Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Inimene #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 220820 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
ppt

Inimlaste evolutsioon

peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Homo erectus " Püstine inimene " Ajumaht 800-1000 Hea termoregulatsioon levis Aafrikast välja Aasiasse, Euroopasse Homo heidelbergensis Keel, abstraktne mõtlemine Küttisid hobuseid, ninasarvikuid Kannibalism Homo neanderthalensis Homo neanderthalensis Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Kas homo sapiens sapiens võib olla evolutsiooni viimane aste ?

Kas homo sapiens sapiens võib olla evolutsiooni viimane aste ? Rääkides planeet Maa tekkest, siis võib arvestada nelja miljardi aastaga. Inimene, kui Maa elusorganism on kõige hilisem rass. Inimese evolutsiooni lugu on pikk ja keeruline. Inimese otsene eelkäija on inimahv, kes pole puu otsas elamisega nii kohastunud kui tänapäeva inimahv. Kui nood inimahvid asusid lagedale maale elama hakkasid nad veidike sirgemalt kõndima ja vaikselt arenedes kujunes neil peaaju. Siis sai nendest australopiteekus, kes on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Järgmiseks kujunes Homo habilis ehk osavinimene, tema tähtsus inimeste arenemise

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Inimese evolutsioon

- Seksuaalne aktiivsus aastaringi - Naise ,,varjatud ovulatsioon" hoiab mehe kogu aeg naise lähedal - Mehel puudub sugutiluu - Meeste suguti oluliselt suurem, kui teistel - Oskus kasutada tehnikat, valmistada keerukaid tööriistu - Kõigesööja ehk omnivoor BIOLOOGID ÜKSMEELEL.... - Inimene bioloogilisel teel eristunud loomariigist - Inimlased lahknenud mingist inimahvide tüvinormist - Inimene vähemalt 2 milj.aastat vana - Inimlased, inimesed pärinevad Aafrikast - Püstine inimene (Homo Erectus) esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändal ja Euraasia asustas - Nüüdisinimene (Homo sapiens sapiens) asustas praktiliselt kogu vana maailma 40- 50 tuhat aastat tagasi VAIELDAKSE - Inimese koht kõrgemate primaatide süsteemis

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Inimese evolutsioon

Referaat bioloogias Sinu Nimi Klass ÕPETAJA Linn Aasta Sisukord. Sissejuhatus...........................................................................3 Australopiteekused ,Osav inimene.........................................4 Püstine ja neandertaali inimene.............................................5 Päris inimene.........................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................7 Sissejuhatus. Inimene on arenenud välja ahvist. Inimese arenguetappe on kokku 5: *Australopiteekused *Osav inimene e. Homo habilis *Püstine inimene e. Homo erectus

Bioloogia
thumbnail
8
ppt

Inimese bioloogiline ja sotsiaalne areng

Inimese biloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Liina Hirv Tänapäeva inimene ehk Homo sapiens sapiens (homo ­ inimene, sapiens ­ tark ld.k) on perekonna inimene ainus liik. Aimu meie evolutsiooni ehk pikaldase arengu kohta annavad kivistised ja muud eellaste leiud. Inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eelastest Inimesele lähimad sugulased ­ inimahvid. Sugulusele viitavad paljud sarnasused, Leidub ka olulisi erinevusi (nt. Inimese võime kõndida kahel jalal) Inimese ja inimahvi areng hakkas erinema umbes 5-7 milj aastat tagasi. Ahvinimesed kujunesid Aafrikas Ahvinimesi nimetatakse australopiteekideks :

Bioloogia
thumbnail
23
pptx

Taimede, loomade ja inimeste evolutsioon

aastat tagasi. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena suurenes taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. 16 Inimese evolutsioon 17 Australopiteek Ehk lõunaahvid elasid umbes 51 miljoni aasta eest. Arengult olid nad inimahvide ja inimeste vahe aste. Nad käisid kahel jalal, peaaju on inimahvide omast arenenum. Pidasid jahti ning kasutasid algelisi tööriistu. 18 Homo habilis Osav inimene. Ta oskas juba valmis tada algelisi luust ja kivist tööriistu. Selle järgi on nad saanud ka oma nime. Ta oli väga lühike, kerge ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. 19 Homo erectus Püstine inimene. Nad olid pikad ning nende aju oli suurem kui eel käijatel. Tundsid juba tuletegemist. Tänu neile hakkas kujunema kõnekeel. 20 Homo neandertalensis

Evolutsioon
thumbnail
3
doc

Bioloogia kt - liik ja liigiteke

kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv ­ grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane ­ 2. Osav inimene Homo habilis ­ enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3

Bioloogia
thumbnail
18
ppt

Inimese evolutsioon

Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 1960. a. leiti skeleti jäänused Tansaaniast, mis 1964. a. nimetati Homo habilis, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4 ­ 1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32 kg. Osavat inimest iseloomustab:

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun