2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9
Jah, ei ole vaja kaugelt otsida, paari kuu eest suri meil linnas keegi Belikov, kreeka keele õpetaja, minu seltsimees. Te olete tast muidugi kuulnud. Ta oli ses suhtes tähelepandav, et ta alati, ka kõige parema ilmaga, väljus kodust kalosside ja vihmavarjuga ning ilmtingimata soojas vateeritud palitus. Ja vihmavari oli tal tupes ja uur seemisnahast kotikeses ja kui ta oma sulenoa välja võttis, et pliiatsit teritada, siis oli seegi vutlaris; ning nägugi näis tal olevat nagu vutlaris, sest ta varjas seda alati ülestõstetud kraega. Ta kandis tumedaid prille ja kampsunit, toppis kõrvad täis puuvilla, ning kui istus voorimehetroskale, siis käskis kummi üles tõsta. Ühe sõnaga, selle inimese juures avaldus pidev ja taltsutamatu püüd ennast koorega ümbritseda, enesele nii öelda vutlari luua, mis oleks teda eraldanud, kaitsenud välismõjude eest. Tõelisus ärritas teda, hirmutas, hoidis pidevas ärevuses, ja
aukraadi, unustades inimese, kes seal taga peitub. Kameeleon Tegelased: politseiülevaataja Otsumelov, kullassepp Harjukin, linnavaht Jelodõrin, rahvahulk, kindrali kokk Prohhor. Koer hammustab kullasseppa. Mees nõuab politseiülevaatajalt, et koer magama pandaks, Ülevaataja on sellega päri, kuid kuuldes, et too koer võib olla kindrali oma, muutub ta kohe lömitavaks ja arvab, et koer ei ole siiski midagi nii hullu teinud. Seisuses peitub võim. Inimene Vutlaris Tegelased: Jutustajad Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin; Belikov; Mihhail Savvits Kovalenko ja tolle õde Varenka. Hilistunud kütid seadsid end küüni öömajale ja juhtusid rääkima ühest kunagisest kreeka keele õpetajast Belikovist. Too oli tõeline inimene vutlaris, ta väljus alati kodust sissemässitult olenemata ilmast. Samuti püüdis Belikov oma mõtteid vutlarisse peita. Ta pidas kindlalt kinni igasugustest keeldudest ja sundis ka teisi neist kinni pidama
Albumid olid väga elitaarsed( kõrge kultuur). Liikumine tõi kaasa terava poleemika. Rühmitus lagunes loogilistel põhjustel: 1) Esimene Maaillma Sõda 2) Juhid pidid olema paguluses 3) Rühma juhid kujunesid iseseisvateks 3 album sisaldab:Prantsuse sümbolistide luulet Ch Baudelaire ,,Raibe". Johannes Randvere ,,Ruth"- esseeliklühi romaan. Kujutb kirjeldust ideaalsest naisest Siuru- (1917- 1920)- Logo- linnu tiibadega inimene. Selle kujundas Nikolai Triik. Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson- luuletaja; F. Tuglas- eestvedaja; August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper. Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus. Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A
Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada. Mari on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks , orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis. Margus on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud, passiivne. Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. Tragöödia "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid
tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda
Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda
nagu ootaks neid õnn ees. Ja äkki tuli talle meelde, kuidas kodus oli aru peetud, peab ta oma praeguse mehe kosjad vastu võtma või tagasi lükkama. Ja kõik – vanemad, vennad, õed – olid otsustanud: sellele mehele võib minna, tema jaksab ja oskab naist toita. Imelik oli tol korral tundunud, et räägiti tema toitmisest. Kas siis tema ise ei oska tööd teha, et end ise toita, nagu iga teinegi tervete ihuliikmetega inimene? Uuesti vaadates, kui kähku mees ja hobu kõrvuti uue kodu poole astusid, muutus ka tema meel rahulikumaks, süda julgemaks. Peaasi, et mära, see nende majapidamise üks peatugesid ja põhivara – nagu isa hobust kaasavaraks andes oli öelnud –, peaasi, et tema nii tõttavalt astus. See andis ka noorele naisele usku ja lootust. «Astu aga astu,» sundis mees hobust, nagu aimaks ta naise mõtteid, «saame ehk päevaveeruks koju.» «Kas jõuame,» kahtles naine
Kõik kommentaarid