuriloomes: pead nimetati taevaks, sõrmi oksteks, vett maa vereks, kive ja kaljusid luudeks, rohtu ja metsa maa juusteks. Niisiis puudus inimkeha vastandamine muule maailmale ja ühe üleminek teiseks oli sujuv ning ebamäärane. Asjad võisid üldse kehastada oma omaniku omadusi. See ei kehtinud mitte ainult maa, vaid ka mõõkade, hobuste, laevade ja ehete kohta. Kuid inimene võis ainult grupi (perekonna, sugukonna) liikmena omandada maad ja selle ande, kasutada teatud õigusi. Kuid maa, erinevalt vallasvarast, ei saanud olla võõrandamise objektiks. Inimese (inimeste rühma) ja maaomandi vahel oli lahutamatu side. Esemelis-meeleline suhtumine. Maaharija talu oli kosmose mudel. Inimeste maailm tähendab keskmist talu, maailmaruumi haritud maad. Seda keskset osa ümbritseb inimestele vaenulik koletiste maailm, see, mis asub tara taga, töökätest puutumata.
Inimene suudab tunda rasva maitset Tees: Inimene suudab tunda rasva maitset. Tees peaks kogu argumentatsiooni väitel jääma samaks ja ei tohiks olla vastuoluline, kuid selles artiklis on tees vastuoluline, sest kõik inimesed ei ole võimelised tundma rasva maitset. Teesi kohta käivad argumendid on mitteasjakohased. Sest kõik inimesed ei suuda tunda rasva maitset, nagu tuntakse magusat, haput, soolast ja mõru maitset. Seega on soodustavad argumendid psühholoogilise eesmärgi saavutamist, et inimesed hakkaksid rohkem tunnetama
Napoleon Bonaparte Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ...
ülejäänud massist oma uskumuste, kultuuri ja nahatooni poolest. Aga paralleelselt nende inimestega, kellelt vabadus on röövitud vastu nende tahtmist, elavad meie kõrval ka need, kes võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse. Igal inimesel on välja kujunenud enda kindel maailmavaade, mis võib vahel aga tuua rohkem kahju kui kasu. Mõni inimene on oma arusaamades niivõrd veendunud, et ei suuda aktsepteerida kellegi teise nägemust millestki, mis ei ühti tema omadega. Ning seda ei suutnud teha ka Hermann Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller. Tema halvustav suhtumine kodanlusse ja erinavatesse lihtlõbudesse peletas teda eemale teistest inimestest ning ümbritsevast ühiskonnast. Ja see oht, jääda eraldatuks ülejäänud maailmast
Inimene ja inimeste vahelised suhted Maailmas, inimeste vahel on olemas mitmeid erinevaid suhteid, alustades tööalastest lõpetades armastussuhetega. Need puudutavad eranditult meid kõiki. Kindlasti on olemas kõigis valdkondades need omadused, mille alusel võime välja tuua suhetes sarnasusi. Aga kui mõelda konkreetselt sõprussuhtetele ja selle erinevustele teistega, siis millest meil üldse rääkida on? Vana-Kreeka filosoof, Sokrates, on öelnud: ''Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.'' Me ei tea, mida mõtles selle all tema, kui ta seda ütles, aga me teame, mida mõtleme me ise. Ühest küljest võime teha järelduse, et ükskõik millisest suhtest me räägime, kõigile paneb aluse sõprus, et sõprus ongi võlusõna või võti jõudmaks suhetes järgmisele astmele. Kui õige või vale see on, otsustab jällegi igaüks ise. Oletame, et sõprus ongi õige suhte alus. Mida peaksime meie tegema, et suhe muutuks tugevamaks ja selle ...
Inimene elu vangistuses Maailm on koht, kus võib elu olla täis kannatust ning osad on elus leppinud maailmas toimuva olukorraga. Üritatakse aru saada elust, selle olukorrast ja luua endale sobiv maailmavaade. Kui olla müügimees ja teenida raha vanemate ning perekonna elatamiseks on see kindlasti raske. Kuid hiljem võib headus ringiga tagasi tulla. Elu keerleb selle ümber, kuidas iga inimene loob oma teekonna surmani. Paljud meist võivad kannatada depressiooni, sotsiaalse rahulolematuse või ängistuse käes, kuid siiski loodetakse elu paremaks muutumist ja rahulolu saavutamist. Põhilisel kohal on raha mõju inimsuhetele ning inimesed ohverdavad ennast teiste heaolu nimel. Selle tulemusena orjastatakse ennast perekonnale või töökohale ja ei märgata olulist enda ümber. Enese orjastamine võib lõppeda sellega, et sind hakatakse kohtlema, kui sissetuleku allikat
1) Homöostaas stabiilse sisekeskkonna tagamine sõltumata väliskekkonna muutust. 2) Regulatsiooni närvisüsteemi vahendusel nimetatakse neuraalseks ja kromosoomide vahendusel humoraalseks. 3) Kirjelda inimese energiapilanssi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regul...
MIS MÕTTES ON INIMENE VABA Tõeliselt vabad oleme vaid siis, kui tunneme oma jõudu ning julgeme olla need, kes me tõeliselt oleme. Meis kõigis on jõud olla vaba, kuid sageli anname oma jõu ja vabaduse ära, tegutsedes alateadlikult iseenda vastu. Näiteks, kui me mõtleme, et teatud inimene vihastas meid välja, siis oleme juba ära andnud vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas. Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne,
Öeldakse üldiselt, et poisid arenevad aeglasemalt ja saavad hiljem täiskasvanuks. Samas on poisid omavahel erinevad, nende areng on mõnel kiirem, teisel aeglasem, osad neist saavad suureks varajases eas, teistel kulub iseseisva maailma loomiseks pisut rohkem aega. Siinkohal on kindlasti määravateks faktideks kodune kasvatus, suhtlusringkond ja iseenda tahtmine. On mitmed asju mis paneb inimesi mõtlema ja tegutsema. Ehk kui polegi mingeid viisakusreegleid kodust kaasa antud, jääbki inimene lapsikuks ja totraks, ei oska ennast viisakalt vabandada, asjakohaseid nalju visata ja muid selliseid elementaarseid asju. Tehakse vanemas vanuseski asju, mis kuuluksid algklasside rubriiki. Mõni aga on saanud selgeks viisakusreeglid, suhtleb inimestega, kes suudavad ennast valitseda, rääkida kaasa argipäevastel teemadel jne. Nendest paljud on juba varajases nooruses nii tublid ja andekad, vesteldes tundub nagu räägiksid tuntud proffessori või teadlasega.
Inimene kui ühiskonna ohver Inimene on olnud läbi aegade ühiskonna ohver ja seda igas mõttes. Mõni inimene rohkem, mõni vähem, aga alati on olnud inimesi, kes saavad ühiskonnast tagasilööke või väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat. Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks vabaajategevused, haridustase, sportimisvõimalused ning muud ahvatlevad pakkumised, tean ning
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. ...
docstxt/134884417041.txt
Kas Nipernaadi oli hea või halb inimene? Minuarust oli Nipernaadi hea inimene, sest võimalusel tema alati aitas. Näiteks, kui ta Lokile viis 3 Mailli seelikut ja Habahannese mullika. Lisaks sellel, oli ta alati valmis tööd tegema. Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik.
Miks seab inimene end ohtu Inimesed on erinevad ja nad seavad end ohtu erinevatel põhjustel, aga mis minu arust väga suur põhjus miks inimesed seavad end ohtu, on see, et nad tahavad teistele näidata et nad on julged ja ei karda midagi, ja siis teevad midagi hull juglet ja ongi halvad tagajärjed. Osa inimesi seavad end ohtu ka teiste inimeste päästimse pärast, näiteks kui sõber vajub läbi jää ja ta üritab teda päästma minna, siis sellega seab ta ka enda elu ohtu. Inimesed kes ei karda mitte midagi on need adrenaliini sõltlased, kes teevad väga ohtlike asju, nt. Langevarjuhüpped, kaljudelt vette hüpped ja palju muid asju veel, ja nad teevad seda kõike enda adrenaliini sõltuvuse pärast, algul teevad selliseid lihtsamaid asju, aga siis lähevad aina hullemaks need tegevused. Kindlasti leidub ka neid lolle, kes teevad nii nagu teised tahavad, näiteks ülevad, et hüppa siit sillalt p...
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida
Pagulane - kas inimene või mitte? Ilmselt ei leidu ühtegi eestlast, keda ootamatult tekkinud pagulasprobleem külmaks jätaks. On raske oma arvamust mitte avaldada, kui iga päev lõputuid diskussioone meedias ning ka tänaval kuulda võib. Selline situatsioon sunnib pooli valima isegi kõige neutraalsemalt meelestatud inimesel. Meie rahvale omane sallimatus ning võõrastamine, mis nüüdseks juba kohati rassismiks kujunemas on, pole piisav põhjus kedagi endast madalamaks pidada. Ka sõjapõgenik on hingeline ning väärib inimõigustest lähtuvat kohtlemisviisi. On täiesti arusaadav, et tunneme hirmu teadmatuse ees. Keegi meist ei oska arvata, milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale, kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse...
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära
Teadlaste jaoks hakati andmeid avaldama alles Gorbatsovi perestroika paiku. Tol ajal oli tavaline kuulutada eneselt elu võtta üritav kodanik vaimuhaigeks, kuid mitte alati polnud süüdi vaimne tervis. Paljud nimetaksid enesetapjaid allaandjateks, kuid mina nii ei arva. Viirlaiu romaanis ,,Ristideta hauad" teeb Richard Kullerkann enesetapu, et säästa oma peret vangistusest ja sõpru mitte reeta. Teda ei ole aus nimetada allaandjaks, sest vaid tõeliselt alturistlik inimene ohverdaks teiste heaolu nimel enda elu. Ta oli kangelane, mitte alistuja! Kuid alati leidub ka allavandujaid. Lev Tolstoi teoses ,,Anna Karenina" annab peategelane oma kirele voli ning alustav abieluvälist suhet. Kõrgklass mõistab Anna hukka, kuna naine hülgas armuafääri pärast oma pere. Mõistes ka ise viga, teeb Anna süütundest enesetapu. Selline teguviis oli äärmiselt egoistlik. Igal inimsel on küll omad motiivid elu lõpetamiseks, kuid tuleks mõelda ka lähedaste tunnetele.
Haritud inimene saab elus hakkama. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9 klassi ehk siis põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, see kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või üleüldse valid kutsekooli on sinu enda valik. Kuid kui jääd ainult põhikooli haridusega on sul elus väga raske hakkama saada, kuna tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on pandud haridusele. On kurb tõdeda et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Ehk see tähendab siis mõistet tööhõive. Koolis käies saavad inimesed omale väga palju sõpru ja lähisuhteid. Kuid jah, haridus mängib tänapäeval meie elus suurt rolli. Kohe kindlasti on kerge vahet teha ülikooli haridusega inimesel ja põhikooliharidusega inimesel, kuna kõrg...
Inimene on oma illusioonide ohver Teoses ,,Isa Goriot" on põhiliselt oma illusioonide ohver vana nuudlikaupmees Härra Goriot, tuntud ka kui isa Goriot. Härra Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema enda jaoks peaaegu mitte midagi. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud isegi oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Tema illusioon seisneski ta kahes tütres. Goriot armastas oma tütreid rohkem kui midagi muud siin maailmas ja arvas, et tema armsad tütred armastavad oma kallist isa samamoodi kui tema neid, kui isegi mitte veel rohkem. Ta andis neile oma viimasegi raha, sest ta poleks suutnud elada teades, et ta tütred on õnnet...
Kas Inger oli tugev inimene? Knut Hamsuni teos ,,Maa ja õnnistus" käsitleb mitmeid elulisi teemasid inimese vahekorda maaga, rändureid ning hulkureid, aga ka lapsetapu teemat. Viimast vaatleb Hamsun läbi kahe, mõneski aspektis vastandliku, tegelase: Barbro ja Ingeri. Järgnevalt üritangi lahata Ingeri rolli ,,Maa õnnistuses" ning leida vastust kirjandi pealkirjas esitatud küsimusele. Esimese punktina võiks välja tuua selle, miks Inger üldse Iisaku juurde läks. Et tal oli
Inimene maailmas kui trellideta vanglas Esmapilgul võib arvata ning tunduda, et inimene siin maailmas ei ole kui trellideta vanglas, vaid ta on vaba. Näiteks, kui täisealine kodanik tahab, siis ta võib vabalt reisida või ära kolida mujale riiki. Kui ta tahab, siis ta võib osta poest ükskõik mida, mille järele isu tekib ning kui ta tahab siis ta võib võtta ka omale lemmiklooma. Ka alaealisel kodanikul on palju vabadusvõimalusi: ta ei pea käima tööl üheksast viieni, tal ei ole maksude maksmise eest kohustusi ja ta ei pea ka hoolitsema kellegi eest
Kuidas on inimene teistele kasulik Mida inimene peaks teiste heaks tegema või saab teha on huvitav küsimus. Inimene peaks olema kindlasti abivalmis ja toeks perele, sõpradele ja tuttavatele. Samas peab olema inimene viisakas ja eeskujuks teistele noorematele. Inimene peab austama teisi ja arvestama, et ta ei ole üksi siin maapeal. Muidugi peab olema igal inimesel mingi eesmärk mida ta elus saavutada tahab. Ning näitab teistele, et elul peab olema eesmärk, et siin toime tulla. Alatihti on kellegil vaja abi või tuge, näiteks su oma pere,sõbrad või keegi kolmas. Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele
inimeseta. Planeedi pinda katavad metsik loodus ning imeilus tumesinine ookean. Kujuteldav fantoomplaneet tiirleb ümber meie Maa, mis on jätkanud oma arengulugu inimesega: me näeme palju raagus ning mahasaetud puid, tiigis olevat sinirohekat vett, mida illustreerivad üksildased õlilaigud, suured ja reostavad tehased, hävinevat ökosüsteemi ning pimestavalt ilusat ning glamuurset suurlinna, kust ei puudu särisev elekter, öömelu, kõrged pilvelõhkujad ning see, kellest kõik alguse sai. Inimene hävitab oma sellise teguviisiga kogu ökosüsteemi, planeeti ning meid ennast. Me lubame igal aastal, et nüüd me muudame ennast, saame vanadest harjumustest lahti ning hakkame oma planeeti armastama, kuid paari päevaga on need lubadused ununenud ning me jätkame oma elu vanamoodi. Ja kõike seda vaid selle nimel, et oma mugavustsoonist mitte välja tuua. Ning just sellest inspireerituna tulebki minu esimene mõttetera: ’’Meil on ainult üks planeet ning me kohtleme seda nii, nagu
Kas inimene on looduse kroon? Mida aeg edasi, seda võimsamaks näib saavat inimene. Loodus on läbi aastate püsinud vankumatu, kuid kas inimese võim suudab selle lõpuks hävitada, soovib ta seda või mitte? Inimene ei pruugi olla igikestev, aga me ei tea sama looduse kohta. Samuti ei saa kindel olla, kumb kindlalt teisele peale jääb. Ei saa öelda kindlalt, et inimene on looduse kroon, sest on palju osi loodusest, mille üle inimesel võim puudub. Kuigi inimene võib näiteks vett reostada kemikaalidega, ei peata see vett auramast ning happevihma kujul taas alla sadamast. Vältimatud on ka ohtlikumad ilmanähtused nagu orkaanid, keeristormid, äikesetormid ja tsunaamid. Inimese võimuses pole kontrollida tõuse ja mõõnasid, laamade liikumist ega uputusi või põude. Siiski on inimene võimeline paljuks muuks, kaasaarvatud tohutuks arenguks. Inimene võib likvideerida veekogusid ja metsi, teha siledaks aasa või künkliku maastiku. Inimese loodud
Ta armus Josephine'i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine'l on armuke ja Napoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine'ga tülis selle tõttu, et Josephine'i sülekoer hammustas Napoleoni ja minu teada nad isegi lahutasid selle tõttu. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja abiellus teise naisega. Selle järgi võin järeldada, et ta oli siiski üsna kalgi südamega inimene, mis loomulikult tuleb kasuks lahinguväljal, kuid mitte pereelus. Napoleon Bonaparte oli inimesena väga otsustusvõimeline. Selle, mida ta pähe võttis tegi ta ka ära. Napoleon oli vaid 150 cm pikk ning füüsiliselt üsnagi vastupidav. Selle ehedaks näiteks võib tuua selle, et kui ta soovis end mürgitada sellise koguse mürgiga, mis murraks maha kolm meest, siis see mürk ei mõjunud talle. 9 -aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima
kordi olete end valetamisega hädast välja keerutanud. Lugupeetud klassikaaslased ning õpetaja. Kavatsen teile järgnevate minutite jooksul rääkida teemal: vaikimine, pisivaled või siiski ainult tõde? Jah, valetamine on halb ning üldjuhul suhtutakse sellesse negatiivselt. Kuid ometigi olen ma üsna kindel, et siinviibijate hulgas ei ole sellist inimest, kes oleks üdini aus ning kes alati tõtt räägiks. Teda ei ole siin, ega ka kusagil mujal. Inimene, kes ütleb, et ta kunagi ei valeta, valetab. Vahel on pisivalede rääkimine üsna vältimatu. Tuleneb see siis sellest, et me üritame ennast kaitsta, muutes pisidetaile või siis lihtsalt vaikides. Ka laiskus on see, mis paneb meid rääkima väikesi valesi. Olen kindel, et ma ei ole ainus, kes on lihtsalt laiskusest vastanud mõnele küsimusele ,,ma ei tea" või on teeselnud, et ei kuule kaaslast või hoopistükis muutnud asju paremaks, kui need tegelikult on.
Iseseisev töö Surija hooldus-kui inimene enam ei ela Surma tundemärgid Suremine ei ole momentaalne sündmus vaid järg-järguline protsess, mis vältab teatud aja. Peamisteks tunnusteks on südametegevuse ja hingamise lakkamine. Inimese pulss puudub, silmad lõpetavad liikumise ja võivad jääda avatuks, pupillid jäävad suurteks ning kontroll põie- ja pärakulihaste üle kaob. Kaotusega hakkama saamine Iga inimene on erinev ja seetõttu elatakse ka emotsioone erinevalt välja, samuti on ka kaotusvaluga. Peamine on aga see, et tuleks lubada endale valu ja tundeid, isegi kui ise ega teised sellest aru ei saa-tunne nii nagu tunned sina. Tuleb leppida sellega, et sa koged valu ja nii kaua kui sul on vaja kogeda ning mitte võrrelda ennast teistega. Kui on väga raske on võimalik otsida tuge, mitte peita oma kurbust. Räägi oma tunnetest, oma valust, mälestustest ja kogemustest
Retsensioon „Kui loll võib inimene olla“ Kuressaare Kultuurikeskuses toimus 9.oktoobril kell 19.00 Peeter Oja stend-up etendus „Kui loll võib inimene olla“. Näitemäng rääkis tavalistest elulistest olukordadest, mis tõestavad, kui rumalalt mõnikord käitume. Oja pidi laval edasi andma kümneid erinevaid emotsioone ning situatsioone, kuigi ta oli seal üksi. 2014. aasta kevadel läks Peeter Oja 40-ks päevaks kõrbesse paastuma ja Ülimat Tõde otsima. See oli ränk teekond… Kuid, kui ta meie maailma tagasi jõudis, olid tema esimesed sõnad
See mõistatuslik inimene E.Zola loomingus Lugedes teost ,,Therese Raquin" võib tõdeda ,et Zola on seadnud eesmärgiks analüüsida tegelasi ja nende temperamenti. Ta on valinud erinevad isiksused ning nende reageering erinevates olukordades on nüüd tema vaatluse all. Kindlasti võib tuua välja mõlemad, nii Therese'i kui ka Laurent'i, kui rääkida mõistatuslikest inimestest selles raamatus, sest just nendele ta pühendus. Kuid minu meelest tulevad need omadused veidi paremini välja läbi Laurent'i käitumise ning tema iseloom oli veelgi uhkem ja ehk raskem kui Therese'i. Arvan , et see viiski ta paljude probleemide ja tüsistusteni. Laurent oli saamatu isiksus ning lõpmatuseni pürgivate ihade nõudja. Tema jaoks ei olnud kunagi küllalt ning sõna ,,rahulolu" tema puhul ei kehtinud. Ta oli küllaltki ettearvamatu, sest arvestades tema tasakaalukat sisenemist teosesse, ei osanud mina aimatagi, et süzee teeb sellise kannapöörde. Tema püsi...
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Inimese elu kujundab raha, jumal ja teised inimesed. Inimene saab valida, kellega ta suhtleb ja kui palju tööd ta raha eest on nõus tegema. Inimesed suunavad, õpetavad, juhendavad ja tihti peale üritavad ise teiste elusid korraldada. Rahal on võimu ja raha annab võimu. Rahata on raske hakkama saada ja seetõttu on seda kõigil vaja. Kauka Jumalas peab Mogri Märt end jumalaks, kuna tal on raha ja seega on tal võim teiste üle. Märt, arvamusega, et on jumal, arvab, et alati on ka tal õigus ja tema sõna peaks maksma
Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. *Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine.
19. peatükk Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. Feodaalkorra olemus põhines senjööri (annab maad) ja vasalli (saab maad) suhtel. Vasalli kohustused kinnitati truudusvandega, ehk kahe inimese vahelise leppega. Kõigil on oma koht ühiskonnas ja maa paneb paika, kes sa oled. 2. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis. 3. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? Madalamat päritolu meeste rüütliks saamine muutus järjest raskemaks 4. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhimõte. 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes Milline oli keskaja ideaalne rüütel? 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu sa...
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
Kirjand ,, Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel" Inimene on pidevalt valikute ees. Ta peab otsustama kas valida hea või kuri. Tihtipeale ei tea ta, mida üks või teine otsus kaasa toob, enne, kui tagajärg on käes. Tagantjärgi on alati kõik targad ütlema, kas otsus, mida inimene oma elus tegema on pidanud, on toonud kaasa head või on teinud hoopis väga palju kurja. Mis aga on hea ja mis kuri? Kuulus inglise näitekirjanik, William Shakespeare, on öelnud, et miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei
Kätlin Ilves 11 B Inimene ennast ja õnne otsimas A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et
Kristina Bauer 12B Inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe Teos ,,Inger" räägib õpetajannast nimega Inger, kes läbib elus mitmeid katsumusi. Erilist rõhku peab pöörama tema meessuhetele. Ingeri elus on 3 põhilist meesterahvast: Kiur, Jaak ja Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub. Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele. Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad mõlemad nautisid üksteise seltskonda. Ingeri ja Arne suhet hoidis koos ainult lootus. Inger lootis sügavalt, et mingi aeg saab Arne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
