Tina (5)

Kool
Referaat
Tina ja tina sulamid
Koostaja : Nimi
Rühm: -------
Juhendaja : -------
Tallinn 2007
Tina iseloomustus
Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall . Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ( tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias .
Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur , head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur.
Tina füüsikalised omadused
Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Sümbol on Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope.
Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Keemiline element tina , omab kahte allotroopset modifikatsiooni. Temperatuuridel üle 13.2°C on stabiilne tetragonaalse kristallstruktuuriga b-tina (b-Sn) – tina enamtuntud ja –kasutatud vorm. Temperatuuridel alla 13.2°C läheb b-tina üle kuubilise struktuuriga a-tinaks. 
Tina sulamid
Legeerimata tina on metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel, et vismuti- või vasesisaldus ei ületa tabelis toodud piirnorme.
Tinasulamid on metallisulamid , kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et:
a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist
või
b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle.
Tina kasutusalad
Korrosioonivastase kattena (tinutatud plekk ).
Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks.
Mitmesuguste sulamite koostises: pronks (sulam vasega, ajalooliselt oluline materjal: pronksiaeg ), joodised (levinud 63% tina-37% pliid ), tüpograafilised sulamid. Indium-tina-oksiidi (ITO) kasutatakse elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena.
Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil (Pilkingtoni protsess).
Tina on jootemetalliks. Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid ja valmistatakse elektrikondensaatoreid.
Tina (vananenud nimetus inglistina ) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse konservipurke.
Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid.
Huvitavaid fakte

• Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis.
  
• ”Tina hääl” (tin cry)- karakteerne ragin tinavarda paenutamisel: heli. “Tina hääle” mikroskoopiliseks põhjuseks on mehhaanilisest deformatsioonist tingitud üleminekud b-tina tetragonaalsete kristallirakkude kahe peegelsümmeetrilise kuju vahel (twinning).
  
• “ Tinakatk ”: b-Sn ® a-Sn faasisiire . Tinakatk (i.k. tin plague , tin pest , tin lepsory) põhjustas Euroopas külmades kirikuruumides paljude orelite tinavilede hävinemise ja loomulikult arvati, et Saatan ise on asjasse segatud . Legendide järgi, sai tinakatk saatuslikuks ka Napoleon Bonapartele ja Robert Scottile, hävitades Napoleoni Venemaa-sõjakäigul 1812. a. karmis talves ta soldatite sinelite tinanööbid ja kapten Scotti Antarktika -ekspeditsioonil ( 1910 -1912) petrooleumikanistrite tinajoodised, mis viis vaprate meeste hukkumiseni. Tinakatku soodustavad tsingi ja alumiiniumi lisandid ja pidurdavad antimoni ja vismuti lisandid.
  
• Konservitööstuse areng algas XIX sajandi algusest, millal avastati et tinaga kaetud raudplekist purgid lubavad säilida toiduaineid väga kaua ( on näiteid, et lihakonservid nendes pole riknenud viiekümne ja enam aasta jooksul). Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude , aparaatide ja torustike katmisel.
  

Kasutatud materjalid
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tina.ht m
http://www.miksike.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Tina
ENEKE
5