maalimisviis NSVL ajastul ja see tegi sellest voolust justkui propaganda, samuti oli selle kunstivoolu ideeks võidelda kosmopoliitsuse vastu. Kuid linnaelu kujutamine oli üks põhilisi teemasid impressionismi puhul. 2. Miks totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesmärk kummalgi(realism, abstraktsionism) suunal oli? Totalitaarsete reziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti, sest abstraktne kunst oli tavaliselt individualistlik ning uuendusmeelne. Kuid need kaks asja ei olnud totalitaarses reziimis teretulnud ning seetõttu ei lubatud ka abstraktset kunsti viljelda. Individualistlik lähenemine kunstis oli keelatud kuna totalitaarsed reziimid tahtsid allutada kogu ühiskonda ühtsetele ideedele ning muuta inimeste mõtlemisviisi võimalikult sarnaseks ning kontrollitavaks. Propaganda näol taheti luua ainult üks ühtne kunstistiil, mis ülistaks reziimi juhte.
Hanna Valk ja Laura Tiit I ku 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismis valgustuskultuuris idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi paljud autorid seadsid endale eeskujuks Shakespeare'i loomingu. Romantiliste teoste kangelased on erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad end eetiliste ideaalide nimel. Romantikute ideed ületasid kiiresti rahvuspiire. Enamikus Euroopa maades langes romantismi tõus ajaliselt kokku rahva võõrvõimuvastase vabadusvõitlusega ja romantiline kirjandus aitas neile rahvusliku sõltumatuse taotlusele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romantism eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide loomingus, kusjuures nende kirglik luule mõjutas omakorda romantismi ja mitmekesistas selle teemasid.
Martin Rebane 11B Anarhia Mis see on? Anarhism on sotsiaal- filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil. Liigitus Individualistlik anarhism-ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.” Kommunistlik anarhism-ühendab kommunismi vaateid anarhistliku vabaduse ideega. Ta tahab kogu ühiskonda organiseerida väikeste sõltumatute vabakommuunide või nende kommuunide vabaliitude näol. Sündikalistlik anarhism-arvab, et tuleviku
,,Kompositsioon VIII'' VÄRVITEOORIA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paul Klee 1879-1940 õpetaja Bauhausis kuulus Der Blaue Reiterisse valdas värviteooriat väga individualistlik stiil ,,Senecio'' ,,Lillemüüt''(,,Flower Myth'') Geomeetriline abstraktsionism Malevits ja Mondrian kindlad geomeetrilised vormid, värvid ja rütm suprematismi eelkäija Mondrian ,,Kompositsioon A'' Kazimir Malevits 1878-1935 poola päritolu maalikunstnik, kunstiteoreetik, geomeetrilise abstraktse kunsti rajaja
Sotsialisatsioonifunktsiooni on kõigil aegadel väga oluliseks peetud, sest kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtudes. PEREKONNA OLEVIK Eristatakse familistlikku ja individualistlikku perekäsitlust. Familistliku perekäsitluse järgi on pere kui terviku väärtused ja huvid olulisemad kui peresse kuuluval pereliikmel. Individualistlik käsitlus seab aga esiplaanile just iga üksiku peresse kuuluva liikme kui isiksuse väärtused, vabadused ja õigused. Familistliku ja individualistliku perekäsitluse tausttegijad: NATURAALMAJANDUS INDUSTRIAALMAJANDUS KODUTÖÖ PALGATÖÖ MAAKOHT SUURLINNAD
Fifth level LIHTRAHVAS Töö- ja maksukohustuslikud põlluharijad ja käsitöölised Moodustasid rahva enamuse ORJAD Ühiskonnas ja majanduses teisejärgulised Peamiselt endised talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid Kasutati vaarao, templite ja ülikute majapidamises; suurtel ehitustel; sõjaväes Orjad tööd rügamas PEREKOND JA SEKSUAALSUS Perel usundiline roll (nt surnute austamine) Tavalisim tuumikpere Abielu (Vana-Egiptuse individualistlik joon) oli loomulik Erootilised stseenid hauakaunistustel -> seksuaalne nauding au sees Meditsiinilised tekstid: sünnitusabi, abort, viljatus, viljakusravi, sündimusprognoos SOOROLLID Naiste- ja meesteasjad rangelt lahus Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamisega Naist austati; "maja valitsejanna" Naine: juriidiliste õigustega isik tal võis olla omand võis pärida ja pärandada oma omandisosa testamendiga Vähesed naised oskasid lugeda
Probleemid Annega 1. Anne isiksuseomadused ja sobivus praegusele tööle: Anne on ekstravert, kuid siiski oma valdkonna hea spetsialist. Pigem on ta koleerilise temperamenditüübiga. Talle ei meeldi eriti teha tööd meeskonnaga, ta on pigem individualistlik. Kuigi tal on endasse usk tugev, pole ta kuigi hea organiseerija ja tal puudub juhioskus ning selle alane kogemus. Ta tunneb oma tööd hästi, tal on palju kogemusi ja ta on väga positiivne ja energiline. 2. Miks Anne alluvate motivatsioon on kadunud, analüüsige läbi motivatsiooniteooriate. Vastutus ja töö tervikuna ei ole stabiilsed (Herzbergi kahe-teguri mudeli järgi). Anne juhib autokraatlikult ja pisut vaba-stiilselt. Motiveerivateks teguriteks on tunnustus,
Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erinevaid printsiipe paremaks ega halvemateks pidada. See oleks võimalik, kui kultuurid oleks isoleeritud. Põhiväärtused Me vajame toimivat moraali, mis toimiks universaalselt Moraaliobjektivism
(Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel sidususest ja kooskõlalisusest (Säästev ...). Jätkusuutliku arengu peamised vaated võib jagada viieks, olgugi et tegelikkuses on igal inimesel oma arusaam sellest terminist. Need on järgmised: ühiskondlik, realistlik, ökoloogiline, futuristlik ja individualistlik. Kõige laialdasemalt levinud on ühiskondlik, sellele järgnevad realistlik ja ökoloogiline. (Byrch et al 2009, 2) Ühiskondliku vaate peamiseks seisukohaks on inimlik ühiskond, mis keskendub looduse õiglasele ja õigustatud kasutamisele. Selle käsitluse kohaselt ei ole inimkond teistest loomaliikidest kuidagi parem või kõrgemal positsioonil. Küll aga arvatakse, et inimkonna paremaks pidamine on paljude ühiskondlike probleemide aluseks. Rõhuasetus on tegudel, mitte sõnadel
keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisid pühapäevakoolis eesti keelt, osalesid laulukoorides ja rahvatantsus. Suviti korraldati ülemaailmseid väliseestlaste kokkutulekuid. Nii nad oma keelt hoidsidki. Mis sellest, et kui nad aastaid hiljem Eestit külastasid, ei saanud ,,päriseestlased" neist alati hästi aru, sest kodumaal oli keel arenenud paljusid sõnu ja vorme enam keeles ei kasutatud. Samuti oli
Isamaa päästja tiitli pärast, üksteise mahasurumine ja ületrumpamine. Ka on olnud erakondade rahastamisega suuri skandaale/probleeme, mis aga hakkavad pikapeale päevavalgele tulema. Mina näeks selles tugevuse märki, kuna asjad muutuvad avatumaks ja läbipaistvamaks. Selline sõnavabadus on vägagi teretulnud . Me oleme hetkel nn maskuliine ühiskond: eneseteostus, võistlus, materiaalsed väärtused, vähem on sallivust ja hoolivust. Eesti ühiskond on olnud üsna individualistlik, tahet koos teha, koos liikuda on olnud vähevõitu. Oleme võõrandunud poliitikast, harva suudame koopereeruda oma huvide kaitseks. Hea näide vastupidisest on Pühajärve kooli juhtum, kus inimesed julgesid oma nime all võimuga vastakuti minna. Meie poliitiline aktiivsus on olnud tagasihoidlik, seda ei seostata kohustusega riigi asjades kaasa rääkida. Pigem pass/ID-kaart taskus poliitika. Mul on see õigus. Samas oleme me väga altid muutustele
võimatu on tagada absoluutset heaolu. Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked. Rawlsi teooria utilitarismist erineb mõningal määral selle klassikalisest käsitlusest. Kui Rawlsi nägemus utilitarismist on pigem individualistlik, järgib teooriat ausameelsuse põhjal siis klassikaline utilitarism eeldab, et üldine õnn on ühiskondliku kasulikkuse funktsioon, mis omakorda koosneb võrdse kaaluga üksikutest kasulikkuse funktsioonidest. Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik. Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem
Väldib ajuvabadust. Sobivad ametid: kuraator, lennundustehnoloog, geneetik, neuroloog, füsioloog, teadustöö assistent, andmebaaside administraator, keemik, hambaarst, lendur, statistik, psühhiaater, joonestaja, lastearst, tolliametnik, teadustöötaja jne. 3. Kunstniku tüüp ehk artistlik isiksustüüp Isikupärane, originaalne, sõltumatu, tundlik, paindlik, impulsiivne, idealistlik, väljendusrikas, loominguline. On väga originaalne ja individualistlik. Soovib hallist massist erineda. Talle meeldib oma isikupära väljendada sõnades, helides, mitmesugustes materjalides, aga ka kehaliselt (näideldes ja tantsides). Teda iseloomustab keerukas maailmataju. Meeldib sukelduda tundmatusse, avastada midagi uut. Vajab maksimaalset tegevusvabadust ajas, ruumis ja maailma tunnetamisel. Ei meeldi reglementeeritud töötingimused. Eelistab abstraktsemat laadi ülesandeid. Hindab kõrgelt ilu ja esteetilisi väärtusi. Ootab heakskiitu ja tunnustust.
20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; 29
v. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Ašoka. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad – kloosterülikoolid 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadžrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Kirjalikud tekstid Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Paalikeelne Tipitaka (pl.k. 'ti' - kolm + 'piṭaka' - korv, 'kogu') on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel
Mida too soovis "olemusena" haarata, olid üldised, igavesed, objektiivsed olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6. Eksistentsialism suunab oma pilgu üksikule, kuid ta pole "individualistlik" selles mõttes, et ta üksiku isoleeriks kõigest muust. Vastupidi: leides inimese alati konkreetses situatsioonis, kus ta on maailma ja kaasinimestega seotud, ei ole inimene tema jaoks kunagi isoleeritud. Inimlik olemasolu on alati MAAILMAS-OLEMINE ja alati KOOS-TEISTEGA-OLEMINE. 7. Eksistentsialistlik filosoofia seisab alati väga lähedal konkreetsele elamusele. Nii võib täheldada, et eksistentsialistidel on filosofeerimise alguses mingi isiklik elamus. See elamus
Kõige lihtsamini öeldes on äriturundus muugiedendusvahendite kogum, millega puutakse muua mingeid kaupu ja teenuseid otse äriettevõttele, ilma lõplikku tarbijat teadmata või tundmata. Ärituru tunnused- Geograafiline konsentreeritus, Väike ostjate arv, Pikk ostu-muugi protsess, Grupitasandil otsustamine, proffesionaalne kaubatundmine, Turundus tugineb isiklikul muugil Tarbijaturu tunnused- Geograafiline hajutatus, Suur ostjate arv, Otsustamine individualistlik, Luhike ostumuugi protsess, Kauba mittetundmine, Turundus läbi reklaami Jaeturuga võrreldes vajatakse äriturul kauba täpsemat tehnilist määratlemist ning olulist muugieelset ja järgset teenindamist. Turundustegevuse põhiulesanded on samad, kuid lisaks on äriturgudel: Jaotuskanalid luhemad ja konkurentsitihedamad Ostjaid on raskem mõjutada Muumine on pikaajaline protsess Ostuotsustajaid on palju Muutused eeldavad sageli tootmistehnilisi umberkorraldusi
Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - suujavaada ja vidzanjaavanavaada. 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadzrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi. Tiibetis kujunes välja kloostriülikoolides mahajaana ja vadzrajaaana omalaadne kooslus, kuid
o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke
marginaalsetes või sotsiaalsetes gruppides. Sisult on kriminaalne subkultuur teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, uskumuste, stiilikaanonite jm nähtuste kogum, mis toimib konkreetsete inimeste vahendusel, kindlste sotsiaalsete suhete kaudu, vormub talle eriomases keskkonnas ja suhtlemiskeels. Kooslus, mis on kujunenud aineliste väärtuste omandamiseks illegaalsete vahenditega. Mida tähendab, et kinnise asutuse subkultuur on kollektivistlik või individualistlik? Kuidas see väljendub? Kollektivistlik: subkultuur kui tugevalt seotud ja autonoomne grupp, mille normid tõukuvad vastumeelsusest asutuse ja sealse personali suhtes Individualistlik: subkultuur kui omavahel nõrgalt seotud grupp, mille liikmetel isiklikud huvid ja valmisolek enda heaolu nimel kõigi teistega võitlema Uuema aja uurimused ei kinnita subkultuuri ühtsust ja sidusust: kinnipeetavate suhete normistik on muutuv
Renesanss - Pöörduti algallikate juurde (Cicero, Caesar) - Antiikkultuuri taassünd Konstsantinoopol langes vist - Töödeldi kreekakeelseid tekste Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole
positsiooniga, sobiva äriidee leidmine, rahaliste vahendite olemasolu, oskused ja teadmised, tahtejõud. 9.Nimetage ettevõtjale vajalikud isikuomadused. Põhjendage. Vaimne võimekus-loovus ja uuenduslikkus, analüüsivõime, intelligentsus; saavutusvajadus ja teotahe- valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada ideed on vaja ellu viia; sõltumatuse taotlus- ettevõtja tahab olla ,,ise enda boss", ta on sageli küllaltki individualistlik tüüp: kalduvus kiiresti otsuseid langetada ja tegutseda; suhtlemisoskus- ettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide kui ka muidugi oma töötajatega, hea suhtlemisoskus soodustab edu, enesekindlus koos otsustusvõimega, optimism; eesmärkide seadmise oskus, millega kaasneb agressiivne, fookustatud ja sihikindel tegutsemine nende eesmärkide saavutamise nimel; riskijulgus- valmisolek riskida ning tegutseda ebakindluse tingimustes. 10
ülesanded: ühiskonna liikmete taastootmine(eksisteerimine esmane tingimus), seksuaalsuse reguleerimine(distsiplineerib suguelu; taunid abieluvälist suhet; majandusfunktsioon kodused tööd) Mida saab laps perekonnalt · Tunne, et ta kuulub kuhugi(tugi) · Arvestama tesitega · Käitumine(kombed) · Väärtushinnangud · Soorollid Perede olevik · Familistlik - Pere, kui terviku väärtused on olulisemad kui üksikisikute omad. · Individualistlik iga pereliikme huvid ja isiksuse väärtused on esikohal. Seadused · Peeter I naised saadeti truuduse murdmise eest Siberisse. Naine peab mehele alluma, kuuletuma. Pidi tegema mehele meelehead. -1845 a naine ei tohtinud ilma mehe nõusolekuta tööle minna. Ei tohtinud mehe juurest ära minna. Naisliinipidi ei olnud pärismisõigust. Pärast Pr revolutsiooni võis naine üksi last kasvatada. Naine võis olla pärija ja lahutuse algataja.
propaganda tähe all teostatud nõukogulik teema. Priidu Aaviku "Sadamas" (1947) kasvas taastamine industriaalmaastiku kirjelduseks, kus lööktööst jutustav ehitustander liitub efektselt varemete ja vanalinna panoraamiga. Sõjajärgsete poliitiliste muutuste tagajärjeks oli alalhoidlik ja kammitsetud kunst. Kunstile 1946. aastal antud parteilises hinnangus on eesti kunsti puudusteks teoste apoliitiline suunitlusja individualistlik suhtumine loomingusse. Kuivõrd eesti kunsti keskpunktiks olid rahvus ja rahvuslikud traditsioonid, keskendus pealetungiv stalinism võitlusele kodanliku natsionalismi vastu. Kunstnikule jäi kaks valikut: kas integreeruda nõukogude kunsti või saada endale külge rahvavaenlase silt. Algul sobitusid kunstnikud uute nõudmistega oma esituslaadi realistlikumaks muutmise kaudu. Sõjajärgses kunstis levisid looduse rüpes toimuvate tööprotsesside kirjeldused, mis sulandusid maastikku ja
Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse, mis ainsana suudab endas kätkeda elutäiust. Romantilised kangelased kirjanduses olid enamasti erandlike vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed. Nad suutsid tõusta üle labase igapäevasuse ja näha elu sügavamat sisu. Tihti kohtab neis prohvetlikke jooni. Nad olid äravalitud, võimelised edasi andma jumalikkugi sõnumit. Romantikute mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on valdavalt individualistlik ja anarhiline hoolimata sellest, et lihtrahvasse suhtuti suure poolehoiuga. Kuid isegi kurja jõududele alla jäädes ei loobu nad oma põhimõtetest. Romantilised kangelased on märtrid, kes ohverdavad end kõrgete eetiliste sihtide nimel. Romantikud ei püüagi oma loomingus edasi anda tavalist, tüüpilist ja igapäevast, vaid näevad oma esmaülesannet nii kangelaste kui ka olukordade erandlikkus e toonitamises. Romantilises
Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest
- oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimustruktuurid, viiakse läbi poliit-reforme, jagatakse maad vaestele, tekib riik ja riigi võimu kannavad võimukamad ja jõukamad inimesed.
Tundlik ootamatute signaalide suhtes, reageerib kiiresti Otsustab kas põgeneda v mitte Kui põgenemiseks pole põhjust e stiimul pole ohtlik, läheb info edasi ajukoorde Närviteed viivad otse amügdalasse, ajukoorest mööda,s est viimane on aeglane ja arutlev 74. Kultuuri mõju emotsioonidele. Ekman 1.määrab, mis sündmused põhjustavad emotsioone 2. reeglid emotsioonide avaldumiseks 3. ütleb, kuidas emotsiooni puhul käituda 75. Individualistlik kultuur ja usaldus. Individualistlik lääs- süütunne Motiiviks isiklik väärikus Emotsiooniks süütunne vs Kollektivistlik Ida- häbitunne Motiiviks enda no säilitamine Emotsiooniks häbitunne 76. Sternbergi armastuse kolmnurk. 3 erinevat? v 3 segu? Intiimsus, kirg, pühendumine nurkades Romantiline armastus, toetav(seltsiline), rumal (pime, passion+commitment, ei saa küll aru, mis selles rumalat on..) külgedes 77
võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame. Kui ümberjagav maksusüsteem on seega ebaõiglane. Selle vastu: me ei tooda ainult oma andest, vaid ka ressurssidest: seega võib meid mõjutada. 69. kommunitarism (Sandel,Walzer) Peavad kogukondlikke huvisid isiklikest tähtsamaks. Sandler: Rawls ülehindab õiglust teiste vooruste ees( individualistlik lähenemine). Walzer väidab, et õiglusel alati kogukondlik tähendus. Taylor kritiseerib autonoomse ratsionaalse toimija ideaali.
liikuvatest stereotüüpidest, mille kohaselt eesti mehe põhiliseks elukutseks olevat kurjategija ning eesti naine veetvat oma aega lihtsalt kergemeelselt käitudes. Minna mainib, et tema arvates olevatki põhilisteks väärarusaamade ja mõistmatuse tekitajateks eestlaste ja soomlaste vahel just stereotüüpsed hoiakud. Nii Minna kui Henna leiavad, et võrreldes soomlastega on eestlased rohkem kollektiivne kui individualistlik rahvas, mis ilmselt on kommunismi-aegne pärandus. Nõukogude Liidu mõju olevat tüdrukute sõnul näha veel tänapäevalgi- eesti inimesed olevat passiivsed ja osavõtmatud ning laskvat elul minna nii, nagu too seda soovib. Samas aga jätkuvat neil küllalt pealehakkamist, et teisi ninapidi vedada- Henna sõnul peab ta koguaeg valvel olema, sest tema rahvusest teadlikuks saanuna üritavad mõningad eestlastest korteriomanikud ja müüjad tihtilugu neiul rahaliselt nahka üle kõrvade tõmmata
Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism Subjektiivne eetiline relativism Subjektivism on sisuliselt e Subjektivism kõik individualistlik moraal igaüks peab moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt õigeks seda, mis talle õige tundub individuaalsest valikust. (mis tekitab hea tunde). Sellise moraalirelativismi puhul puudub Konventsionaalne eetiline relativism
7. M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus. - Maailmavaateline jaotus sõltuvalt grupiliikmelisuse ja ühiskondliku kontrolli oluliseks pidamisest. - Hierarhiline maailmavaade -kogukonna heaolu on esmatähtis, selgelt piiritletud rollid ja kord ühiskonnas (kõrge toetus bürokraatliku, kesksete institutsioonidega ühiskondlikule süsteemile, ekspertidele) - Individualistlik maailmavaade –väga madal grupiidentiteet, ei sotsiaalne kontroll ja piirangud pigem takistavad elus edasijõudmist - Võrdsus (egalitaarne) maailmavaade –inimene peab oluliseks kuuluvust gruppi ja kogukonnaliikmete võrdsust, ent ei talu väliseid piiranguid (staatuse, eksperdiks olemise mõju grupis edenemisele). - Fatalism–inimene tunneb end väliste jõudude kontrolli all olevat, ent ei tunneta
kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust. 19. saj jooksul toimunud tööstusrevolutsiooni käigus , laienes ja mitmekesistus rahvaharidustegevus. Selle raames pöörati tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ning arendati pedagoogilisi programme hädasolijate probleemide lahendamiseks. Tekkis ulatuslik pedagoogiline
seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n.d.). Teda peetakse innustavaks, mis aitab organisatsiooni eesmärke alluvate seas populaaseks ja ihaldusväärseks muuta, see aitab inimesed nende eesmärkide nimel tööle panna. Nii et ühendatud on nii praktiline kui ideaalne külg, mis ongi karismaatiliseks peetavate juhtide edu allikaks (Alas 2008, 121). 2.4 Autokraatlik juht Viimaseks juhitüübiks selgus individualistlik autokraat, kui eelnevad juhitüübid olid motiveerivad ja positiivsed, siis selle juhi stiil on pigem negatiivne. Seda juhitüüpi kahtlustati tseistest enam pahatahtlikkuses ja oma huvide eest väljas olemises. Samuti leiti, et ta ajab otseütlemise asemel ümbernurga juttu (Alas 2008, 121). Selliste juhi omadustega seondub ka autokraatlik juhtimine. Autokraatse stiiliga juht delegeerib vähe, koondades enda kätte kogu võimu, vastutuse määrab aga täielikult alluvatele.
Francis Bacon ettevõtlikkuse, kaubanduse rolli rõhutaja. Ründas Aristotelest, väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, EKSPERIMENT. John Milton suur inglise luuletaja. Avaldas revolutsiooni ajal poliitilisi pamflette, nt. Trükivabadust kaitsev "Areopagitica". Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. Pooldas vabariiki. Thomas Hobbes pooldas absolutistlikku kuninga võimu. Inimene pole loomult halb, aga vajab valitsemist, sest on liiga individualistlik. Riigivõim on ühiskonnale vajalik ja seetõttu peab olema võimalikult tugev. Julgeolek ja rahu- ühiskonna tähtsaimad vajadused, mille kindlustab absolutism. Eitas isikuvabadusi ja pidas revolutsiooni kuriteoks. Tunnistas kõrgema olendi olemasolu, kuid nägi relgioonis inimese hirmu ja rumaluse saadust. Samas pidas seda vajalikuks korra hpidmiseks ühiskonnas. John Locke kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Locke'i peetakse liberalismi esiisaks
* Üliinimene on filosoofiline satanist (inimese õilistamine). -> natsireziim (ülirass). * ,,Gott is tot." jumal on surnud saksa keeles. * Eetiline egoism. * Omakasupüüdlikkus, rahuldus. * Nietzscelik ültemine Kivisildnik. * Tähtsal kohal üksikindiviid. * Relativistlik eetika. * Seosed: * Hedonism hea on see, mis suurendab naudingut. * Nartsissism eneseimetlus. * Eneseteostus on muutunud eesmärgiks omaette. Kõige rohkem kannatavad suhted ja perekond. * Individualistlik egoist teised peavad minu heaks tegutsema. (Vastand on alturism). * Universalistlik egoist ma pean eelkõige iseenda elu eest seisma. Tagajärjeks võib olla anarhia. * Kultuuriline relativism. * Moraal või eetika sõltub antud kultuurist. * Ühest kultuurist pärit olev inimene ei saa hinnata teistest kultuuridest inimesi. * Etnotsentrism minu kultuur on kõige parem, kõik, mis seda toetab, on hea. * Juudid äravalimise õpetus, natside aariarassi õpetus, Jaapani sintoism.
oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantikud idealiseerisid inimeste emotsioone ehk tundeid ja eriti õnnetut armastust. Romantiline kangelane on võimsa tahte ja vaimuga uhke üksikmässaja, veendunud võitleja vabaduse ja armastuse eest, kes trotsides maailma pahesid on ka pessimist. Tihti on ta pettunud elus ja inimestes ja läheb otsima laia maailma õnne. Romantikute mäss oli valdavalt individualistlik ja arhailine hoolimata sellest, et lihtrahvasse suhtuti suure poolehoiuga. Kuid isegi kurja jõududele alla jäädes ei loobu nad oma põhimõtetest. Romantilised kangelased on märtrid, kes ohverdavad end kõrgete eetiliste sihtide nimel. Noored prantsuse kirjanikud püüdsid käia Walter Scotti jälgedes. Alfred de Vigny kirjutas "Cinq-Mars'i", Hugo "Jumalaema kiriku Pariisis", Balzac "Suaanid" ja Mérimée "Charles IX valitsusaja kroonika"
olendile, samas ei pea ma õigeks nägemise nii suurt tähtsustamist ning kunstnike esile toomist kui mingi erilise maailmajagamisandega inimesi. Arvan, et maailm ei esita end mitte ainult läbi kunstnike, kuigi kunstnike puhul on ihuline aspekt ehk tugevaim. Kui me kõik sünnime siia maailma olles osake sellest, siis peaks maailm mõjutama meid kõik ja me omakorda andma edasi maailma olemist, igaüks erineval moel. Minu jaoks on kummaline, et Merleau-Ponty on oma tajukäsitluses individualistlik, aga hilisemas kunstikäsitluses enam mitte nii väga. Tundub, et ta ei suuda aktsepteerida teadlasi kui maailma olemuse edasiandjaid, mis on minu meelest kummaline. Kas matemaatika ei ole siis ka viis kuidas maailm end esitab? Matemaatika on ju harmooniline ja korrastatud tervik nagu maailmgi. Matemaatikud tajuvad samuti maailma, ehk veidi teisiti kui kunstnikud, kuid nagu kunstnikudki, lisavad nad maailmale oma kogemuse. Miks me ei suuda käsitleda teadust omamoodi kunstina
Ajaline mõju Pikaajaline orientatsioon Lühiajaline orientatsioon Kuulaja, kes on kultuuriliselt ...võib võõramaalase kultuuripõhist pigem… käitumist tajuda ekslikult kui… Kollektivistlik Solvavat, pingestatut, südametut, jämedat Individualistlik Ebaausat, korrumpeerunut Suuremale võimudistantsile orienteeritud Austuseta, sobimatut, jämedat Väiksemale võimudistantsile Käsutavat, jäika; alandlikku, arga orienteeritud Feminiinne Agressiivset, väljakutsuvalt; beibelikku Maskuliinne Nõrka; ebanaiselikku Tugevalt ebakindlust vältiv Põhimõttelagedat, amoraalset
Ta näitas, et õige maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest. Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17.saj ratsionalismi ja sensualismi-empirismi järsk vastandlikkus. Tervikuna oli nii ratsionalistidel (Rene Descartes, B. Spinoxa, Leibniz) kui ka empiirikutel (F. Bacon, J. Locke, E.Condillac) iseloomulik individualistlik käsitlus. Kuigi ratsionalistid peavad tõeste teadmiste allikaks isoleeritud indiviidi abstraktset mõtlemist ja sensualistid-empiirikud meelte andmeid ja praktilisi kogemusi, arutatakse mõlemal juhul tunnetusteooria probleeme nii, nagu annaksid indiviidi meeled või mõistus mingi algse maailmapildi, mida sotsiaalsed tegurid teisedavad. Ei suudetud mõista, et ilma sotsiaalkultuuriliste teguriteta ei saa üldse olemas olla inimese maailmapilti. Kui pööratakse
Tervishoiueetika põhiväärtused · Inimväärikus · Inimõigused · Isikuautonoomia · Heategemine · Mittekahjustamine · Õiglus Õenduseetika · Kutsealal kokkulepitud väärtuste ja põhimõtete kogum, mis on õendustöö aluseks ja millest õed lähtuvad tegeledes patsientidega, nende perekondadega ning oma kolleegidega tervisemeeskonnas (ICN 2005 International Council of Nurses) Hoolimiseetika · individualistlik lähenemine, mis põhineb vastutustundlikul suhtumisel teistesse inimestesse ja hoolivusel nõrgemate suhtes. "Õenduseetika see on nagu sisemine kompass" Mis on õendus? Kas see on ..... · ....... kõrgtehnoloogilises haiglakeskkonnas rakendatav täpselt planeeritud ülesannete täitmise protsess Või · ....... inimese eest hoolitsemise protsess (caring process)
"Vastkristlane" ja 2002 pealkirjaga "Antikristus") · "Nietzsche contra Wagner", 1895 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906 · "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996) Üliinimene (Übermensch) Nietzcshe üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Nietzsche üliinimene ei ole üldse hulga vaid indiviidi omadus. Siin nagu mujalgi on Nietzsche lähenemisnurk individualistlik. Nietzsche ei taotle massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda." Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele ,kes otsib inimese kõrgamaid võimalusi. Nietzsche on intellektuaalne elitist ja vaimne aristokaraat. Kuid on oluline mõista, et see elitaarsus ja aristokraatia ei ole kaasa sündinud, see ei ole klassiomadus. Nietzsche arutluse keskne teema on iseseisev üksikinimene. Kui Nietzsche räägib hulgast, räägib ta üksikisikust. Nietzsche
draamadele, ning kujunes Hamsuni läbilöögiteoseks. Laialdase populaarsuse tõid talle lüürilis-romantilised romaanid ,,Müsteerimuid", ,,Paan" ja ,,Victoria". Nende põhimotiiviks on endassetõmbunud eraku mäss ühiskonna vastu, kangelasteks looduslähedase hingega rändur, kellest saigi Hamsuni meelistüüp. Tema ,,Victoriat" on peetud üheks maailmakirjanduse väljapaistvaimaks armastusromaaniks. Hamsuni maailmakäsitus oli individualistlik, ta põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1920.aastal pälvis Hamsun Nobeli kirjanduspreemia romaani ,,Maa õnnistus" eest. ,,Nälg" ,,Müsteeriumid" ,,Paan" ,,Victoria" ,,Maa õnnistus" ,,Rohtunud radadel" 8. Oscar Wilde Iiri päritoluga luuletaja, proosa-ja näitekirjanik Oscar Wilde oli inglise estetismi juhtfiguure. Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu. Ta õppis algul Dublinis, siis Oxfordis klassikalist filoloogiat.
perspektiivis. Kodanikeühiskonna kujunemist stsenaarium ühelt poolt soodustab, teisalt ei pöörata riigi ja ettevõtluse poolt rohujuuredemokraatiale aga erilist tähelepanu. Siiski, eratoetused kolmandasse sektorisse suurenevad. Eesti inimeste konkurentsivõime suureneb, Eesti integreerub tugevamalt. Ohud Eesti kultuuriruumi püsimine ei ole selle stsenaariumi kontekstis esmatähtis küsimus, 7 individualistlik eluorientatsioon rahvuskesksust ei soosi. Samuti ei suurene sotsiaalne sidusus, rühmadevahelised lõhed süvenevad jätkuvalt. Materiaalsele edule orienteeritud ja samas tugevasti kihistunud ühiskonnas on soodus pinnas kuritegevusele. Konservatiivne arengutee Motiiv Olukorras, kus väliskeskkonna määramatus tõuseb, on konservatiivsus kui püsimajäämise strateegia ennast ajaloos korduvalt õigustanud. Euroopa Liitu minek suurendab oluliselt
ja heaolu loomise eesmärki, kuna pole majandust seega ka tulu teenimise võimalust väljaspool inimlikke vajadusi. Suurimat kasu võivad äriühingud teenida suurt kapitali ja teadmisi nõudvates, riskantsetes ärivaldkondades, mis põhinevad täiesti uutel teadmistel ja tehnoloogilistel lahenditel. Äriühingud on ühiskondliku arengu veduriteks. Kui ühiskonnas domineerib elitaristlik valitsuskultuur, kuid sellega konkureerib tugev individualistlik valitsuskultuur, siis võetakse kasutusel nn ühisettevõtte (joint venture) tegevusvorm, mille tegevusvabadus on küll piiratud, kuid kuna riiki valitsev eliit annab sellisele ettevõttele monopoolsed õigused omas valdkonnas, siis on see lõppkokkuvõttes väga kasulik mõlemale osapoolele. Ühistu (kooperatiiv, co-operative) on kogukondlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi
Post-produktivistlik siire- järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajanudsele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued. Traditsioonilised Uued Lõdvestumine Individualistlik Mitte-võistluslikud Võistluslikud Pered/rühmad Aktiivsed Passiivsed Kulukad Vähe-mehhaniseeritud Suhteliselt suur turismitulu Odav Mehhaniseeritud Vähene turismitulu Kõrg-tehnoloogiline Vähene mõju maastikule Prestiižne Vähene mõju maakasutusele Kiired
võibolla ka gooti teravkaare mõju. Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante ,,Jumaliku komöödia" illustreerimist. Nõustumata paljude Dante nägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori ,,vigu" korrigeerida. See töö jäi lõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule. Kuigi Blake'i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli ta liiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud. William Blake Auguries of Innosence To see a world in a grain of sand, And a heaven in a wild flower, Hold infinity in the palm of your hand, And eternity in an hour. A robin redbreast in a cage Puts all heaven in a rage. A dovehouse fill'd with doves and pigeons Shudders hell thro' all its regions. A dog starv'd at his master's gate Predicts the ruin of the state.
????????????????? 78. Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist? Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma 17 emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer. 79. Moraalsed tunded Läänes ja Idas. Individualistlik Lääs. Süütunne Kollektivistlik kultuur (Aasia) Häbitunne Mina on auditooriumiks enda toimingutele. Teised on auditooriumiks mu enda tegevustele Motiiviks on isiklik väärikus Motiiviks on enda näo säilitamine Emotsiooniks on süütunne.
Võõraste maade ja rahvaste ihalus tõi moodi Idamaad; hinnati loomulikke elu looduse rüpes. Romantismi iseloomustab ka pürgimine kõige erakordse ja salapärase poole; kirjandusse sugenesid imed, maagia, üleloomulikkus ja fantastika; irratsionaalne igatsustunne, müstika, fatalism. Romantiliste teoste kangelased erandlikud, uhked, trotslikud, prohvetlikud natuurid, kes juhinduvad tugevatest tunnetest. Nende mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on individualistlik, sageli ohverdavad nad end eetiliste ideaalide nimel. Valgustuse universaalsuse põhimõtetele vastandas romantism rahvuslikkuse: iga rahva kultuur kannab selle rahva vaimu. Romantismi esteetika pidas tundeid mõistusest ülevamaks. Eriti kõrgelt väärtustati kunsti ja kunstis poeesiat. Romantism hülgas klassitsismi aegunud ning ahistavate reeglite süsteemi: kunstis maksab isikupära, looming peab olema vaba. Romantikud nõudsid kunstile õigust ühendada ülevat ja madalat, traagilist ja
endast väljapoole paigutada kinnituse Inimene on veendunud, et allikad iseendasse tulemus on määratud teiste Inimene on veendunud, et inimeste või sündmuste tema oskused ja võimed poolt määravad tulemuse VÄLINE KONTROLLKESE SISEMINE KONTROLLKESE VÄLINE MOTIVEERITUS SISEMINE MOTIVEERITUS Internaalsus vs eksternaalsus Internaalse isiksuse elufilosoofia: kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus individualistlik maailmakäsitlus suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak
annaabi.ee 
