Oksiidid ja nende koosnemine (0)

Oksiidid 
Oksiidid  koosnevad kahest 
elemendist, millest üks on hapnik. 
Oksiidide liigitus  
koostiselementide järgi: 
 
• Metallioksiidid   Na O, CaO, CuO, Fe O
2
2
3 
 
• Mittemetallioksiidid CO , CO, SiO , P O
2
2
4
10 
Nimetuste andmine oksiididele: 
•
Metallioksiidide nimetamine: 
a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral  
 
metalli nimi+ oksiid  
K O   kaaliumoksiid , Al O   alumiiniumoksiid  
2
2
3
b)  Muutuva oksüdatsiooniastme puhul 
 
metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid 
FeO    raud(II)oksiid   
Cu O 
2
vask(I)oksiid 
Fe O  raud(III)oksiid  CuO vask(II)oksiid 
2
3
Mittemetallioksiidide nimetused: 
• Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel 
kasutatakse eesliiteid: 
1 ( mono )   
6    heksa  
2 di   
 
7   hepta 
3 tri   
 
8    okta  
4 tetra  
 
9   nona  
5 penta   
10  deka  
N O
dilämmastikpentaoksiid 
2
5 
 
NO   
lämmastikdioksiid 
2
Anna nimetus oksiididele: 
• CaO 
 
 
 
P O
2
5 
• Al O    
 
 
N O 
2
3
2
• CuO 
 
 
 
CO 
• Cu O   
 
 
SeO
2
3 
• Fe O    
 
 
SO
2
3
2 
• K O 
 
 
 
SO
2
3 
• PbO    
 
 
Cl O
2
2
7 
• Cr O    
 
 
P O
2
3
2
3 
• PbO 
 
 
 
P O
4
10 
Kontrolli oksiidide nimetused: 
Kaltsiumoksiid  
Difosforpentaoksiid 
Alumiiniumoksiid 
Dilämmastikoksiid 
Vask(II)oksiid   
Süsinik(mono)oksiid 
Vask(I)oksiid   
Seleentrioksiid 
Raud(III)oksiid  
Vääveldioksiid 
Kaaliumoksiid   
Vääveltrioksiid 
Plii(IV)oksiid 
 
Dikloorheptaoksiid  
Kroom (III)oksiid 
Difosfortrioksiid 
Plii(II)oksiid 
 
Tetrafosfordekaoksiid 
 
Oksiidide valemite koostamine: 
• Metallioksiide valemi saamiseks 
kirjutatakse  sümbolite kohale 
oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute 
võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. 
   
 
 
    +III     -II 
 
 
        +IV  -II 
Alumiiniumoksiid Al  O , plii(IV)oksiid PbO
2
 3
2 
• Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel 
elemendi nimetuse ees olevat eesliide 
kirjutatakse selle sümboli taha indeksina 
Lämmastikdioksiid NO2 
Koosta oksiidi valemid: 
Tseesiumoksiid   
       vääveldioksiid 
Plii(II)oksiid 
 
       seleentrioksiid 
Magneesiumoksiid  
       dikloorpentaoksiid  
Kroom(III)oksiid   
       süsinikmonooksiid 
Triraudtetraoksiid !! 
       difosforpentaoksiid 
Kaltsiumoksiid 
 
       lämmastikdioksiid 
Alumiiniumoksiid  
       dilämmastikoksiid 
Tsinkoksiid   
 
       difosfortrioksiid 
Tina(IV)oksiid 
 
       vääveltrioksiid 
Plii(IV)oksiid 
 
       süsinikdioksiid 
   
Kontrolli oksiidide valemid: 
Tseesiumoksiid 
 Cs O  
        
2
Plii(II)oksiid 
 
 PbO 
        
Magneesiumoksiid   MgO  
Kroom(III)oksiid 
 Cr O   
        
2
3
Triraudtetraoksiid    Fe O   
3
4
Kaltsiumoksiid  
 CaO  
Alumiiniumoksiid 
 Al O   
       
2
3
Tsinkoksiid 
 
 ZnO  
        
Tina(IV)oksiid   
 SnO   
2
Plii(IV)oksiid 
 
 PbO   
2
 
vääveldioksiid   
 SO  
2
seleentrioksiid   
 SeO3 
dikloorpentaoksiid    Cl O
2
5 
süsinikmonooksiid   CO 
difosforpentaoksiid   P O
2
5 
lämmastikdioksiid   NO2 
dilämmastikoksiid   N O 
2
difosfortrioksiid 
 P O
2
3 
vääveltrioksiid   
 SO3 
süsinikdioksiid  
 CO2 
 
Kontrolli oksiidide valemid: 
Metallioksiidid   
 
Mittemetallioksiidid 
Cs O 
CaO  
 
SO    
NO
2
2
2 
PbO  
Al O  
 
SeO  
N O 
2
3
3
2
MgO 
ZnO  
 
Cl O  
P O
2
5
2
3 
Cr O  
SnO  
 
CO   
SO
2
3
2
3 
Fe O  
PbO  
 
P O
CO
3
4
2
2
5 
2 
 
 
Oksiidide liigitus  
keemiliste omaduste järgi: 
•  Aluselised  oksiidid (reag.hapetega) 
Enamus metallioksiididest: Na O, CaO,.... 
2
•  Happelised  oksiidid( reag. alustega) 
Enamus mittemetallioksiididest: CO ,SO ,... 
2
3
•  Amfoteersed  oksiidid( reag.nii hapete kui 
ka alustega): ZnO, Al O , Cr O ,Fe O
2
3
2
3
2
3 
• Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete 
ega alustega ega veega): CO, NO, N O 
2
Aluseliste oksiidide keemilised om.: 
• Kõik aluselised oksiidid reag.  happega , 
tekivad sool ja vesi 
  MgO + 2HCl = MgCl  + H O 
2
2
• Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste 
oksiididega, tekib sool. 
  MgO + CO  = MgCO
2
3 
• Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag. 
veega, tekib  leelis (vees lahustuv alus) 
  CaO + H O = Ca(OH)
2
2 
Happeliste oksiidide keem. om.: 
• Kõik happel.oksiidid reag. alustega, 
tekivad sool ja vesi 
  SO + 2NaOH = Na SO  + H O 
2 
2
3
2
• Kõik happel.oksiidid reag. aluseliste 
oksiididega, tekib sool 
  SO  + K O = K SO
3
2
2
4 
• Enamus happel.oksiide reag. veega, 
tekivad vastavad  happed (o.-a. sama) 
  P O  + 6H O = 4H PO  (fosfori o.-a. +V) 
4
10
2
3
4
  Ränidioksiid SiO  (liiv) ei reageeri veega. 
2
Amfoteersete oksiidide keem.om.: 
• reag. hapetega tekivad sool ja vesi     
Al O  + 3H SO  = Al (SO )  + 3H O 
2
3
2
4
2
4 3
2
• reag.  leelise vesilahusega tekib 
kompleksühend  
   Al O  + 2NaOH + 3H O = 2Na[Al(OH) ] 
2
3
2
4
Neutraalsete oksiidide keem.om.: 
  Neutraalsed oksiidid ei reageeri  
  hapete,aluste ega veega. 
Muutuva o.-a.-ga metalli oksiidide 
jaotus keemil.om. järgi. 
  Kui üks ja sama  metall moodustab mitu 
erineva koostisega oksiidi, siis oksiid, 
milles metall on madalaima o.-a.-ga,on 
aluseliste om.-ga, keskmise o.- a.-ga 
amfoteerne , kõrgeima o.-a.-ga happeline. 
Aluselised oksiidid:   
 MnO, CrO 
Amfoteersed oksiidid: 
MnO , Cr O   
2
2
3
Happelised oksiidid: 
Mn O , CrO
2
7
3 
Oksiidide saamine 
• Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga: 
  2Mg + O  = 2MgO 
2
  S + O  = SO
2
2 
• Hapnikku sisaldavate  liitainete lagunemisel: 
(karbonaatide, hüdroksiidide, hapnikhapete) 
  CaCO  = CaO + CO
3
2 
  Mg(OH)  = MgO + H O 
2
2
  H CO  = CO  + H O 
2
3
2
2
Oksiidide rahvapäraseid nimetusi: 
CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi;  
Al O - boksiit, korund, rubiin, safiir , smirgel; 
2
3
Fe O - punane või pruun rauamaak; 
2
3
Fe O - rauatagi,  magnetiit ; 
3
4
SiO - liiv;  
2
CO - süsihappegaas,  
2
CO- vingugaas;  
N O-  naerugaas   
2