Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallid ja sulamid minu kodus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Loksa Gümnaasium
Metallid ja sulamid minu kodus
essee
Annely Jürimets
9.a klass
Loksa 2012
Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium , kuld , hõbe, vask, nikkel , tsink jt.
Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe.
Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C)
- malmid (Fe+C)
Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi.
Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes , naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi ) jne. Köögis on malmist pliit.
Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist – boksiidist. Tuntum alumiiniumi sulam on duralumiinium ( Al+Mg+Zn).
Minu kodus leidub alumiiniumi ja selle sulameid fooliumis, CD- des, aknaraamides, konservikarpides, ilutulestikus.
Vask(Cu) 29* on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid .
- vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased),
- vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn),
- vaseniklisulamid (Cu+Ni).
Minu kodus leidub vaske ja selle sulameid elektrikaablites, müntides, vannitoa torudes, kraanides, traadis, lauatarvetes, ehetes.
Kuld (Au) 79* on kollane metall , mida kaevandatakse maapõuest. Tuntud juba iidsetest aegadest , üks hinnalisemaid metalle. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli , pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Kullaproov näiab kulla sisaldust kullasulamis.
Minu kodus leidub kulda ja selle sulameid ehetes, elektrikontaktides.
Hõbe (Ag) 47* on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedaproov näitab hõbeda sisaldust hõbedasulamis.
Minu kodus leidub hõbedat ja selle sulameid peeglites, ehetes, müntides, lauahõbedas, fotopaberites, filmides , patareides.
Nikkel (Ni) 28*. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Puhta metallina on ta paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Niklit kasutatakse sulamites vase, kroomi või molübdeeniga.
Minu kodus leidub niklit ja selle sulameid laetavates akupatareides, müntides, ehetes.
Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur , head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur.
Tsinki (Zn) 30* kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioonpinnetena.
Minu kodus leidub tsinki ja selle sulameid veetorudes, akudes, autodetailides ja kreemides.
Plii (Pb) 82* neelab hästi röntgenkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on kõrgplastne, märgab hästi teisi metalle (katab hästi teiste metallide pinda), on korrosioonikindel väävelhappes, kus lahustuvad paljud roostevabad terased ja titaan . Varem nimetati pliid ka seatinaks.
Minu kodus leidub pliid ja selle sulameid õhupüssi kuulides ja autoakus.
Tina (Sn) 50* (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel. Kasutatakse toidunõude, aparaatide ja torustike katmisel.
Minu kodus leidub tina ja selle sulameid emailnõudes, konservikarpides ja õnnetinas.
Naatrium (Na) 11* on leelismetallidest tuntuim metall.
Minu kodus leidub naatriumi keedusoolas, soodas , klaasis, patareides, turvapatjades, seebis, kosmeetikatarvetes.
Magneesiumi (Mg) 12* iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur. Ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks.
Minu kodus leidub magneesiumi ja selle sulameid auto valuvelgedes, tulekindlates tellistes.
Kaalium (K) 19* on pehme. Selle puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Ta on tähtis bioelement . Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust.
Minu kodus leidub kaaliumi ja selle ühendeid väetistes, klaasis ja tuletikkudes.
Kaltsium (Ca) 20* on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul vaid leidub ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, ( lubjakivi , kriit, marmor ), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), kaltsiumsulfaadina ( anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises.
Minu kodus leidub kaltsiumi ja selle ühendeid hambapastas, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, kriidis, tsemendis, paberis ja värvides (värvide ja paberite pigmentides on kasutatud titaani).
Kroom (Cr) 24* on sinkja varjundiga, hõbevalge, läikiv kõva metall.Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku , kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal.
Minu kodus leidub kroomi ja selle ühendeid elektripliidis, triikrauas, nugades, audio - ja videolintides ning tööriistades.
Mangaan (Mn) 25* tõstab märgatavalt terase tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud kahjulikku mõju.
Minu kodus leidub mangaani kirvestes, tööriistades, patareides ja klaasis.
Rubiidium (Rb) 37* on hõbevalge pehme metall. Rubiidium on leelismetall , keemiliselt väga aktiivne, õhus süttib iseeneslikult.
Minu kodus leidub rubiidiumi fotoelementides, milles on lisaks veel tseesiumi (Cs)
Euroopium (Eu) 63* on lantanoidmetall. Ta on hõbevalge metall, keemiliselt aktiivne - kattub õhus oksiidikihiga. Euroopiumi leidub lisandina mõnes mineraalis .
Minu kodus leidub euroopiumi värviteleri kineskoobis.
Volfram (W) 74* on kõrgeima sulamistemperatuuriga ja keemiliselt väga püsiv helehall metall. Looduses leidub volframit ainullt ühendites, tähtsaimad mineraalid on volframiit ja šeliit.
Minu kodus leidub volframit elektripirnide hõõgniitides ja televiisoris.
Elavhõbe (Hg) 80* on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine.
Minu kodus leidub elavhõbedat hambatäidistes (isal, emal), termomeetris.
Minu kodus on veel kaamera läätsi, kus leidub ütriumi (Y) ja tantaali (Ta), auto süüteküünlaid, telefonide releesid, milles leidub ruteeniumi ( Ru) ja pallaadiumi (Pd).
Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tihti kasutatakse metallide sulameid, sest need on paremate omadustega kui puhtad metallid. Tänapäeval püütakse asendada metalle plastmassidega. Kindlasti leidub erinevaid metalle või nende sulameid veel mitmetes asjades minu kodus.
Nr* - näitab elemendi järjekorranumbrit perioodilisustabelis.
Metallid ja sulamid minu kodus #1 Metallid ja sulamid minu kodus #2 Metallid ja sulamid minu kodus #3 Metallid ja sulamid minu kodus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anniy Õppematerjali autor
Leiab infot metallidest ja sulamitest ning kus neid igapäevaelus kasutatakse.

Sarnased õppematerjalid

Konspekt
12
doc

Konspekt

SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...............................................................................................................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag ).......................................................

Ehitusökonoomika
Sulamid
2
doc

Sulamid

Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise

Keemia
Materjaliõpetus
32
docx

Materjaliõpetus

elektromotoorsed jõud, soojusjuh- tivustegur, mehaaniline tugevus ja suhteline pikene- mine tõmbel. Kuna elektrijuhte käsutatakse enamikel juhtudel traadi kujul, siis käsutatakse eritakistuse ühikuks ka ühe meetri pikkuse ja ühe ruutmilli-meetrilise läbilõikega traadi takistust 1 Ωmm2/m = 1*10 -6 Ωm. JUHTMEMATERJALID Juhtmematerjalide hulka kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, teatud erijuhtudel elektroonikas ka parim elektrijuht hõbe ja kuld. Suurema eritakistusega metallid leiavad kasutamist nagu. teras õhuliinijuhtmete ja kaablite mehaaniliseks tugevdamiseks, volfram - lampide hõõgniitideks kõrge sulamistemperatuuri tõttu jne. Põhilised andmed juhtmematerjalide kohta on toodud tabelis 5. Tabel 5. Juhtmematerjalide põhiandmed. Materjal Eritakistus Takistuse Tihedus Sulamistem- temperatuuril temper.tegur peratuur °C

Masinaelemendid
Väärismetallid prilliraamides
8
docx

Väärismetallid prilliraamides

optomeetria õppetool OP2 VÄÄRISMETALLID PRILLIRAAMIDES Referaat materjaliõpetuses Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Prilliraamide valmistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid materjale. Kuni 20. sajandini tehti prilliraame metallidest ja naturaalsetest materjalideks nagu looma sarv ja kilpkonnaluu. Tänapäeval on peamisteks kasutatavateks materjalideks endiselt metallid ja nende sulamid, kuid naturaalsed materjalid on asendunud plastidega. (Wilson 1999). Materjalid, millest prilliraame valmistatakse, peavad kindlasti olema kerged, tugevad, hästi kohandatavad, kosmeetiliselt atraktiivsed, ei tohi keemiliselt reageerida väliste tegurite ja kehaeritistega ning peaksid ka olema odavad, et neile oleks nõudlust. (Tamme 2012). Metallraame on lihtne reguleerida, on vastupidavad, kerged ja tavaliselt segavad ka vähem vaatevälja, kui plastikust prilliraamid

Optomeetria
Väärismetallid
6
doc

Väärismetallid

Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium

Keemia
Metallide kokkuvõtte
2
odt

Metallide kokkuvõtte

kulda juba möödunud aegadel metallide kuningaks.Et kulda saab lahusesse viia vaid kahe happega ­ lämmastik ja vesinikkloriidhappega segu abil siis nim seda hapete segu kuningveeks Lämmastik happe ja vesinikkloriidhape üksikult võetuna aga kullaga ei reageeri. Hõbe(Ag) Hõbe on hõbe valge hea peegeldumis võimega väga hea elektri ja soojus juht.Kasutatakse peegilite tegemisel.Hõbe on väga pehme ning raske.Pehmuse tõttu kasutatakse hõbeda sulamid peamiselt vasega 925 (870). Hõbeda muudavad tuhmiks väävel ,muna, tomat, sibul. AgNO3 seda kasutatakse meditsiinis söövitava vahendina soola tüügaste ja konna silmade hävitamiseks. AgJ selle rapputamisel pilvedesse saab tekitada vihma sadu. Ehted peeglid refletorid fotopaber, filmid. Alumiinium(Al) Leidub Al2O3 rubiin Hõbevalge pehme kerge hästi töödeldav hea peegeldumis võimega.hea elektri ja soojus juht. Alumiinium reageerib hästi hapetega

Keemia
Joodised
4
doc

Joodised

tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks. Vaskjoodise alused on sulamid Cu-Zn, Cu-p ja Cu-Ga. Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani, rauda, alumiiniumi jt. Metalle. Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust ja tugevust, teeb ta iseräbustuvaks, kuid suurendab jootõmbluse haprust. Vask ja vaskjoodised annavad korosjoonikindlad liited, nad märguvad häasti põhimetalli ninf

Metalliõpetus
Keemia kontrolltöö-Metallid
6
odt

Keemia kontrolltöö: Metallid

Keemia kontrolltöö 1. Alumiiniumi levik looduses. Miks ei leidu ehedana? Alumiinimi ei leidu looduses ehedana, s.t lihtainena. Alumiiniumi ühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiiniumi esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb alumiinium vaid ühendite koostises. 2. Alumiiniumi füüsikalisi omadusi. ● Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust ● Suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm³) ● Keskmise sulamistemperatuuriga (~660 ºC) ● Hea elektri-ja soojusjuhtivusega ● Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav 3. Selgita, miks peab alumiinium hästi vastu vee ja õhuhapniku toimele. Alumiinium reageerib hapnikuga, mille tulemusel tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun