Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 - + 2H2O Kloori saamine ja tõestamine: http://www.chemicum.com/?video=28 Omadused: · K...
1. a) OTSIVÕIMALUS OTSIPROFIIL Raamamatute arv Raamatute arv TÜR-s TTÜR-s Sõna ((biocatalytic) OR 0 1 (stereochemical)) AND (synthesis) Sõna ((biocatalytic) OR 0 0 (stereochemical)) AND (synthesis) NOT ((inorganic synthesis) OR (electrosynthesis) OR (retrosynthesis) OR (x- ray analysis)) Märksõna Biokatalüüs 33 17 Märksõna Süntees 146 54 Märksõna Stereoselektiivne 6 8 ...
microsoft.com Valemite koostamine Soolad on tervikuna elektriliselt neutraalsed, mida tuleb arvestada valemite koostamisel. Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale nende laengud ning paneme ühe iooni laengu arvu teise iooni indeksiks: 3+ 2- Fe2(SO4)3 Valemite koostamine Kui mõlema iooni laengud on võrdsed, siis soola valemis üldreeglina indekseid ei kirjutata: 2+ 2- CaSO4 Nimetuste andmine Soolade nimetuses F floriid Cl- kloriid ühendatakse vastavate Br- bromiid katioonide ning I- iodiid anioonide nimetused. S2- sulfiid NO3- nitraat SO42- sulfaat CO32- karbonaat PO43- fosfaat NO2- nitrit
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine
Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka CO2 süsinikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid VALEMITE KOOSTAMINE I Märgi: koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3 TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O vesi divesinikoksiid CO2 süsihappegaas süsinikdioksiid CO vingugaas süsinikoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID II SiO2 ränidioksiid kvarts, mäekristall, ametüst, tulekivi, liiv
Maksimaalse pikkusega vahemikku, milles funktsioon kasvab //kahaneb//, nimetatakse funktsiooni kasvamisvahemikuks //kahanemisvahemikuks// ja tähistatakse X //X//. NB! Funktsioonil võib olla ka mitu kasvamis- või kahanemisvahemikku. Tuleb välja kirjutada eraldi! *Vahemiku ja piirkonna erinevus Piirkondi võib omavahel ühendimärgiga üheks piirkonnaks kirjutada. Vahemikud tuleb kirjutada välja ühekaupa, kasutades indekseid erinevate kasvamis- või kahanemisvahemike eristamiseks. Näide Leiame joonisel kujutatud funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud. Ekstreemumkohad Argumendi väärtusi, mille korral funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks, või vastupidi, nimetatakse ekstreemumkohtadeks. Ekstreemumkohtade hulka tähistatakse Xe Võib tähistada ka eraldi maksimum- ja miinimumkohta (ekstreemumi
tsingi korral Zn2+ . Soola valemit tehes kannad algul metalliiooni ja happejäägi kõrvuti koos õigete laengutega: Zn 2+ PO43- . See on aga VALE VALEM, kuna annab 1- laenguga aine, mida ei saa olla. Edasi tekitad õiged indeksid ’risti reegliga’: Zn2+3( PO43-)2 . Nüüd on 6+ laengut ja 6- laengut, seega õige. Vahel ei tule ühtegi indeksit ega pole ka vaja sulge, näiteks CaS. Kaltsiumioon on laenguga 2+, sulfiidioon 2-, ongi kokku laeng 0 ja indekseid 1 ju ei kirjutata. Kuna Ca omab kõik aeg laengut 2+ (ja ka sama oksüdatsiooniastet), siis ei tule mingit rooma numbrit nimetusse, on lihtsalt kaltsiumsulfiid. Nagu CaO on kaltsiumoksiid.
Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette. Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused, kuid ta ei vasta küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks kasutame koefitsente. Indekseid seejuures muuta ei tohi. Koefitsent 1 jäetakse tavaliselt kirjutamata (nagu ka indeks1). Tasakaalustamiseks on mitmeid võimalusi, hea on leida kohe kaks koefitsenti. "Väiksema ühiskordse" meetod. Al + FeCl2 = Fe + AlCl3 Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2 Võrdsustame kloori aatomite Al + 3FeCl2 = Fe + 2AlCl3 Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3 + I2 arvud. Leiame ülejäänud
ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aastal aga Tšiilis.Kõige enam tõusis keskmine oodatav eluiga Indoneesias. 2.2.SKT INIMESE KOHTA USD Joonis 2 Kõige kõrgem SKT inimese kohta on 1990’st aastast olnud Mehhikos. Võrreldes 2010 aasta näitajaid oli kõrgeim SKT aga hoopiski Eests. Sarnaselt Keskmisele elueale on ka
Majandusteadus on alati otsinud vastust küsimusele: mis määrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sõnastatakse sellele vastus üsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet. Inimkapitali käsitlemise alus on ÜRO mõõdetav inimarengu indeks ja selle komponendid. Institutsionaalse kvaliteedi puhul tuginetakse majandusvabaduse hinnangutele. Alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, mis sisaldab ka inimarengu indekseid maailma riikide kohta. Inimarengu indeks on ühendnäitaja, mis sünteesib numbrilisel skaalal inimarengu kolme aspekti: - tervist, mida iseloomustab keskmine oodatav eluiga sünnimomendil; - haridust, mida iseloomustatakse kirjaoskajate osatähtsuse ja koolikohustuse järgimise alusel; - üldist elatustaset, mille indikaator on SKT ühe elaniku kohta. ÜRO arvestuses oli Eesti inimarengu indeksi järgi 2003. aastal 38. kohal.
oksüdatsiooniaste. Metallidel ainult pos. C IV, -IV Sc II, 0 Rb I, 0 I VII, -I N V, -III Nb II, 0 Koosta elementide oksiidid, milles element on max o.a-ga ja veisnikuühend, milles on min o.a Rühma nr Rühma nr - 8 5-8 V -II -III I N2O5 N H3 VII -II I -I Cl 2 O 7 H Cl indekseid ei tule! IV -II IV -I Si O 2 Si H4
· kiirus analüüsile kuulub u 1 minut · rohkem informatsiooni analüsaatorid väljastavad leukogrammi nii protsentides kui absoluuthulkades · hea korratavus kordusmõõtmistel väiksemad erinevused · hind odavam kui automaatuuring ja mikroskoopiline hemogramm Erütrotsüüdid Analüsaatorid väljastavad lisaks hemoglobiini kontsentratsioonile, hematokritile ja erütrotsüütide üldarvule veel mitmeid erütrotsüütide indekseid: · erütrotsüütide keskmine maht (mean cellular volume, MCV). MCV = Hkt/Er. Väga oluline näitaja aneemiate diagnostikas. · keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüütides (mean cellular hemoglobin, MCH). MCH = Hgb/Er. · erütrotsüüdi keskmine hemoglobiini kontsentratsioon (mean cellular hemoglobin concentration, MCHC). MCHC = Hbg/Hkt. · erütrotsüütide suurusjaotuvus (red cell distrbution width, RDW).
Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. +III -II +IV -II Alumiiniumoksiid Al2 O 3, plii(IV)oksiid PbO2 · Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel elemendi nimetuse ees olevat eesliide kirjutatakse selle sümboli taha indeksina Lämmastikdioksiid NO2 Koosta oksiidi valemid: Tseesiumoksiid vääveldioksiid Plii(II)oksiid seleentrioksiid Magneesiumoksiid dikloorpentaoksiid Kroom(III)oksiid süsinikmonooksiid Triraudtetraoksiid !! difosforpentaoksiid
-H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I -kirjutame elementide sümbolid (oksiidi valemis on O teisel kohal) ja märgime nende peale oksüdatsiooniastmed: I -II H O ! kõigi ühendis olevate elementide oksüdatsiooniastmete summa peab olema 0, positiivsed ja negatiivsed laengud tuleb võrdsustada -selleks kasutatakse elemendi sümboli järele-alla kirjutatavaid indekseid, mis näitavad elemendi osakeste arvu selles ühendis - näiteks on ühendis H2SO4 2vesinikku, 1 väävlit ja 4 hapnikku -indeksite saamiseks kirjutame elementide oksüdatsiooniastmed ,,risti" ja ilma märgita elementide sümbolite taha-alla (indeksit 1 ei kirjutata) -seega: I -II I -II H O H2O 3
006 12 21.08.2014 1 859,00 € 0.012 13 22.08.2014 1 706,00 € 0.011 14 25.08.2014 7 008,00 € 0.044 15 26.08.2014 5 947,00 € 0.037 16 27.08.2014 818,00 € 0.005 17 28.08.2014 30 155,00 € 0.189 18 29.08.2014 43,00 € 0.000 Summa: 159 526,00 € 1.000 ψ = ∑𝑛𝑘=1 𝑘 7) Indekseid kajastav tabel. Jkn Kuupäev Aktsia keskmine Baasindeks Ahelindeks hind 𝑎 eurodes 1 1.08.2014 7,16 € 2 4.08.2014 7,20 € 1,006 1,006 3 5.08.2014 7,18 € 1,003 0,997 4 6.08.2014 7,10 € 0,992 0,989
raamatuhuvi ja elulaadi uuringutes oli ankeedis 900-1300 algtunnust, mida võeti kokku ligikaudu sajaks koondtunnuseks. Ka EMORi turu- ja tarbimisküsitlustes ulatub algtunnuste arv tihti üle 1000. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna värskes suurküsitluses (dets 2002) on 800 algtunnust. · Suurendada tulemuste usaldusväärsust Koondtunnus võimaldab usaldusväärsemalt välja tuua ühiskonnas levinud tendentse kui üksiktunnus. Tulemuste analüüs indekseid ja tüpoloogiaid kasutades võimaldab ellu viia TRÜ Sotsioloogialaboris juba 1970ndate algul väljakujunenud metodoloogilist põhimõtet: Mõõda detailselt, konkreetsete (sageli kaudsete) indikaatorite kaudu, analüüsi üldistatult. Indeksite moodustamise protseduur: 1. Leida ühismõõdustaja, mis ühendaks omavahel mitmed algtunnused. Ühismõõdustaja kajastub koondtunnuse nimes, indeksi moodustamine tähendab iga vastaja jaoks punktikogumist koondtunnuse (ühismõõdustaja) skaalal.
Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud. Veeru kustutamiseks märgista veerg (klõpsuga veerupäisel) ja klõpsa parema nupuga veeru peale ning vali Kustuta.
Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Semiootikas on indeks selline märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses suhtes. Nii näitab indeks tihti piirnevust, seotust, külgnevust. Eristatakse loomulikke ja kunstlikke indekseid, mis mõlemad on tõelised indeksid, see tähendab, nad annavad infot objektist tänu objektiivsele sõltuvusele sellest. Tõeliste indeksite kõrval on väljasurnud indeksid need, mis on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast põhjuslikult sõltumatuks. - SÜMBOLID Sümboli puhul on tähistatu ja tähistaja omavaheline seos kokkuleppeline, mis eristab teda ikoonist ja indeksist. Iga sõna, lause ning raamat on tegelikult sümbol
· Looduses oluline organismide elutegeuvses. · Kuulub ka hapete, enamiku orgaaniliste ainete jpt väga tähtsate ainete koostisesse. · Olulist rakendust on leidnud ka hübriidid. · Kasutatakse redutseerijana keemilistes vooluallikates ja orgaanilises sünteesis. VESINIKU ÜHENDID · Puhta volframi saamiseks kasutatakse vesinikku. WO3 + 3H2 = W + 3H2O METALLIOKSIIDI JA VESINIKU REAKTSIOON · saadusteks alati metall (metalli valemis pole kunagi mingeid indekseid) ja vesi (ka vee valem on alati sama). Võrrandi koostamine taandub puhtalt tasakaalustamisele. Jälgige näidet! 1. Fe3O4 + H2 = 2. Fe3O4 + H2 = Fe + H2O 3. Fe3O4 + H2 = 3Fe + H2O 4. Fe3O4 + H2 = 3Fe + 4H2O 5. Fe3O4 + 4H2 = 3Fe + 4H2O MÕISTED · Allotroop - nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena · Isotoop - elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest
alumiiniumoksiid - Al 2 O 3 kaltsiumkarbonaat - CaCO3 III - II -3 raud(III)hüdroksiid - Fe(OH)3 tsinkfosfaat - Zn3(PO4)2 5.3 Reaktsioonivõrrandite koostamise üldpõhimõtted. Võrrandi vasakule poolele kirjutatakse lähteainete valemid, paremale poolele saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reaktsiooni korral nool või võrdusmärk, pöörduva reaktsiooni korral kahesuunaline nool. Kõigis valemites, mis võrrandisse kirjutatakse, tuleb kontrollida indekseid oksüdatsiooniastmete järgi (v.a. mittemetallioksiidid eesliited! ja happed peast!). Võrrand tuleb tasakaalustada, s.t. iga elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal poolel võrdselt (liitioone on tasakaalustamisel mõttekas vaadelda ühe tervikuna). On tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele nool otsaga üles ja sademena eralduva aine valemi järele nool otsaga alla. Võrrandite koostamise seisukohalt on mugav eristada nelja järgmist reaktsioonitüüpi:
1) elektronbilansi meetod liidetud ja loovutatud elektronid leitakse elementide oksüdatsiooniastmete muutuse järgi liidetud ja loovutatud elektronide alusel leitakse kordajad oksüdeerijale ja redutseerijale, ülejäänud kordajad nende põhjal Elektronbilansi meetodi põhimõte: 1. Määra kõigi elementide o.a 2. Kirjuta välja elektronvõrrandid nende elementide kohta, mille o.a muutus (arvestades indekseid) 3. Korruta elektronvõrrandeid selliste arvudega, et liidetud ja loovutatud elektronide arvud saaksid võrdseteks. Leitud arvud ongi vastavate elementide (ainult nende aatomite, mille oksüdatsiooniaste muutus!) kordajateks 4. Aseta need võrrandisse vastavate valemite ette. 5. Ülejäänud kordajad leia tavalisel teel. (Jäta viimaseks hapnik, et seda kasutada kontrolliks.) 2) ioon-elektroonne meetod
põhimõtted. Kes kuulub aktiivse elanikkonna hulka ehk tööjõu hulka ja kes sinna ei kuulu? Mis selle juureson väljavoog ja mis on sissevoog töötute arvus. *Aktiivsed ja passiivsed töötuse vastu võitlemise vahendid. passiivne on see kui töötutele makstakse ehk neile tagatakse teatud sissetulek.. aktiivsed on need, kus suudetakse töötuid rakendada tööle. *Missugsed töötuse liigid on? Mis on loomuliku töötuse määr ja kui kõrge see on? *infltsiooni indekseid tunne! Mis on inflatsioonitaseme ja määra erinevus? määr väljendatakse piiga, kuidas arvutatakse? inflatsiooni ja töötuse omavaheline seos (pöördvõrdeline) väidab et inflatsioonimäära on võimalik vähendada töötuse suurendamisel ja vastupidi. RAHA: *raha funktsioonid, pangandusega seotud küsimused..raha hind? rahapoliitika läbiviimise vahendid 3-baasintressmäära tõstmine, raha pakkumise suurendamine või vähendamine ja
ajendas elanikke vastu hakkama. (Economy of Cuba, 2015) Batista ajastu lõpetas 1953-59. aasta Kuuba revolutsioon, mille juhiks oli Fidel Castro. Pärast revolutsiooni jätkati Kuubas käsu- ja plaanimajandusega, kuid seejuures lähtuti elanike heaolust. Ettevõtted riigistati ning allutati plaanimajanduse järgi tegutsema. Plaanimajandus ei ole aga Kuubas end tõestanud, s.t ressursse on ebaratsionaalselt jaotatud: Kuubal on küll üks kõrgemaid inimarengu indekseid, sest enamus rahasid suunatakse tervishoiu ja hariduse parandamiseks, seejuures jäetakse aga muu hooleta. Kuubas on aga viimase 20 aasta jooksul viidud läbi reforme muutmaks majandust turumajandusega sarnasemaks. On näha, et muudatused 20 aasta jooksul on viinud Kuuba majandust edasi rohkem, kui pool sajandit kestnud käsu- ja plaanimajandus. (ibid) Lisaks Kuubale kehtib ka Põhja Koreas siiamaani käsumajandus. Põhja Koreas sai
võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem Inimarengu indeksi kasutamise juurde süvitsi minemist seletame selle olemuse lahti. Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase Mahbub ul Haq ja Amartya
· Deskriptiivne ehk kirjeldav suund seab eesmärgiks niisuguste indeksiridade tuletamise, mis kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist: kvantitatiivseteks ehk ekstensiivseteks nähtusteks nagu toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu jne kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused nagu toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus · Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed nähtused on omavahel tihedalt seotud. Kvalitatiivset nähtust
Inflatsiooni mõõtmine: Raha ostujõud - see raha väärtus, mis võimaldab meil osta erinevaid kaupu või teenuseid vastavalt nende hinnale. 10 Raha ostujõud näitab raha tegelikku väärtust. Raha ostujõud reeglina normaalses majanduses väheneb. Raha tegelik ostujõud - praktiline väärtus muutub. Raha reaalse väärtuse mõõtmiseks kasutatakse erinevaid indekseid ehk indekseerimine. Reeglina mõõdetakse indeksitega väärtuste muutusi erinevate perioodide vahel (nt mida saab 10 euro eest ühel aasta ja siis mis selle eest järgmisel aastal saab). Üldlevinud on hinnaindeks - suhtarv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul. Enamlevinud 2 meetodit hinnaindeksi arvutamiseks: ● alus- ehk baasindeks (valitakse kauba hind ühel aastal - see on baas ning selle hinda võrreldakse järgmiste aastatega
investeeringu kohta on, seda statistiliselt pädevamad on selle põhjal tehtud prognoosid. Mitme tsükli andmete analüüsimisel tuleks jälgida, et algus- ja lõpp-punkt ei satuks väga erinevatesse tsükli faasidesse, kuna sellisel juhul annab keskmise tootluse leidmine üsna erinevaid tulemusi. Portfell peaks sisaldama võimalikult erinevaid varaklasse: aktsiaid, võlakirju, tooraineid, kinnisvara. Varaklassi pikaajalise tootluse leidmiseks saab kasutada vastavaid indekseid. Investeeringu tootluse leidmiseks tuleks investeeringud viia ühte valuutasse kuid see pole nii lihtne kui esmapilgul paistab, nimelt on valuutarisk eraldi riskikategooria, mis on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see mõjutab tootluse prognoosimist ( Eesti Päevaleht 2008; 173 - 178) 2.1 CAPM mudel Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAPM (ingl. k. Capital Asset Pricing Model) e
Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K,
1) Sotsioökonoomiline staatus Sotsioö. staatuse indeks põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. Kasutatakse ka sotsiaalse klassi hindamiseks/kindlakstegemisel. Sotsiaalse klassi hindamine defineerimiseks mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust. Samuti kasutatakse mitmesuguseid SESi (sots.öko. staatus) indekseid. Kõik need meetodid põhinevad üksikindiviidi tunnustel ja on seega paljudele sotsioloogidele kasutuskõlbmatud. Konfliktiteoreetilisest käsitlusest väljakasvanud lähenemine keskendub inimese töökohale, st tootmise sotsiaalsetele suhetele kus inimene asetseb tootmisprotsessis ja suhetes teiste inimestega, palju kontrolli otsuse langetamise üle jnejne. 6. Klassiteadlikkus ja klassiteadvus (117-118)
tema põhitegevuskulud, vajalikud investeeringud ja tagavad õiglase tulemi investeeritud kapitalilt, moodustades nn lubatud müügitulu. Depretsiatsiooni arvutamisel lähtutakse antud meetodi kasutamisel reguleeritava vara väärtuse kontseptsioonist. Koosneb kahest komponendist – kavandatavate investeeringute väärtus ja olemasoleva põhivara väärtus. 2. Hinnakasvu indekseerimise meetod ( milliseid indekseid on võimalik kasutada?) Hinnakasvu indekseerimise (THI–X) meetodit on defineeritud kui infrastruktuuri- ettevõtete tegevuse reguleerimise võtete kogumit, mille kohaselt ettevõte peab hoidma oma OPEX(põhitegevuskulud) muutuse teatud protsendi võrra madalamal tasemel võrreldes tarbijahinnaindeksi muuduga. Indeksid, mida on võimalik kasutada: Tarbija-, tootja-, ekspordi-, impordi-,
Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K,
netotulu Gini indeks 24,3, sama näitaja brutotulu kohta aga 28,8. (WIID, 1999) Netotulu jagunemises avaldub maksude kaudu toimunud ümberjaotus. Gini koefitsiendi väärtus sõltub ka kasutatud arvutusmetoodikast. Tuludetsiilide alusel arvutatud Gini indeksi väärtus on alati väiksem kui samadel andmetel kvintiilide põhjal arvutatud indeksi väärtus. See on üldine seaduspärasus, mis tuleneb arvutusvalemist. Järelikult ei saa omavahel võrrelda indekseid ilma täpseid arvutusreegleid teadmata. Tulujaotuse võrdlevat analüüsi takistabki asjaolu, et eri riikides ja eri perioodidel on Gini indekseid arvutatud erinevate metoodikate järgi. Järgnevas analüüsis võrreldakse tulujaotust Euroopa Liidu tänastes liikmesriikides ja siirdemaades 90-te aastate alguses Maailmapanga andmetele toetudes. Võrreldavaid hilisemaid andmeid autor kahjuks ei leidnud. Vaatluse alla
1, Sündmus ja tõenäosus. Kindel, võimatu ja juhuslik sageduseks Pn(A) antud katseseeria puhul nim. sündmuse sündmus, nende tõenäosused. Sündmus on Aesinemiste arvu m ja kõigi katsete arvu n suhet: P n(A)= tõenäosusteooria põhimõiste. Tavaliselt tähistatakse m/n Juhusliku sündmuse A statistiliseks tõenäosuseks suurte tähtedega, vajadusel kasutatakse indekseid. Nt. A, nim. konstantse arvu P(A), mille läheneb sündmuse A A1, Bi, Cjk jne. Sündmuse tõenäosus on sündmuse suhteline sagedu, kui katsete arv n käheneb lõpmatusele. võimalikust näitav arv lõigul [0,1], mida tavaliselt Suhtelise sageduse omadused: 1. Sündmuse suhteline tähistatakse P. Võimatu sündmuse V tõenäosus P(V)=0, sagedus on mittenegatiivne. 2. Kindla sündmuse suhteline 17
alla loomade populatsioon, kelle kohta on teada võimalikult täpsed aretusväärtuste hinnangud (enamasti on tegu pullidega, kelle aretusväärtused on järglaste järgi suure täpsusega hinnatud) - taolist populatsiooni nimetatakse referentspopulatsiooniks. genoomaretusväärtused – (üksikute DNA piirkondade arvuliste väärtuste summa), referentspopulatsiooni baasil hinnatud arvuliste mõjude summa Mis põhimõttel konstrueeritakse üldisi indekseid loomade geneetilise paremusjärjestuse selgitamiseks (näiteks suhteline jõudluse aretusväärtus J_SAV ja viljakuse suhteline aretusväärtus V_SAV sigadel)? Majanduslikud kaalud. Aretusväärtuste/indeksite teisendamine (a’la looma aretusväärtus = +543kg, indeks = 104, näiteks). Miks neid maatrikseid aretusteoorias ja geneetikas üldse vaja läheb? Ei ole võimalik hinnata vaid ühe looma põhjal. Tunnuseid on mitmeid, need on omavahel
sõidukiirus). Rühmkokkuvõtu puhul käsiteletakse uuritavat kogumit erinevate osadega koosneva tervikuna ja koondandmeid leitaks eiga rühma kohta eraldi. Siin luakse alus andmete edasiseks analüüsiks. 5. Statistilise rühmitamise ülesanded ja liigid Rühmitamine toimub kogumi üksikliikmete jaotmaise teel teatud tunnuse alusel ühelaadsetest liikmetest koosnevateks rühmadeks. Keskmisis, suhtarve , indekseid ja muid statistilisi näitarve saan j on mõtet arvutada ainult õigesti rühmitatud andmete alusel. Rühmitamise põhilised liigid : 1) TÜPOLOOGILINE kvalitatiivselt ebaühtlanne kogum jagatakse osakogumiks, mis hülmavad ühetüübilisi nähtusi ja on järelikult kvalitatiivsed üksused (rahvastiku jaotamine sots. Gruppideks) 2) STRUKTUURILINE, kui eesmärgiks on selgitada kvalitatiivselt ühtlase kogumi koostist ja
kodutoodang –toodang=produkt •See on indikaator, mis näitab mingil ajaperioodil ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Ehk näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud perioodil toodeti •Jutt käib vaid lõpp-produktist. See tähendab, et arvestusse võetakse vaid need tooted, mida ei kasutata mingi järgmise toote valmistamiseks. Enne lõpptarbijani jõudmist tehtud tehingud on vahetarbimised. •Mitmeid erinevaid indekseid, kuid olulisim on tarbijahinnaindeks ehk THI •THI näitab, kui palju on kasvanud tarbija “ostukorvi” maksumus perioodi jooksul –Ostukorv - eluaseme kulud, peamised toiduained, riietus, transport jne · Laenud (Slaidid „Laenud, inflatsioon ja pangakaardid“) •Lihtsustatult võttes on tegu tootega. Meil on vaja kapitali, et soetada midagi muud. Selleks hangime me endale laenu •Laenu hinnaks on aga erinevad laenu komponendid, millest olulisim on intress
olema 0. Ioonideks ei dissotsieeru sade, gaas, vesi, oksiid ja nõrgad elektrolüüdid (H S, 2 BaSO4). Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Selleks tuleb kõikide ainete, mis annavad lahustesse palju ioone, valemid kirjutada lahti ioonideks (arvestades seejuures valemites olevaid indekseid ja võrrandi kordajaid). Nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe, jäetakse molekulaarsele kujule. Kui taandada võrrandi mõlemal poolel esinevad ioonid, saame lühendatud ehk taandatud ioonvõrrandi. NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 (molekulaarne võrrand) Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand) Cl- + Ag+ = AgCl (taandatud ioonvõrrand) 13. Hapete ja aluste tugevus
kärsitus ja depressioon, eraldiseisvalt. Need leiud pakuvad kliiniliseks praktikaks mitmeid vihjeid. Esmalt psühhopaatia hindamise kõrged tulemused (eriti käitumis/impulsiivsuse tunnuseid kajastavate aspektide puhul) ei tohiks arstidele märku anda õigusrikkujate väiksemast suitsiidiohust, mida arstlik tarkus teha võib. See võib olla seniste leidude kõige lihtsam, kuid olulisim kliiniline implikatsioon. Teiseks, kindlaid antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia hindamise indekseid kasutades saab samaaegselt üsna hästi suitsiidimõtteid ning sellele kaldumist prognoosida. Puhtpragmaatilisest perspektiivist võiks see aidata ohu vähendamise ressursside suunamist kõrgema ohuga õiguserikkujatele. 8 Kokkuvõte Kokkuvõtteks osutab see uuring mitme psühhopaatia hindamise meetodi kasutamise tähtsusele. Nii
Dispersioon 2= ((x1-x)2+(x2-x)2+...+(xN-x)2)/N =(i=1N(xi-x)2)/N Standardhälve =2 Haare arvrea suurima ja vähima väärtuse vahe 2. Sündmus ja tõenäosus. Kindel sündmus ja võimatu sündmus. Sündmus on tõenäosusteooria põhimõiste. Tavaliselt tähistatakse sündmusi suurte tähtedega ladina tähestiku algusest:A, B, C Vajadusel kasutatakse indekseid. Sündmuse tõenäosus on sündmuse toimumise võimalikkust näitav arv lõigult (0,1), mida tavaliselt tähistatakse tähega P. Võimatu sündmuse V tõenäosus P(V)=0 Kindla sündmuse K tõenäosus P(K)=1 3. Tehted sündmustega: vastandsündmus, sündmuste summa, sündmuste korrutis, sündmuste vahe. Vastandsündmus Sündmuse A vastandsündmus ´A on sündmus, mis toimub siis, kui A ei toimu. P(A)+P(´A)=1
selle suhtelist tõhusust iseloomustavate näitajate väärtuste leidmine; 2.tootmis- või mõne muu tegevuse väljundite ja sisendite suhte kindlakstegemine kogu ettevõtte tegevuse, osategevuse või tegurite kohta nt tööviljakus. trendianalüüs, suuna-analüüs analüüs, mille eesmärk on selgitada pikemat aega kestnud arengu üldist suunda ja seda mõjutanud tegureid. T. analüüsis kasutatakse peamiselt dünaamikasuhtearve (absoluuthäbeid, kasvu- ja juurdekasvutemposid ning indekseid ) samuti joon- ja tulpdiagramme jms. (trend analysis) tundlikkusanalüüs, tegurite mõju analüüs majandustegevuste tulemuste tundlikkuse analüüs muudatusi põhjustanud tegurite (mõjurite) kaupa. Nt läbimüügile, hindadele, konkurentsile, kuludele, kasumile ja investeeringute tasuvusele mõne teguri muutumisega. turundusanalüüs, turundusuuring 1. Mis tahes turundusprobleemi uuring, mida korraldavad kas kaupu või teenuseid tootvad või müüvad organisatsioonid,
tema o.a. ühendites on +3) B rühma metallid: o.a. on enamasti +2 või +3 (tuleb üle kontrollida iga ühendi puhul) Tabelis antud katioonid (ülemine rida) on ka ühendites enamasti sama o.a.- ga (Nt: Na+, Mg2+) Tabelis antud anioonide laeng on summaarne ja ehk laeng on mõlema ühendi oksüdatsioonide summa. See tähendab, et kui ühendi SO3 jaoks on tabelis märgitud laeng -2, siis on hapniku ja väävli o.a. kokku liidetud ning sinna ei pea enam indekseid juurde mõtlema. (Nt: SO42-, NO3-) Soola kirjutamine Sool koosneb metallist (laeng ühendis ehk o.a. tuleb kas rühma nümnri järgi või tabelist) ja anioonist (summaarne laeng tuleb tabelist). Näiteks vaatame soola Na SO4 1. Leiame o.a.-d (Na on IA element, seega tema o.a. on +1; SO4 laeng on tabelis -2). 2. Vaatame, kas miinuseid ja plusse on võrdselt (liidame kokku) +1 + (-2) = -1 Na SO4 Järelikult on miinuslaenguid hetkel rohkem. 3
mäel, mis koosneb kolmest mäelist punasel taustal. 4 1 RIIGI ARENG 1.1 GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk ülemailmastumine on protsess mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuuri vahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumist mõõdetakse indeksitega. Eesti, Saksamaa ja Ungari globaliseerumise indekseid ja kohti maailmariikides on näha allpool. (Tabel 1) Tabel 1. Eesti, Saksamaa ja Ungari Globaliseerumise näitajad. Allikas: KOF Globalisation Index (08.11.2018) Globaliseerumise näitaja Eesti 2018 Saksamaa Ungari 2018 2018 Üldine globaliseerumine 81,7 (20. koht) 86,89 (9.koht) 84,20 (12.koht)
muuda kontseptuaalset skeemi. • Millised on toolaua ja serveri andmebaasisu ̈ steemide sarnasused ja erinevused? • Mida saab ja ei saa teha andmebaasisusteemis MS Access (2013), kus on kasutusel traditsiooniline Jet andmebaasimootor? Kas seal saab voi ei saa luua tabeleid (jah), vaateid (ei, aga salvestatud select laused tegelikult loovad vaated), indekseid (jah), trigereid (ei), salvestatud protseduure (ei, ainult 1 sql lausega)? Kas seal saab voi ei saa luua ekraanivorme (jah), trukiseid (jah), makroid(jah)? Naiteks ei saa MS Accessis (2013) kasutada CREATE TRIGGER lauset SQL trigerite loomiseks. Samas on alates MS Access (2013) voimalik siduda tabelitega andmete makrosid, mis voimaldavad lahendada samu probleeme nagu SQL trigerid. Samuti ei saa seal luua eraldi ̃
statistiliselt pädevamad on selle põhjal tehtud prognoosid. Mitme tsükli andmete analüüsimisel tuleks jälgida, et algus- ja lõpp-punkt ei satuks väga erinevatesse tsükli faasidesse, kuna sellisel juhul annab keskmise tootluse leidmine üsna erinevaid tulemusi. ( Väärtpaberite teejuht 2008: 173 - 178) Portfell peaks sisaldama võimalikult erinevaid varaklasse: aktsiaid, võlakirju, tooraineid, kinnisvara. Varaklassi pikaajalise tootluse leidmiseks saab kasutada vastavaid indekseid. Investeeringu tootluse leidmiseks tuleks investeeringud viia ühte valuutasse kuid see pole nii lihtne kui esmapilgul paistab, nimelt on valuutarisk eraldi riskikategooria, mis on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see mõjutab tootluse prognoosimist ( Väärtpaberite teejuht 2008: 173 - 178) See oli lühike sissejuhatus tootluse olemusest, selle kasutamisest investeeringute
Eesti järgmine peaminister on naine või Eesti järgmine peaminister ei ole naine. Eeldus saab olla tõene, järeldus ei saa olla väär, järeldus on tautoloogia – on paratamatult nii, et peaminister on kas naine või on mees, tegemist on kehtiva arutlusega, aga kas korrektne? Loogikasiseselt otsustada ei saa Lauseloogika süntaks ja semantika Kõige olulisem sümbol ongi lause, täpsemini lihtlause: lihtlause – A, B, C, …, võib kasutada ka täisarvulisi indekseid A1 või B3, sümbolitest puudu ei tule liht- või liitlause tähiseks üldiselt on metamuutuja – kasutatakse gooti või kreeka tähti Loogikatehted: põhieesmärk anda eeskirjad, kuidas lihtlausetest korrektselt moodustada liitlauseid 1. Eitus e negatsioon ~A (TILDE), ¬A, A ’pole tõsi, et’ 2. Konjunktsioon &(AMPERSAND), ^, A & B sidesõna ’ja’ või ’ning’
nimi> – aktiveerib vastava tabeli.
Tabelite avamist, sulgemist ja aktiivse tööpiirkonna
muutmist on mugav teha DATA SESSION aknas.
Selle avamine on menüüst Window --> Data Session.
Open – tabeli avamine
Close – tabeli sulgemine
Browse – tabeli sirvimine (andmete
vaatamine ja korrigeerimine)
Properties – tabeli struktuuri muutmine,
indeksite tegemine ja kasutamine, filtrite seadmine
jne (tabeli struktuuri saab muuta ja indekseid luua
vaid sel juhul, kui fail on avatud exclusive olekus)
Relations – tabelite sidumine
BROWSE – täistabeli sirvimine
BROWSE FIELDS
astme toodang sekundaar troofilise 2.taseme toodang R strateegia sigivus, K strateegia keskkonnakandevõime Keskkonnamahtuvus populatsiooni arvukus, mille puhul pupoulatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need loodusikult uuenevad. Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi Populatsioon Suhteline tihedus - on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvuttatakse indekseid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast. Seire saab teada mitu sitikat satiks sel aastal selles kohas oli. Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: kõikide isendite loendus(suurulukid) väljapüük(väikeste tiikide kalastiku uurimisel) proovialade meetodid(taimed) Transiitseire kõnnin iga päev ühest kohas ja püüan kinni kõik putukad,kes sellel ala mulle vastu tulevad. Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv. Arvukust muudab sisse-,
mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa) 1 1 26 Avogadro arv (osakeste arv ühes moolis ) NA = 6,02 • 10 - 6,02 • 10 mol
Kõik mis ei ole keelatud on lubatud. Enamik andmebaasisüsteeme kasutab minimaalse pääsu poliitikat. Õiguste kontroll on kasulik realiseerida andmebaasisüsteemi tasemel ja mitte andmebaasi kasutava rakendusprogrammi tasemel. Detsentraliseeritud õiguste jagamine andmebaasisüsteemis tähendab, et kasutajad (andmebaasis defineeritud kasutajad) on ise vastutavad nende poolt loodud objektide kohta õiguste andmises teistele kasutajatele. Kasutaja loob andmebaasis tabeleid, indekseid, protseduure ja muid objekte. Ta saab enda loodud objektide omanikuks. Esialgu saab neid objekte kasutada ainult neid loonud kasutaja (omanik) ja ka süsteemiadministraatori õigustega isik. Teistel kasutajatel puuduvad selle objekti suhtes õigused. Objekti omanik või süsteemiadministraatori õigustega isik võib anda teistele kasutajatele õiguse nende objektidega tegutsemiseks. Andmebaasis kasutajatele õiguste jagamiseks, kirjeldab SQL standard GRANT lause
annaabi.ee 
