Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

REAKTSIOONIVÕRRANDID (0)

1 Hindamata
Punktid
 
REAKTSIOONIVÕRRANDID ( LOTE  I) 
Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi 
tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale 
poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 

1.  Element + hapnik =  oksiid    Põlemisreaktsioon 
C+O2->CO2   süsiniku põlemine 
4Fe+3O2->2Fe2O3  raua roostetamine 
 
Harjuta ( oksiidi valemi  koostamiseks  kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates 
tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) 
S+O2-> 
P+O2-> 
2.  Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine,  hingamine ) süsihappegaasiks ja  veeks  
CH4+ 2O2->CO2+2H2O  metaani ehk maagaasi põlemine 
C6H12O6+6O2->6CO2+ 6H2O  hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes 
Harjuta 
C3H8+O2-> 
 
3.   Happelised   oksiidid   ( mittemetallide  oksiidid) reageerivad veega ja tekib  hape . SO2, SO3 ja 
NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid
SO2+H2O->H2SO3 
SO3+H2O->H2SO4 
NO2+H2O-> HNO2+HNO3 
Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi 
oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes  on ühesuurune) 
CO2+H2O->…………….. süsihape 
P2O5+H2O->………………… fosforhape  
N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 
4.  Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) 
reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). 
CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise  reaktsioon , näiteks lubikrohvi valmistamisel 
Na2O +H2O-> 
BaO+H2O-> 
 
5.  Alus + Hape  on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja  koosta  ainete 
valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! 
Alus+Hape-> Sool+Vesi 
 
NaOH +HCl-> NaCl+H2O 
Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O  kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses ( soolas
 
Harjuta 
Ca(OH)2+ HCl-> 
Fe(OH)3+ H2SO4-> 
Ave  Vitsut , Viljandi Gümnaasium 2013 
 
 
6.  Ioonvahetusreaktsioonid->  
saaduste valemite saamiseks vaheta ioonidele uued +/-  naabrid
Sool+ sool 
Sool+hape 
Sool+alus 
 
K2CO3+ CuCl2 
FeS+ H2SO4 
SnCl4+ NaOH 
 
Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 
 
REAKTSIOONIVÕRRANDID #1 REAKTSIOONIVÕRRANDID #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ronhg6555 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

REAKTSIOONIVÕRRANDID
4
pdf

REAKTSIOONIVÕRRANDID

oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5. Alus +Hape on neutralisatsioonireaktsioon. Vaata ioonide laenguid tabelist ja koosta ainete valemid; tasakaalustamine toimub pärast seda! Alus+Hape-> Sool+Vesi NaOH+HCl-> NaCl+H2O Fe(OH)2+2 HCl-> FeCl2+2H2O kui raua laeng lähteaines on +II, siis sama jääb saaduses (soolas) Harjuta Ca(OH)2+ HCl-> Fe(OH)3+ H2SO4-> Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2013 6

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

*Lämmastikhappe ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon; selliste reaktsioonide juures ei saa pingerida arvestada, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Reageerimine aluseliste oksiididega ­ vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine alustega ­ vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O Reageerimine sooladega ­ vahetusreaktsioon. Reaktsioon toimub siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape. Tekivad sool ja nõrgem hape. 2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + 2HCl NB! Kui tekib süsihape H2CO3; siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidiks (H2O ja CO2). CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 Lagunemine kuumutamisel ­ lagunemisreaktsioon. Lagunevad ainult hapnikhapped. Tekivad happeline oksiid ja vesi. H2SiO3 = SiO2 + H2O 5.6 Aluste (hüdroksiidide) keemilised omadused.

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Ca(OH)2 Mg(OH)2 + H2SO4 H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB! Reaktsioon toimub juhul kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade

Keemia
Oksiidid
6
doc

Oksiidid

dilämmastiktrioksiid mangaan(VII)oksiid baariumoksiid OKSIIDIDE JAOTAMINE Aluselised oksiidid (metallioksiidid) 1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O 5 Li2O + H2O BaO + HCl CuO + H2SO4 Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) 1. reageerivad veega, tekib hape (kõik happelised oksiidid siiski veega ei reageeri, näiteks SiO2, CO jt) !tekkivas happes jäävad elementide oksüdatsiooniastmed samaks VI -II I -II I VI -II SO3 + H2O H2SO4 2. reageerivad alusega, tekib sool (sellise happe sool, kus

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

H3PO4 Na2SO4 + H2O TEISI VÕIMALUSI SOOLADE SAAMISEKS 1) sool + alus uus sool + uus alus NB! Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! CuCl2 + 2NaOH 2NaCl + Cu(OH)2 SOOLAD + H2O 2) sool + hape sool + hape MetxHappeanioony NB

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia ja selle seletused
8
docx

Keemia ja selle seletused

(HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega. Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või lenduv hape või kui tekib sade. Tekib sool ja hape. Näit: 2NaCl + H 2SO4  Na2SO4 + 2HCl Lagunemine kuumutamisel. Tekkib happeline oksiid ja vesi. Näit: H 2SiO3 SiO2 + H2 O Alused Reageerimine: Happeliste oksiididega. Tekivad vastava happe sool ja vesi. Näit: CO 2 + Ca(OH)2 CaCO3+ H2O Hapetega. Tekivad sool ja vesi. Näit: KOH + HCl KCl + H2O Sooladega

Keemia
Metallid
11
doc

Metallid

Katioon ­ positiivse laenguga ioon+ Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik Keemiline nähtus ­ muutus, millega kaasneb aine muundumine teiseks aineks Keemiline reaktsioon- aine muundumine teiseks aineks, keemiliste sidemete muutumine Keemiline side ­ aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side Lagunemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks Lahus ­ ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest Lahuse pH ­ väljendab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses Lahustuvus ­ suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine ­ e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun