Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta,
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO
Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega. Metallioksiidid on tahkes olekus, mittemetallioksiidid nii tahkes, vedelas (H 2O) kui ka gaasilises olekus. Nimetamine kõikide oksiidide nimetuse lõpp on sõna OKSIID A rühma metallide oksiidid (va Sn ja Pb ) Vaata näiteid ja nimeta ülejäänud ained näidete järgi! Al2O3 - alumiiniumoksiid K2O kaaliumoksiid
elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused
positiivne! -elemendi kõrgeim positiivne oksüdatsiooniaste võrdub rühma numbriga (A-rühmades, B-rühmade elementidel on see enamasti II) -elemendi positiivne oksüdatsiooniaste näitab, mitu elektroni on aatom loovutanud Näide: koostame valemi, kus oksiidi moodustavad vesinik (H) ja hapnik (O) -H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I -kirjutame elementide sümbolid (oksiidi valemis on O teisel kohal) ja märgime nende peale oksüdatsiooniastmed: I -II H O ! kõigi ühendis olevate elementide oksüdatsiooniastmete summa peab olema 0, positiivsed ja negatiivsed laengud tuleb võrdsustada -selleks kasutatakse elemendi sümboli järele-alla kirjutatavaid indekseid, mis näitavad elemendi osakeste arvu selles ühendis - näiteks on ühendis H2SO4 2vesinikku, 1 väävlit ja 4 hapnikku -indeksite saamiseks kirjutame elementide oksüdatsiooniastmed ,,risti"
5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3)
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka)
Raudvara teemast OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega –II. Oksiidid jaotatakse metallioksiidideks ehk aluselisteks oksiidideks ja mittemetallioksiidideks ehk happelisteks oksiidideks. Metallioksiidid ehk aluselised oksiidid Mittemetallioksiid ehk happelised oksiidid Enamike metallide (üldjuhul B- IA- ja IIA-rühma metallidel on Nimetuste andmisel kasutatakse rühma metallide) oksiididele kindel oksüdatsiooniaste ja seda eesliiteid: nimetuste andmisel kasutatakse nimetusse ei panda. Veel on elemendi oksüdatsiooniastet kindlad OA-d Al(III), Zn(II) ja 2 – di; 3 – tri; 4 – tetra; 5 – penta; (neil võib olla mitu OA-d). Ag(I)
Kõik kommentaarid