Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oksiidid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
OKSIIDID
Töö autor: Helle Mürk
Kool: Lasnamäe Üldgümnaasium
Õppeaine: Keemia
Klass: 8. klass
Kooliaste: III kooliaste
Koolitaja: Ivari Tiitsu / 9. rühm
Lühitutvustus: Esitlus PowerPointis
tutvustab oksiide
OKSIIDID ON
liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest
üks on hapnik
elemendi ühend hapnikuga
hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga
OKSIIDIDE SAAMINE I
lihtainete põletamisel liitainete põlemisel
õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O
C + O2 CO2
2Mg + O2 2MgO
OKSIIDIDE SAAMINE II
soolade, hapete ja aluste
lagundamisel
CaCO3 CaO + CO2
H2SO3 H2O + SO2
2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O
OKSIIDIDE NIMETUSED 1
Metallioksiidid e. aluselised oksiidid
a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus
Na2O ­ naatriumoksiid
Al2O3 ­ alumiiniumoksiid
m e t a l l + o k s i i d
OKSIIDIDE NIMETUSED 2
b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus
III
Fe2O3 ­ raud(III) oksiid
I
Cu2O vask(I)oksiid
metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid
OKSIIDIDE NIMETUSED 3
Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid
Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid:
1 ­ (mono), 2 ­ di, 3 ­ tri, 4 ­ tetra, 5 ­ penta,
6 ­ heksa, 7 ­ hepta, 8 ­ okta, 9 ­ nona, 10 ­ deka
CO2 süsinikdioksiid
N2O5 dilämmastikpentaoksiid
VALEMITE KOOSTAMINE I
Märgi:
koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O
III II
sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O
kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid
III II
Fe 2 O 3
VALEMITE KOOSTAMINE II
kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata
II II
Ca O
kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks
VI ­II
S2 O6 /:2 = S O3
TÄHTSAMAD OKSIIDID I
H2O vesi
divesinikoksiid
CO2 süsihappegaas
süsinikdioksiid
CO vingugaas
süsinikoksiid
TÄHTSAMAD OKSIIDID II
SiO2 ränidioksiid
kvarts, mäekristall,
ametüst, tulekivi,
liiv
Fe2O3 raud(III)oksiid
rooste
TÄHTSAMAD OKSIIDID III
CaO kustutamata lubi
Kaltsiumoksiid
Al2O3 boksiit, korund,
smirgel, rubiin, safiir
alumiiniumoksiid
OKSIIDIDE LEIDMINE
Otsusta, millised valemid
kuuluvad oksiididele
SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO,
CaCO3, NaOH, O2, H2O,
CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3
Vasakule Paremale
Oksiidid #1 Oksiidid #2 Oksiidid #3 Oksiidid #4 Oksiidid #5 Oksiidid #6 Oksiidid #7 Oksiidid #8 Oksiidid #9 Oksiidid #10 Oksiidid #11 Oksiidid #12 Oksiidid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margo. Õppematerjali autor
Slide-id

Sarnased õppematerjalid

Oksiidid
28
pptx

Oksiidid

 Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3  H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta,

Keemia
Oksiidid ja nende koosnemine
20
pdf

Oksiidid ja nende koosnemine

difosforpentaoksiid P2O5 lämmastikdioksiid NO2 dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O MgO ZnO Cl2O5 P2O3 Cr2O3 SnO2 CO SO3 Fe3O4 PbO2 P2O5 CO2 Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste

Keemia
Oksiidid
3
docx

Oksiidid

5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3)

Keemia
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID - oksiidid - konspekt ja tööleht
3
docx

ANORGAANILISTE AINETE KLASSID - oksiidid - konspekt ja tööleht

Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega. Metallioksiidid on tahkes olekus, mittemetallioksiidid nii tahkes, vedelas (H 2O) kui ka gaasilises olekus. Nimetamine ­ kõikide oksiidide nimetuse lõpp on sõna OKSIID A ­ rühma metallide oksiidid (va Sn ja Pb ) Vaata näiteid ja nimeta ülejäänud ained näidete järgi!

Keemia
Oksiidid
6
doc

Oksiidid

5 -penta 10 -deka 4 CO2 süsinikdioksiid SO3 vääveltrioksiid SO2 vääveldioksiid N2O5 dilämastikpentaoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Ülesanne 2. Koosta oksiidide nimetused: SiO2 NO2 NO Cr2O3 Kirjuta oksiidide valemid: süsinikoksiid dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O

Keemia
raudvara oksiidid
2
docx

raudvara oksiidid

Raudvara teemast OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega –II. Oksiidid jaotatakse metallioksiidideks ehk aluselisteks oksiidideks ja mittemetallioksiidideks ehk happelisteks oksiidideks. Metallioksiidid ehk aluselised oksiidid Mittemetallioksiid ehk happelised oksiidid Enamike metallide (üldjuhul B- IA- ja IIA-rühma metallidel on Nimetuste andmisel kasutatakse rühma metallide) oksiididele kindel oksüdatsiooniaste ja seda eesliiteid: nimetuste andmisel kasutatakse nimetusse ei panda. Veel on elemendi oksüdatsiooniastet kindlad OA-d Al(III), Zn(II) ja 2 – di; 3 – tri; 4 – tetra; 5 – penta; (neil võib olla mitu OA-d). Ag(I)

Anorgaaniline keemia
keemia konspekt
4
docx

keemia konspekt

TASAKAALUSTAMINE: Mõlemal võrrandi poolel (nii lähteainetes kui saadustes) peab olema iga aine aatomeid võrdselt. INDEKS kirjutatakse väikselt aineosakese taha alla KORDAJA kirjutatakse suurelt aine ette näited: ● magneesium+hapnik: 2Mg + O₂O₃- raud(III)oksiid -> 2MgO ● raud+hapnik->raud(II)oksiid: 2Fe + O₂O₃- raud(III)oksiid -> 2FeO 9. Aatomite/molekulide tähistamine. TV lk 55 ÜLEVAL EELMISES ÜLESANDES KIRJAS! 10. Tähtsamad oksiidid (lisaleht või õpik lk 71-72). Peab teadma iga oksiidi kohta midagi iseloomulikku (üks kasutusala või tähtsus või mõni iseloomulik omadus). TV ül 57lk 61. CO₂- süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Vajalik fotosünteesis. Kasutatakse karastusjookides, tulekustutis, "kuiva jääna" toiduainete külmutamiseks/jahutamiseks. CaO- kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Kasutatakse ehituses. Fe₂O₃-- raud(III)oksiid. pruunika värvusega; tahke

Keemia
KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED
2
doc

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED

Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's ­ A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O ­II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O ­ liitiumoksiid Al2O3 ­ alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 ­ di 3 ­ tri 4 ­ tetra 5 ­ pentra 6 ­ heksa 7 ­ hepta 8 ­ okta 9 ­ nona 10 ­ deka HAPPED

Keemia




Meedia

Kommentaarid (1)

mark93 profiilipilt
Markus Põder: päris hea
12:26 25-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun