kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928. Aastal NEP-poliitikast. 2.Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 3.Igasuguste parteisisese teisitimõtlemise maha surumine. FAŠISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1921-1943 Põhisesukohad: 1. Tähtsamail kohal on rahvus. 2. Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust. 3. Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Diktaatorite ümberkorraldused: 1
Hävinud oli üle poole elamispinnast. Tartu linnast oli hävinud 60%. Tööstus oli kaotanud 45% oma sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk)
tegutseda. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. Venemaa majandus hakkas ebaühtlaselt taastuma Kiirelt edenes põllumajandus · Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuurile, loobuti välismaisestest investeeringutest · Hakati kehtestama viisaastaku plaane · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse.
Agraarühiskond hõimud jäid paikseks, inimeste ja loomade tööjõud, põlluharimine, esimeste riikide teke, elati maal. Industriaalühiskond tehastes töötas sama palju või rohkem inimesi kui põlluharimisega, tööstuslik pööre Suurbritannias 18. sajandil, tekke eelisteks olid teaduse ja tehnoloogia areng (aurumasina leituamine), üha suurema osa inimeste igapäevatööst tegid ära masinad, linnastumine, lihttöölised. Postindustriaalühiskond ehk industrialiseerimisele järgnev aeg, kõrgtehnoloogia kasutamine, vajati tohutult haritud spetsialiste. Infoühiskond on infot väärtustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Teadmusühiskond on kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus ühiskonna valitsemises kasutatakse teaduslike uurimuste tulemusi, hinnatakse eelkõige innovaatilisust. Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias
Lõpetas ebapopulaarse sõja, vabastas poliitvangid ja leevendas tsensuuri 1861. aasta talureformiga kaotati pärisorjus Seisuslikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt Välismaa kapitali ja insvesteeringute jõudmine Venemaale Venemaa valitsejad Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III (1777-1825) (1796-1855) (1818-1881) 1845-1894 Valitses 1801-1825 Valitses 1825-1855 Valitses 1855-1881 Valitses 1881-1894 Täname kuulamast
ained, sest tänu nendele muutus inimeste elu palju mugavamaks ja hõlpsamaks. Industriaalühiskonna tekkimisel 18. sajandi lõpul suurenes tootlikkus ning seetõttu muutus ka reostuse, õhusaastatuse ja looduse hävitamise tase veelgi kõrgemaks. Inimesed ei osanud ette näha seda, mida selline saastamine kaasa võib tuua. Nende tähelepanu ja poolehoiu oli võitnud industriaalmaailm, kuid samuti oli ka inimesi, kes olid vastu industrialiseerimisele ning pooldasid looduslikku elu. Reostamise, saastamise ja keeruliste tehnoloogiate kasutamise jätkamisel hakkasid aga mõne aja pärast ilmnema probleemid. Üheks väga suureks probleemiks kujunes 26.aprillil 1986. aastal toimunud Tsernobõli tuumakatastroof, kus Tsernobõli tuumaelektrijaam plahvatas. Peale plahvatust oli piirkond väga ohtlik, kuna radioaktiivne aine paisati plahvatuse käigus õhku ning see oli elusloodusele ülimalt kahjulik ja hävitav
1919-1920 määrati Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi rahvakomissariks Karjäär 1918- Venemaa kodusõda- kuulus poliittöötajana mitme rinde juhtkonda 1922- määrati VK(b)P KK peasekretäriks 1923- Lenin suri, tekkis võimuvõtlus L.Trotski, G. Zinovjevi ja J.Stalini vahel. 1930ndate alguseks oli ta ellimineerinud oma vastased ning saanud võimu enda kätte. Majandus 1928- tühistati NEP Suund võeti industrialiseerimisele ja kollektiviseerimisele Plaanimajandus (viisaastakud) Majandus Ühendati talumajapidamised kolhoosidesse & sovhoosidesse, rikkad talupojad (kulak'ud) saadetid (GULAG'idesse) Tulemus- suur näljahäda Eesmärk- luua industriaalriik ( koos tugeva sõjaväega), et selle abil teostada maailmarevolutsioon Poliitilised repressioonid 1920ndate lõpust- näidiskohtuprotsessid GPU, OGPU, NKVD- Nõukogude poliitilised uurimisorganisatsioonid
üheparteilinesüsteem. Puhkes kodusõda, kehtestati sõjakommunismi poliitika: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Samal aastal sai partei peasekretäriks Stalin, kes tõrjus konkurendid kõrvale ja sai ainuvõimu. Majanduses kehtestati plaanimajandus (viisaastakuplaanid), mindi edasi industrialiseerimisele. Põllumajanduses toimus sundkollektiviseerimine, moodustati kolhoosid. Valitses täielik Stalini isikukultus.
kaastööliseks. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Uue majanduspoliitika lõpp.Industrialiseerimise algus Stalinu võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Stalin otsustas likvideerida igasuguse eraettevõtluse. Käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. ( esimene 1928-1932 )mis nägid ette NSV Liidu möödumist kapitalistlikest riikidest. · Rasketööstuse tootmismahtude poolest möödus NSV Liit enamikust teistest maailma riikidest,va USA , toodangu kvaliteedi poolest jäi arenenud maadele ikkagi alla. · Hoogsalt arenes sõjatööstus. Sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus tekkisid raskused vilja varumisega
kuid see oli inimeste allutamise arvel. Fasism Itaalias oli siiski mõõdukam kui Saksamaal ja Venemaal (rahva hävitamist oli vähem). Venemaal kehtestati diktatuur juba 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ja hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Stalini juhtimisel võeti suund industrialiseerimisele. Põllumajanduses viidi läbi massiline kollektiviseerimine. Kõik see toimus rohke vägivalla kaudu. Igasugune teisiti mõtlemine või käitumine oli karistatav (arreteerimine, küüditamine, vangilaagrisse saatmine, hukkamine). Kõike juhtis ja otsustas Jossif Stalin. Tema sooviks oli Punaarmee abiga maailm kommunistlikuks muuta. Ka Saksamaa kujunes diktaatorlikuks riigiks, sest sõja kaotamise järel kujunenud majanduslik ebakindlus, pettumus Versailles' süsteemis ja poliitiliste
Kõikjal olid teda kujutavad skulptuurid ja plakatid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Ta likvideeris igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Ühtlasi võttis ta kursi maailmarevolutsioonile. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks tegi ta panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjunud ka ülemaailmne majanduskriis. Kuna aga eelistati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine 1920.aastate lõpus tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Riik aga vajas vilja
aastal see ka õnnestus. Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama. Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, kaasa arvatud põllumajanduses. Stalini suurimaks sooviks oli vallutada maailm ning saada maailma ainuvalitsejaks. Ta tegi panuse industrialiseerimisele. Kadus tööpuudus, eriti kiirelt arenes sõjatööstus. Riik vajas vilja, et toita sõjaväge ja tööliskonda. Stalin asus kehtestama vägivalda: talupoegadelt konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Pandi alus ka kolhoosidele ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. 1934.aastal
Kuna ravimit selle vastu tollel ajal polnud, suhtuti sellesse nii nagu tänapäeval AIDS-i. Toimusid ka muudatised Euroopa majanduses. Kaupmehed said suurt kasumit kaubandusest. Näiteks nael pipart Indias maksis 3 penni, kuid Inglismaal seda müüdi 20 penni eest. Suurkaupmehed sekkusid ka tööstusesse: nad varustasid linna või küla materjaliga ja pärast ostsid nende toodangut, et seda tulevikus välismaal turustada. Aja jooksul see seostus suurenes ja sai aluseks lõpul alanud industrialiseerimisele. Suurenes ka väärismetallide sissevedu, mida toodi Ameerikast. Tänu väärismetallide väljavedu vähendamisele toimus hindade revolutsioon: hinnad tõusesid 5-6 võrra. Veel üks tagajärg olid uued koloonijad Ameerikas. Selleks, et seal elama asuma, tapsid eurooplased selle põlisrahvasid. Nende julmusele ja häbimatuse ei olnud piire: nad tekitasid indiaanlaste genotsiidi igasuguste haiguste abil. Näiteks katkuga nakatatud tekk, mida eurooplased ,,kinkisid" indiaanlastele
likvideerimine. Aastatel 192933 saadeti oma kodudest välja eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljvarumine laastas põllumajanduse. 1930.aastate alguses tabas NSVLu laiaulatuslik näljahäda, mille käigus hukkus ligi 7 miljonit inimest. 12. Iseloomusta industrialiseerimist NSVLs. Stalini võimule tulekuga tehti panus tööstuse ja eriti raskemasinatööstuse eelisarengule industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti NEPi poliitikast. See valik pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse eelisarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad.
aastal riigist välja. Stalini ustava abilisena tõusis 1930. Aastatel esile Vjatseslav Molotov. Tema oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. Suund tööstuse eelisarendamisele Stalini võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused maailmapoliitikas. Riigi juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin aga valis teise arengutee. Panus tehti industrialiseerimisele ning loobuti NEP-poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati tsentraalsele juhtimisele ja planeerimismajandusele. Massiline kollektiviseerimine 1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega. Talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surmanuhtluse
Stalini isikukultus- kuulutati maailma töörahva juhiks ja õpetajaks, plakatid skulptuurid, tema tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid.Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtlus, põllumajanduse, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ettevalmistama sõjaks, selleks loobus ta majanduse tasakaalustatud arendamisest ja tegi panuse uurtööstuse eelisarendamisele industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangelt tsentraalsele juhtimisele, hakkati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest, NSV muutus tööstusriigiks, arenes hoogsalt sõjatööstus kadus tööpuudus,. Talupoegadelt konfiskeeriti vägivallaga vili, kuna nadei olnud nõus seda madala hinna tõttu müüma, aga riigil oli seda vaja talupoegade jaoks, vilja varjamise eest ootas surmanuhtlus
Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ning SuurSaksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel. Saksamaa areng oli võrreldes Esimese maailmasõja ajal olnuga palju arenenum. Venemaa juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestades kõigi majandusharude ja elanikkonna vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Venemaal hakkas arenema teine variant. Panustatu industrialiseerimisele, mis tähendab, et loobuti NEP-i poliitikast. See pidi Venemaa tegema tööstusriigiks ning kõige kiirema arenguga riigiks. See ka toimis, Venemaa sai tööstusriigiks ning kõik toimis. Kui on olemas hea majandustase ning kiire areng nii tehnikas kui ka majanduses, toimib riik hästi. Ja sellepärast osad ei saanudki lubada endale demokraatlikuks riigiks jäämist, see tooks kaasa palju rahutusi ning ebameeldivusi. Inimesed otsustavad ise ja valesti, soovivad kasu kõik endale saada
Tema asemel tuli võimule Stalin, kes suutis 1927. aastaks konkurendid kõrvale tõrjuda. Stalin pani alguse Stalinismi ideoloogiale, mida iseloomustavad terroristlik diktatuur, totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine , üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia vabaduse ja õiguste mahasurumine. Peale selle viis Stalin riigi industrialiseerimisele, mille käigus loobuti NEP- poliitikast. Kohustuslikuks muudeti plaanimajandus ning toimus kollektiviseerimine. Muudeti ka maailmarevolutsiooni teostamise strateegiat ning otsustati sõjalise jõu kasuks. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. Itaalias aga oli põhiliseks ideoloogiasuunaks fasism, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist. Algses ja kitsamas
NSVL liitriik ehk föderatsioon NSVLis sotsialismi ülesehitamise plaan: Industrialiseerimine (Riigi muutumine tootmisvahendeid tootvaks maaks, rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik 1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid:
Esile tõusis Jossif Stalin. Stalin kehtestas kontroli kompartei liikmete üle. Stalin tõrjus tugevamad konkurendid eemale, pöördus seniste liitlaste vastu. Muutis oma seisukohti, eemärk - saada võim. Saatis Trotski NSV Liidust välja. Stalin oli saanud ainuvõimu. Isikukultus. Ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. Stalini sisepoliitika industrialiseerimine, kollektiviseerimine, terror NEP-i lõpp. Likvideeris eraettevõtluse. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele - industrialiseerimisele. Loovuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror - asus vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Loodi GULAG (sunnitöölaagrite süsteem). Kommunistlik diktaktuur veriseim diktaktuur 20. saj. ajaloos.
Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus Stalini võimuletõus tähendas NEP-i lõppu. Stalin otsustas likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses, ühtlasi võttis ta kursi maailmarevolutsioonile Eesmärgiks vallutada maailm, Stalin käivitas relvastusprogrammi ja hakkas Punaarmeed ette valmistama pealetungsõjaks, tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele-industrialiseerimisele Hakati kehtestama viisaastakuplaane (esimene 1928.1932), mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest Hoogsalt arenes sõjatööstus, kadus tööpuudus Sundkollektiviseerimine 1920.a lõpul tekkis raskused viljavarumisega, selle asemel, et viljale õiglane hind panna, hakkas Stalin kasutama vägivalda, konfiskeeriti jõuga kõik viljavarud, varjamise eest surmanuhtlus 1932.-1933
Puhkes kodusõda, kehtestati sõjakommunismi poliitika: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Samal aastal sai partei peasekretäriks Stalin, kes tõrjus konkurendid kõrvale ja sai ainuvõimu. Majanduses kehtestati plaanimajandus (viisaastakuplaanid), mindi edasi industrialiseerimisele. Põllumajanduses toimus sundkollektiviseerimine, moodustati kolhoosid. Valitses täielik Stalini isikukultus.
badust. 1920ndate alguses kujunes välja nõukogulik segamajandus. Enamik majan- dus valdkondi jõid riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud kapitalismile omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor. Majandusliku vabanamine leeven- das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast. Majanduse arendamamine alluti rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Majanduselu juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, millega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägi- vald sotsialistliku riigi loomulik osa
avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Nii Euroopas kui mujal maailmas levisid uued kultuurinähtused Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta Põllumajanduse areng Lääne-Euroopas kiirendas feodaalsuhete lagunemist Töönduse areng, mis pani aluse industrialiseerimisele Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi: kartul, tomat, mais ja tubakas Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast 60%. Feodaalsuhete lagunemine Lääne-Euroopas tõstis saagikust ning rahvaarvu Industrialiseerimisele ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengule
Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin Trotski mõrvata tema Mehhiko kodus. Pärast Trotski kõrvaldamist läks jäme ots riigis Stalini kätte. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada, surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt
kontrolli alla. Kommunistide jaoks oli see siiski ajutine lahendus, mis tuli esimesel võimalusel likvideerida. J. Stalini võimuletulekuga kaasnes lõputu isikukultus. Temast hakkasid igale poole ilmuma plakatid ning skulptuurid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Samuti likvideeriti NEP, et saavutada täielik kontroll ühiskonna üle. Stalin võttis suuna maailmarevolutsioonile, valmistuti maailma vallutama. Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele, seega loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Kehtestama hakati viis-aastakuplaane. Mahult oldi küll Euroopa riikidest üle (v.a USA), kuid kvaliteet jäi arenenud maadele alla. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eelisarendati rasketööstust, sõjatehnikat, kuid turgu ei reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise. Kodusõja keskpaigas (1920.a) tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega
Teooriaid ühendab pedagoogiline raamistus ja mõtteviis Teadmised sellest, kuidas asjad on kui ka sellest , kuidas need peaksid olema ja kuidas selles suhtes toimida. Väärtuse ja tõsiasjade ühtesobitamine Otsib probleemidele praktilisi lahendusi Eetiline reflektsioon Multikontekstuaalsus, paljuobjektsus Ühiskonna tegevussüsteemina eri maades erinevad avaldumisvormid Sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerimisele, eriti aga probleemidele, mis on seotud noorte integreerumisega ühiskonda Idee ja tegevuse terviklikkus Ühiskonna tegevussüstemina- sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine Teadusena, koolitus ja tööalana- otsib pedagoogilisi vahendeid vaesuse, abituse ja hälbiva käitumisega seotud probleemide käsitlemiseks ja lahendamiseks. Sotsiaaltöö viitab ametialale, praktilise ametialasele tööle ning ajalooliselt kujunenud ametlikele institutsioonidele.
inimrass ja taastada majanduslik heaolu. Tegi koostööd NSVLga. Pani toime holokausti. Stalin – pärast Leninit võimule saanud NSV Liidu juht. Stalini võimuletõusuga järgnes tema lõputu ülistamine. Ta kuulutati rahva juhiks ja õpetajaks. Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Ta saavutas täieliku kontrolli ühiskonna üle, likvideeris eraettevõtluse, pani panuse industrialiseerimisele. Kehtima hakkas plaanimajandus(tehti viieaastaku plaane), kadus küll tööpuudus ja hoogsalt arenes sõjatööstus, siis kuna puudus tururegulatsioon hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Alustas sundkollektiviseerimisega. Charles Lindbergh, Charles Chaplin, Isadora Duncan, Albert Einstein. Lindbergh – esimene inimene, kes ületas Atlandi ookeani lennukiga, aastal 1927.
füsiokraadid küll kasulikeks, ent "viljatuteks", sest nende sissetulek ei tulene lõppkokkuvõttes mitte nende endi tööst, vaid põllumajandustoodangu ülejäägist. 6) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Majandusvaadetele avaldas oma mõju ka 1848 a. kodanlik revolutsioon- see kiirendas kapitalismi arengut. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Selle tagajärjel laienes sotsialistlik liikumine. Selle liikumise vastu ning Saksamaa majandusarengu kapitalistliku tee kindlustamiseks tekkis ajalooline koolkond. Nende professorlikus teoreetitsemises tähendas kapitalismi kaitsmine kapitalismi arengu preisi tee kaitsmist. Kaitsti feodaale. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Oma arengus läbis Saksamaa ajalooline koolkond 2 peamist faasi:
Temast pidi saama Venemaa uus valitseja. Jossif Stalinit peeti ju vaid "halliks laiguks," erilist ohtu temas ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. 1926.aastal sündis Stalinil tütar Svetlana. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Sellega suudeti ära hoida näljahädad, kuid rahval oli ikkagi raske. Samal ajal tugevdas Stalin välismaal oma positsioone. Alates 1932. aastast ei õigustanud selline majanduspoliitika enam ennast. See ei andnud Stalinile oodatud tulemusi ja taas hakkas võimust võtma majanduskriis. 9.11.1932 tegi Nadezda Allilujeva, peale pikki õnnetuid aastaid Stalini kõrval, enesetapu. 1936. võeti Stalini ettepanekul vastu Nõukogude Liidu uus konstitutsioon, mida nimetati
Siinkohal jagunesid bolsevikud kahte leeri. Partei parema tiiva esindajad soovisid kõrgemat kokkuostuhinda, kuigi see võis aeglustada industrialiseerimiseks vajaliku kapitali kogumist; vasakpoolsed toetasid hindade madalal hoidmist ja vilja jõuga kogumist. 6 2. SUUR MURRANG Stalini võimule saamisega kaasnesid suured muudatused. Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele. Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised: näiteks kolmekordistatud tööstusinvesteeringud, kahekordistunud kivisöe- ja terasetoodang ning neljakordistunud malmitoodang. Nõukogude propaganda pani rahvale pähe kujutelma, et ränk töö ja ohvrimeelsus saavad tulevikus tasutud. Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak.
tugevdamise vastu. 15. Millal moodustati NSVL?1922 16. Millal suri Lenin?21 jaanuar, 1924 17. Mida ütles Lenin oma poliitilises testamendis? Et Stalin tuleks poliitikast kõrvaldada 18. Millal koondas Stalin võimu NSVLis lõplikult enda kätte?1929 19. Millega seoses koondas Stalin võimu NSVLis lõplikult enda kätte?Trotski Nõukogude Liidust välja saatmisega 20. Millised muudatused toimusid NSVLis Stalini valitsemise all majanduses jne 1928- 1930. a.? Pandi alus industrialiseerimisele, hakati kehtestama viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine. 21. Mis põhjustas inimeste massilist hukkumist 1920.-1930.ndate NSVLis? Nälg, raskused vilja varumisega, talupoegadelt konfiskeeriti toit sundkollektiviseerimine. 22. Mõisted: ·sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika sõja ajal (1918- 1920) ·punased Enamlased, kommunistid · valged Bolsevike vastased
kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. 1. Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu: Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduses, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks, loobus majanduse tasakaalustatud arendamisest, tegi panuse industrialiseerimisele, loobuti välismaistest investeeringutest, majandus range tsensurse juhtimise all, viisaastaku plaanid (eesmärke ei saavutatud) NSVL tööstusriigiks 2. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ei mõjunud eriti ülemaailmne majanduskriis, hoogne sõjatööstuse areng, eelistati rasketööstust, puudus tururegulatsioon, tootlikkuse langus, elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine. 1. 1920-ndate lõpp raskused viljavarumisega Stalin kasutas vägivalda, konfiskeeriti
toetaja Molotov, kes oli 1930-1941 NSVL valitsusjuht. Stalini võimuletõusule järgnes tema lõputu ülistamine ehk isikukultus. Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühikonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, k.a põllumajanduses, ühtlasi võttis ta taas kursi maailmarevolutsioonile. Ta loobus uut majanduspoliitikat iseloomustanud majanduse tasakaalustatud arendamisest ja tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele - industrialiseerimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, kõik ressursid suunati rasketööstusesse, suunates selle osa majanduses ja muutes NSVL tööstusriigiks. Kuna aga puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema, põhjustades elanike vaesumise. Vilja madala kokkuostuhinna tõttu polnud talupojad huvitatud vilja müümisest. Kuid selle asemel, et kehtestada õiglast hinda, hakkas Stalin tarvitama vägivalda - talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad. 1932.-1933
ühes ´´põikpäise sihikindluse ´´ ja ´´ halastamatu tahtejõuga´´. Ta oli täielikult pühendunud kahele asjale ´´Venemaale ja marksismile leninismile ´´, mida teenides ´´ei olnud ükski ohver liiga suur ´´. Seega kasutas ta julmi vahendeid kõrgema eesmärgi nimel. Kõigi puhastuste ajal säilitas Stalin ´´ erakordse enesevalitsemise ega lasknud silmis kaugemat eesmärki ´´. Lõppkokkuvõttes võib Stalini teeneks pidada, et ´´ tänu tema suurejoonelisele industrialiseerimisele, kollektiviseerimisele ja ühiskonna ümberkujundamisele oli Nõukogude Venemaa tugevnenud´´. Kuni 1991. aastani oli enamiku lääne ajaloolaste seisukoht kaunis ambivalentne. Nad tunnistasid, et Stalin lõik kõige jõhkrama diktatuuri ning kasutas kohutavamaid meetodeid, kuid ta saavutas ka märkimisväärseid tulemusi. Tänu eriti tema industrilaiseerimisele sai võimalikuks võita fasismi üle ja seejärel NL kujunemine üliriigiks. E.H
Tööjõud majandulikult aktiivne rahvastik, mis jaguneb töötajaiks ja töötuiks, kusjuures töötajad jagunevad palgatöölisteks ja ettevõtjateks. Tööviljakus e. töötootlus on mingis ajaühikus valmistatud toodangu või osutatud toodangu mahu ja kulutatud tööaja suhe. Struktuurne tööpuudus olukord, kus teatud erialal ei ole piisavalt tööd. Varjatud tööpuudus inimene käib küll tööl, kui ei saa piisavalt palka, et end ära elatada. Deindustrialiseerimine industrialiseerimisele vastupidine protsess, protsess, kus hõivatus tööstuses väheneb ning vabanenud tööjõud suundub teenindusse. Töö on inimühiskonna olemasolu ja arenemise põhieeldus. Töövajaduse tekkides eraldus inimene loomariigist ning hakkas valmistama tööriistu ja arendama oma võimeid elatusvahendeid hankides. Rahvastiku tööhõive struktuur ja tase, s.o tööhõive määr ja tööpuuduse määr iseloomustab hästi mingi piirkonna, sealhulgas ka riigi sotsiaalset ja majanduslikku arengut
1930-1941 Molotov NL valitsusjuht. 1929. saadeti Trotski NL välja. Stalin oli saanud ainuvõimu. Stalini ülistamine, ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Industrialiseerimine Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu. Likvideeriti eraettevõtlus, k.a põllumajanduses. Kurss maailmarevolutsioonile. Käivitas relvastumisprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Panus suurtööstuse eelisarendamisele industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Kehtestati viisaastaku plaane, kuid neid ei õnnestunud saavutada. Suurendati rasketööstuse osa ning NSVL muutus tööstusriigiks. Tootmismahtude poolest möödus teistest riikidest (va USA), toodangu kvaliteedi poolest jäi alla. Kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud riiki ka ülemaailmne majanduskriis. Hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna
Keskmine eluiga on 78, 21, meestel on see 74,95 ja naistel 81, 69. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle. 6 5. Majandus 1986. aastast on Portugal EU liige. See on kaasa aidanud riigi industrialiseerimisele. Rajatud on töömahukat tekstiili- ja rõivatööstus. Tavapäraelt on Portugal olnud maailma suurim korgitootja. Hinnatud on Portugali veinid, neist tuntumad on Briti-Portugali suhteid traditsiooniliselt tugevdanud portveinid, mida eksporditakse Portost Inglismaale. Hästi on ka arenenud kala tööstus. Porugali avanemine maailmale on andnud tõuke ka turismi arengule. Riigi päikeserannikuid külastab igal aastal 16 miljonit turisti.
Järgnes Stalini lõputu ülistus. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi oma vanemate järele nuhkima ja neid üles andma. Stalini võimuletulek => NEP lõpp: · Eraettevõtlus likvideeriti sh põllumajanduses. · Uus kurss maailmarevolutsioonile - maailma vallutamine. · Käivitati relvastusprogramm, valmistas Punaarmee ette pealetungisõjaks. · Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisse - industrialiseerimisele => kadus tööpuudus · Majandus allutati riigile · Viisaastaku plaanid muutsid NSVL tööstusriigiks · Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus · Kuna puudus tururegulatsioon, langes tootlikkus => elanike vaesumine 1920. a lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riik vajas vilja (tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks), aga talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, sest kokkuostuhinnad olid madalad. Stalin tarvitas vägivalda. Konfiskeeriti talupoegadelt
vahendid? 1834 loodi Tolliliit. Olemus – natsionalistlik ideoloogia. Ole, kes tahes, pead andma riigi heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi (suurbritannia kaubad), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust. 13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele
Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini ainuvõim. Stalini ustavaks abiliseks tõusis 1930. aastatel Vjatseslav Molotov. Ta oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuhiks. 4 Stalini võimuletulekuga muudeti palju senises majanduspoliitikas. Riigi juhtkond pidi valima kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt või asuta tööstust edasi arendama. Stalin valis teise arengutee millega panustati industrialiseerimisele. Sellega loobuti NEP poliitikast. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Suurtööstuse edasiarendamisele allutati kõik teised majandusvaldkonnad. 1920. aastate teisel poolel tekkisid talupoegadel probleemid viljavarustamisega. Talupojad ei olnud enam viljamüügist huvitatud. Nii otsustatigi vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoeg pidi kõik oma vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamise eest karistati surmanuhtlusega
majandusarengule. Tänane debatt "Usume, et Aafrikale on tulnud aeg jälgida Alfred Marshalli soovitust: kogutulu oma sissetulekule või kaupade tootmiseks, mille suhtes kohaldatakse sissetuleku vähendamise seadust, ning maksu suuruse määramine nende kaupade tootmiseks, mille suhtes kohaldatakse kasumlikkuse suurendamise seadust". "Donald Trumpi all olevad USAd on nuud ideoloogiliselt ja kaudselt sillutanud teed Aafrika industrialiseerimisele. See peaks olema tööstusriik, mis ei keskendu peamiselt rahvusriigile, nagu Ladina-Ameerika industrialiseerimine. Samuti ei saa see põhineda peamiselt ulemaailmsetel turgudel". 6 LOENG. SCHUMPETER "MAJANDUSE ARENG" On olemas 3 "ways" majanduse arenguks: Esiteks, pideva kasvu, eelkõige elanikkonna ja toodetud tootmisvahendite aparatuuri kaudu. Teiseks, majanduses läbivate majandust mitteäratavate sündmuste kaudu, nagu
Aga sm. Stalini kõnest nähtub erilise selgusega ka see, et meie suured võidud Isamaasõjas olid nõukogude ühiskonnas bolsevike partei õige poliitilise liini teostamise tulemus. Bolsevike partei juhtimisel saavutas nõukogude rahvas kangelasliku töö abil meie kodumaa majandusliku võimsuse hiiglasliku kasvu. Meie kodumaa tegi lühikese aja vältel läbi tormilise kasvu, tõusis maailma üheks võimsamaks tööstusmaaks ning arenenud põllumajandusmaaks. See saavutati tänu meie maa industrialiseerimisele ning põllumajanduse kollektiviseerimisele. Sellele võimsale alusele rajaneski meie Isamaa sõjaline vägevus. Kui sm. Stalin ütleb, et meie sõjatööstus viimase kolme sõja-aasta vältel tootis igal aastal keskmiselt üle 30 000 tanki, iseliikuva suurtüki ja soomusauto, kuni 40 000 lennukit, kuni 120 000 suurtükki, kuni 100 000 miinipildujat jne., siis on meile selge, et sellise toodanguvõimsusega ei suuda võistelda ükski teine riik maailmas. Ja kui
esimestena teatud maad, siis kasutasid nad seda ära ja kehtestasid kaubandusmonopole. See tagas neile suure võimu vürtsikaubanduses, itaallased tõrjuti sellest vaikselt välja. Kaupa osteti ühe hinnaga sisse ja müüdi kallimalt maha, sellest tulev kasum oli väga suur. Suur osa oli väärismetallidel, mis veeti Aasiast sisse. Kaubandustulusid kasutati töönduse ja panganduse arendamiseks. Glob. : kasitööndus oli seotud üleeuroopalise turuga ning see oli eelduseks industrialiseerimisele Teaduse areng: Teadus hakkas arenema 16. sajandi keskpaiku, kui hakkasid tegutsema Kopernik, Bruno ja Galilei. Renessansiajastul leiutas Johann Gutenberg uue trükistiili ning see pani aluse massilisele raamatute (esmasjoones Piibli) trükkimisele. Renessansi ideed levisid aina kiiremini ja neist said osa ka vaesemad inimesed, sest trükitud raamatud oli odavamad. Ka teadus tegi suure sammu edasi ja muutis inimeste maailmapilti. Näiteks tõesati, et Maa on
Saksamaa poliitiline ühendamine ning edusammud terasetootmise tehnoloogia täiustamises ja orgaanilise keemia vallas. List väitis, et vabakaubanduse vilju naudib ainult Inglismaa, kes teistest riikidest varem alustas suurtööstuse loomisega ning saavutas majandusliku ülemvõimu maailmas. Pidas suurtööstust rahvuse rikkuse ja jõukuse allikaks, kõige tähtsamaks tootlikuks jõuks. 1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstukaupadega. Farmimajandus töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad. 19 saj alguses olid nii Saksamaa kui Inglismaa vabakaubandusest huvitatud. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu
Olemus – natsionalistlik ideoloogia. Ole, kes tahes, pead andma riigi heaks vastavalt oma võimalustele oma panuse, peab tegema ühiste eesmärkide nimel. Peamine eesmärk oli tööstuslikust mahajäämusest/killustatusest üle saada ning kapitalismi kaitse, sellepärast loodigi ajalooline koolkond. Taheti saavutada võimast ja Euroopas arvestuslikku riiki. Riik pidi olema kapitalistlik ja pidi rajanema industrialiseerimisel. See pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Sooviti säilitada keskaegsed asutused, sest kapitalism on nendest välja kasvanud. Vähendada importi (suurbritannia kaubad), ning hakata ise tootma ja sõltuda vähem teistest riikidest. Natsionalistlik suur ideoloogia. Rõhutati natsionalistliku olemust. 13) Saksa ajaloolise koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? Arengufaasid: 1840-dad, saksamaa ühinemine, oli üsna killustatud. Asuti vastu utopilistlikele
· järgnes isikukultus: maailma töörahva juht ja õpetaja, plakatid, skulptuurid, võltsiti ajalugu, fotosid, tegeles riiklik propagandaaparaat, toetajateks kasvatati noorsugu Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus: · Stalini võimuletulekuga NEPi lõpp, likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungiks · panustas industrialiseerimisele: 1. loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest 2. majandus range tsensuuri all 3. viisaastaku plaanid: NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest 4. ressursside suunamine rasketööstusesse--->tööstusriik 5. möödus teistest riikides (va USA), kvaliteet aga kehv 6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati
Aga nende ainuvõim maailmamerel ei püsinud kaua, nende konkurentsideks said Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge, islamimaades olev summa tavaliselt vähemalt kolmekordistus kui mitte rohkem. Suurkaupmehed hakkasid ka sekkuma tööndusesse, varustama linnu toorainega. Käsitöönduse seotus üleeuroopalise turuga suurenes ning see oli eelduseks varauusaja lõpul alanud industrialiseerimisele. Maadeavastuse tagajärjel muutus ka väärismetallide sissevedu Euroopasse. Toodi kulda ja hõbedat. Vähenes väljavedu. Vajadus oli ka teravilja sissevedu ida-euroopast, kuna rahvaarv kasvas kogu aeg ning Lääne-euroopas oli intensiivne põllumajanduse areng, idas aga ekstensiive, seal muudeti talupojad sunnismaisteks. Peamiseks rendivormiks sai teoorjus. Läänes olid selleks ajaks talupojad juba vabad. Idas korvas aga madala efektiivsuse odav tööjõud ning kallid turuhinnad.
järgnes isikukultus: maailma töörahva juht ja õpetaja, plakatid, skulptuurid, võltsiti ajalugu, fotosid, tegeles riiklik propagandaaparaat, toetajateks kasvatati noorsugu Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus: Stalini võimuletulekuga NEPi lõpp, likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi, Punaarmee ettevalmistamine pealetungiks panustas industrialiseerimisele: 1. loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest 2. majandus range tsensuuri all 3. viisaastaku plaanid: NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest 4. ressursside suunamine rasketööstusesse--->tööstusriik 5. möödus teistest riikides (va USA), kvaliteet aga kehv 6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati
muudeti ka kultuurielu ja ka inimeste tavaelu, kogu nende mentaliteeti prooviti muuta. Algab vägivallaga ja hiljem jätkatakse saavutatuga, tihti algas see siis ka küüditamisega. 31. Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed Rahvademokraatiad? Üks mudel, et ollakse rahva eest seisjad, rohkem demokraatiad kui kõik teised demokraatiad, tõelised inimeste eest seisjad, pole tegelikult rahval võimu. Tavaliselt kommunistlikud maad, tavaliselt palju pööratud pilk industrialiseerimisele, kuid näiteks Hiinas hoopis on põllumajandus selle kommunismi tähtis osa. 32. Konvergents Riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Mitu erinevat liiki – reaalne konvergents on see kui erinevate riikide reaalne keskmine tulutase võrdsustub; nominaalne konvergents on hinnatasemete võrdsustumine erinevates maades; institutsionaalne konvergents on seadusandluste ühtlustumine. Konvergents on
annaabi.ee 
