Kloor- Cl (1)

Kloor - Cl
Kadri Talvik
Miina Härma Gümnaasium 2012
Paiknemine perioodilisustabelis:
·
Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta
asub kolmandas perioodis.
·
Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453.
·
Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen.
·
Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18.
·
Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla ­I, 0, I, III...VII.
·
Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5
·
Kloori elektronskeem:
Cl:+17|2)8)7)
Kloori saamine:
·
Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil:
2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 -
·
Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel:
4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 - + 2H2O
Kloori saamine ja tõestamine:
http://www.chemicum.com/?video=28
Omadused:
·
Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas.
·
Sulamistemperatuur on -100,98°C
·
Keemistemperatuur on 34,6°C
·
Kloor reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste
elementidega, sealhulgas ka paljude metallidega.
Ei reageeri ainult väärisgaasidega.
·
Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste
ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust.
·
Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale,
eriti kopsudele, söövitavalt.
Omadused:
Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee.
·
Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl,
CuCl, SbCl):
2Na + Cl2 = 2NaCl
·
Fosfor süttib klooris:
2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid)
·
Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel
(fotokeemiline reaktsioon):
H2 + Cl2 = 2HCl
·
Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees;
osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl
(vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape):
Cl + H O = HCl + HclO
Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik
HclO = HCl + O
Leidumine:
Kloor on levikult maakoores 20. element.
·
Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes
tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul), siis väga vähesel
hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena.
·
Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool, mida on Maal tohutu hulk.
Keedusoola on lahustunud olekus merede ja ookeanide vees.
·
Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes,
soolaallikates ja ­jõgedes. Levinumateks
kloriidseteks mineraalideks on näiteks ka
kivisool NaCl jaKCl.
Kasutus:
Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana,
keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid,
mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel.
·
Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid.
·
Kloori on kasutatud ka sõjagaasina.
·
Naatriumkloriid e keedusool (NaCl)
·
Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCl) on gaasilise vesinikkloriidi lahus.
Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesinikkloriidhapet kasutatakse
metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses
kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm. Ka inimese maomahl
sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist.
Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape.
Vesinikkloriidhappe(HCl) ehk soolhappe saamine:
·
Laboritingimustes saadakse soolhapet kontsentreeritud
väävelhappest ja keedusoolast:
2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl
·
Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel:
Cl2 + H2 2HCl
·
Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees:
HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq)
Tähtsamate klooriühendite kasutusalad:
NaCl ­ naatriumkloriid ­ maitseaine ja toiduainete konserveerimise
vahend, lähteaine Na, NaOH, Cl , Na CO tootmiseks;
KCl ­ kaaliumkloriid ­ kaaliumväetis;
ZnCl2 - tsinkkloriid ­ puidu immutusvahend mädanemise vastu, metallide
jootevedeliku koostiosa;
FeCl3 - raud(III)kloriid ­ reaktiivide valmistamiseks;
BaCl2 - baariumkloriid ­ väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise
reaktiiv (tekib hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO )
CaCl2 - kaltsiumkloriid ­ õhu kuivatamiseks eksikaatoris;
AgCl ­ hõbekloriid ­ valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite
valmistamisel;
K2Cl2O - kaaliumkloraat ­ kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist,
kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete
valmistamisel;
Ca(ClO) 2 - kaltsiumhüpoklorit ­ kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse
pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina.
Huvitavaid fakte kloorist:
Kloori avastas Carl Wilhelm Scheele 1774. aastal.
·
Kloori on kasutatud alates 3000 eKr kivisoolade näol.
·
Juba väike hulk kloori sissehingatavas õhus võib olla surmav.
·
Klooriga puhastatakse nii basseinide kui ka joogivett.
·
Kloori leidub tahkes, gaasilises ja vedelas olekus.
·
Kloor on mutageen ning see võib esile kutsuda DNA mutatsiooni, mis
võib tekitada vähki.
Aitäh, et vaatasid!