Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia- perioodilisustabeli töö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks?
  • Miks väärisgaasid ei reageeri hästi teiste ainetega?
  • Kuidas leitakse elemendi neutronite arvu?
  • Kumma aatomil mittemetallilisem?
  • Kumb on aatomil on väiksem raadius?
Kordamine kontrolltööks II
Mõisted
nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid,
aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop,
prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev,
perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem,
elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d-
alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud
elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek,
elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus,
redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine,
redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall,
leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas,
hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f-
elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a
Küsimused
1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad
erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused
võrreldes üksteisega? PÕHJENDA!
2. Millised on s-, p-, d-, ja f-elemendid ja nende väliselektronkihte
iseloomustavad valemid?
3. Miks on siirdemetallide oksüdatsiooniaste enamasti kaks?
4. Miks väärisgaasid ei reageeri hästi teiste ainetega?
5. Kuidas saab arvutada elemendi positiivset ja negatiivset
oksüdatsiooniastet? Näide!
6. Millised erinevused ja sarnasused on võrreldes aatomite ja
ioonide elektronskeeme? PÕHJENDA!
7. Kuidas leitakse elemendi neutronite arvu? PÕHJENDA!
8. Kuidas muutuvad aatomiteraadiused liikudes perioodis ja
rühmas? PÕHJENDA!
11. Kuidas saab teada, mitu elektroni võib maksimaalselt
siduda mingi elektronkiht?
Ülesanded
1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite,
aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine.
2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide
täitumise järjekord) ja ruutskeemi koostamine
erinevate elementide aatomitele ja nende ioonidele,
aatomiraadiuste määramine.
3. Metalliliste ja mittemetalliliste elementide määramine.
4. Ruutskeemi, elektronvalemi, elektronskeemi järgi
osakese määramine.
5. Elemendi max ja min oksüdatsiooniastme leidmine.,
oksüdeerija ja redutseerija määramine
6. Oksiidide ja vesinikuühendite valemite koostamine
Tv lk 17 ül 6, lk 9 ül 6, lk 12 ül 3 *
Al Br Be Cr
N järjenumber 13 35 4 24
i prootonite arv 13 35 4 24
d elektronide arv 13 35 4 24
i aatommass 27 80 9 52
s neutronide arv 14 45 5 28
l
rühma nr IIIA VIIA IIA VIB
e perioodi nr 3 4 2 4
s elektronkihtide arv 3 4 2 4
a väliskihi elektronide 3 7 2 2
n arv
d s-,p-,d- või f-el. P P s d
e oksüdeerija - + - +
d redutseerija + + + -
elektronskeem elektronvalem ruutskeem
O +8|2)6) 1s22s22p4
1s 2s 2p
O2- +8|2)8) 1s22s22p6
1s 2s 2p
Mn +25|2)8)13)2) 1s22s22p63s23
p64s23d5 1s 2s 2p 3s 3p
4s 3d
Mn2+ +25|2)8)13) 1s22s22p63s23
1s 2s 2p 3s 3p
p64s23d5
3d
Kumb elementidest on Kumb elementidest on
metallilisem? Kumma aatomil mittemetallilisem? Kumma
on suurem raadius? Kumb on aatomil on väiksem raadius?
elektropositiivsem? Põhjenda! Kumb elementidest on
elektronegatiivsem? Põhjenda!
Ba, Cs Ra, Sr
vähem prootonesuurem r
vähem el.kihteväiksem r
O, F
vähem prootonesuurem r I, Cl
Zn, Hg vähem el.kihteväiksem r
rohkem el.kihtesuurem r B, Li
rohkem prootoneväiksem r
A
B C
1s22s22p6 1s2 1s22s22p2
Ne, F-, Na+ He, N+5, Li+
Milline osake iseloomustaks süsiniku aatomit,
süsinikuaniooni, süsinikukatiooni? Kirjuta vastavad
Elektronvalemid! Millistele osakestele vastaksid veel
Tema aniooni ja katiooni valemid?
Vastus: aatom-C, anioon-A, katioon-B
Määra, millise osakesega on tegemist!
1) +19|2)8)8) 1) K+
2) 1s22s22p5 2) F
3) 3) Ne, F-, O2-, Na+
1s 2s 2p
4) +15|2)8)8) 4)P3-
5) +3|2)1) 5) Li
6) [Ne]3s23p64s23d104p3
6) As
Määra elemendi max (positiivne) ja min
oksüdatsiooniaste. Metallidel ainult pos.
C IV, -IV
Sc II, 0
Rb I, 0
I VII, -I
N V, -III
Nb II, 0
Koosta elementide oksiidid, milles element
on max o.a-ga ja veisnikuühend, milles on
min o.a
Rühma nr Rühma nr - 8
5-8
V -II -III I
N2O5 N H3
VII -II I -I
Cl 2 O 7 H Cl indekseid ei tule!
IV -II IV -I
Si O 2 Si H4
Vasakule Paremale
Keemia- perioodilisustabeli töö #1 Keemia- perioodilisustabeli töö #2 Keemia- perioodilisustabeli töö #3 Keemia- perioodilisustabeli töö #4 Keemia- perioodilisustabeli töö #5 Keemia- perioodilisustabeli töö #6 Keemia- perioodilisustabeli töö #7 Keemia- perioodilisustabeli töö #8 Keemia- perioodilisustabeli töö #9 Keemia- perioodilisustabeli töö #10 Keemia- perioodilisustabeli töö #11 Keemia- perioodilisustabeli töö #12 Keemia- perioodilisustabeli töö #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kativainola Õppematerjali autor
Kordav materjal keemia tööks: välja on toodud mõisted mida võiks teada, näidis ülesandeid ja õpetavat materjali.

Sarnased õppematerjalid

Keemia - aatomi ehitus
16
doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom ­ aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks ­ aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektron (e) -1 0,000

Keemia
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem
8
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

........................................................ 5 Kokkuvõte .................................................................................. 6 Harjutused .................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................... 9 Sissejuhatus Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem on keemia õppimise alustaladeks. Need on algteadmised, ilma milleta on keemiat edaspidi väga raske omandada ja erinevaid reaktsioone ning aineid ette kujutada. Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides ­II. Soolad ­ koosnevad metallioonist (näiteks ­ Na + , Fe 2+ , Cu 2+ , Al 3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2 , Cl jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · Arühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi maalne oksüdatsiooniaste · Brühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku

rekursiooni- ja keerukusteooria
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem
1
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p III kiht 3s 3p Järjekord näitab elektronide energiataset. 7. Ruutskeem näitab paardunud ja paardumata elektrone elektronskeem P +15| 2)8)5) elektronvalem P 1s 2s 2p 3s 3p ruutskeem 8. Sama alakihi orbitaalid täituvad elektronidega ühekaupa. 9. Perioodilisustabel: rühmad ­ vertikaalsed tulbad tabelis (18, jagunevad A ja B) perioodid ­ horisontaalsed read tabelis (7) s, p, d, f elemendid plokkidena, jaotus selle järgi millise alakihi orbitaalid täituvad neil elektronidega viimases järjekorras. 10. Liikudes rühmas ülevalt alla, suureneb keemilise elemendi elektronkihtide arv ja aatomi raadius.Perioodis vasakult paremale liikudes raadius väheneb. 11. Rühmas ülevalt alla metallilised omadused suurenevad, mittemetallilised

Keemia
Üldine keemia
9
doc

Üldine keemia

Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ­ ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides o

Keemia
Aatomi ehitus-Keemiline side-Lk 10-66
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu p

Keemia
Aine ehitus
4
doc

Aine ehitus

1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ruutskeem näitab elektronide paiknemist nii

Keemia
Üldine ja anorgaaniline keemia
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. 2. PERIOODILISUSSÜSTEEM Periood ­ perioodilisustabeli horisontaalene rida mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid. I II väike ehk lühike periood III IV V suur periood VI pikk periood VII lõpetamata periood Rühm ­ perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. A ­ rühm (peaalarühm) B ­ rühm (kõrvalalarühm) I A ­ leelismetallid IIA ­ leelismuldmetallid IIIA ­ trieelid IVA ­ tetreelid

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun