Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ressursirikkad, kuid vaesed riigid (0)

1 Hindamata
Punktid

RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID
SAMBIA , TSIILI , MEHHIKO , INDONEESIA , ALZEERIA

1.ÜLDISELOOMUSTUS


Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral.
Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske.

2.ARENGUTASEME NÄITAJAD


Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid.

2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA


Joonis 1
Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aastal aga Tšiilis.Kõige enam tõusis keskmine oodatav eluiga Indoneesias.


2.2.SKT INIMESE KOHTA USD


Joonis 2
Kõige kõrgem SKT inimese kohta on 1990’st aastast olnud Mehhikos. Võrreldes 2010 aasta näitajaid oli kõrgeim SKT aga hoopiski Eests. Sarnaselt Keskmisele elueale on ka see kõiges viies riigis ühtlaselt tõusnud.Kõige madalam on SKT inimese kohta Sambias, kus oli ka kõige madalam keskmine oodatav eluiga.



2.3.IMIKUSUREMUS


Joonis 3
Imikusuremus Sambias näitajate põhjal kõige kõrgem. Imikusuremus tuhande sünni kohta on kõikides riikides silmnähtavalt langenud. Enim on langust märgata Indoneesia statistikas kus imikusuremus on langenud 100’lt 24’le.




2.4.HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES


Joonis 4
Kõige kõrgem on põllumajandue hõive Sambias, kuigi alates 2010’st aastast on see langenud 71%’lt 50%ni. Kõige madalam on põllumajanduse hõive Alzeerias. Kõigis riikides on põllumajanduse protsent langenud.

2.5.HÕIVE TÖÖSTUSES


Joonis 5
Tööstuse hõive protsent on viies riigis püsinud enamjaolt muutusteta.Tšiilis ja Mehhikos on tööstuse protsent 2015. aasta statistika põhjal samal tasemel. Eesti hõive tööstuses on aga aastatega langenud.




2.6.HÕIVE TEENINDUSES


Joonis 6
Hõive teeninduses on kõikides riikides, välja arvatud Sambias, enamjaolt samal tasemel. Sambias on teeninduse protsent teistest madalam ning seal ei ole see kolmekümne aasta jooksul ka oluliselt muutunud. Eesti hõive teenindussektoris on aastatejooksul stabiilselt kasvanud.

2.7.SÜNDIMUS


Joonis 7
Sambias on sündimus kordaja teistest riikidest silmnähtavalt kõrgem, kuid siiski on ka see langenud. Kõige madalam on sündimus Mehhikos ning seal ei ole sündimus kolmekümne aasta jooksul muutunud. Alzeerias on sündimuse kordaja oluliselt langenud võrreldes 1980.aasta andmetega. Samuti on ka Tsiili sündimus langenud. Ülejäänud riikides on sündimuskordaja püsinud stabiilne.

2.8.SUREMUS


Joonis 8
Suremuse kordaja on Mehhikos kõige kõrgem ning on järjepidevalt tõusnud. Teistes riikides on suremus langenud.Kõige madalam on suremus kordaja Indoneesias.

2.9.LASTE ARV NAISE KOHTA


Joonis 9
Laste arv naise kohta on statistika põhjal kõige madalam Eestis ning kõige kõrgem Sambias. Kõikis uuritavates riikides on laste arv naise kohta 2015.aastaks ühtlaselt langenud. Suurim langus on üldiselt olnud Sambias, kus laste arv on langenud
4,6’lt 2,3’le. Eesti ning Alzeeria andmete vaatlusel on näha, et mõlemad riigi statitikad tegid suure languse aastal 2000.



2.10.INIMARENGU INDEKS


Joonis 10
Võrreldes riikide inimarengu indekseid on näha, et Eesti on kõige arenenum riik ning Eesti koht on aastatega langenud 44’lt kohalt 30’le. Sambia on koht on teistest riikidest kõrgem. Samuti on 2010.aasta näitajate põhjal ka Indoneesia ja Alzeeria suhteliselt kõrgetel kohtadel.

2.11.ÕNNELIKKUSE INDEKS


Joonis 11
Suurim õnneindeks on Indoneesias. 2015.aasta seisuga on teisel kohal Tsiili, kolmandal Mehhiko ja neljandal Alzeeria. Eesti õnnelikuse indeks on teistest riikidest väiksem.

2.12.GINI INDEKS


Joonis 12
Eesti gini indeks on aastatega kõikunud, Tsiili oma on aga aastatega langenud. 2000 ja 2010.aasta võrdluses on Sambia gini indeks olnud tõusuteel.

3.LISAD

3.1.RIIKIDE ASUKOHT KAARDIL


Põhja-Ameerika punkt tähistab Mehhiko asukohta . Lõuna-Ameerika punkt aga Tsiilit.
Aafrika põhjapoolsem punkt märgib Alzeeria asukohta ja lõunapoolsem punkt Sambia asukohta. India ja Vaikse ookeani vahelises saarestikus asub Indoneesia.

3.2.ANDMETE TABELIVÄÄRTUSED


Riik
Keskmine oodatav eluiga
SKT inimese kohta USD
Imikusuremus (‰ )
1980
1990
2000
2010
2015
1980
1990
2000
2010
2015
1980
1990
2000
2010
2015
Sambia
51,7
48
39,6
52
58,5
653
403,8
340,2
1456,1
1721,6
45
44
44
42
Tšiili
68
72,7
76,8
80,3
81,5
2863,5
2401,5
5229,2
12785,1
14528,3
24
16
15
14
Mehhiko
66
70
73
75
76
12384
14591
15335
55
38
24
14
12
Indoneesia
53
63
68
71
72
4297
5554
8030
100
62
41
29
24
Alzeeria
70
71
70
76
77
2223
2394
1757
5447
5484
21
19
25
24
Eesti
71
76
77
4070
19155
20147
17,1
12,3
8,4
3,3
2,7
(Joonis 1) (Joonis 2) (Joonis 3)
Riik
Hõive põllumajanduses(%)
Tööstuses (%)
Teeninduses (%)
1980
2015
Sambia
50
72
71
52
11
6
8
10
39
22
21
38
Tšiili
16
19
14
10,6
10,3
24
25
23
24
24
60
56
63
65,4
65,7
Mehhiko
23
18
13
13
28
27
26
24
46
55
61
62
Indoneesia
55
56
21
20
Alzeeria
11
31
58
Eesti
22
7
5
3,7
37
33
30
28,4
41
60
65
67,9
(Joonis 4) (Joonis 5) (Joonis 6)
Riik
Sündimus‰
Suremus‰
Laste arv naise kohta
1980
Sambia
48
46,4
44,2
41,9
40,5
15
19
18
11
9
7,18
6,47
6,09
5,81
5,73
Tšiili
23
21,7
16,7
14
13,4
7
6
5
5
5
2,68
2,62
2,09
1,86
1,83
Mehhiko
2,3
2,4
2,4
2,3
2,3
302
465
480
593
640
4,6
3,3
2,7
2,4
2,3
Indoneesia
5,1
4,6
4,9
4,5
4
2
1,41
1,37
1,52
1,63
4,4
3
2,6
2,3
2,2
Alzeeria
43,2
32,1
16,6
24,6
23,7
11,3
6,3
5,1
5,1
4,31
4,5
2,4
2,8
2,8
Eesti
2,02
2,05
1,35
1,72
1,54
12,32
12,45
13,17
11,86
11,78
2,05
1,36
1,72
1,54
(Joonis 7) (Joonis 8) (Joonis 9)
Riik
Inimarengu indeks(koht)
Õnnelikkuse indeks
Gini indeks
1980
1990
2000
2010
2015
1980
1990
2000
2000
2015
1980
1990
2000
2010
2015
Sambia
130
164
139
23,3
37,5
49,1
55,6
Tšiili
28
44
42
36,7
53,9
57,3
55,3
52
50,5
Mehhiko
61
34,6
52,9
54,3
Indoneesia
121
42,2
55,5
29,2
Alzeeria
104
93
36
52,2
Eesti
44
40
30
34,9
35,3
37
29
32,9
(Joonis 10) (Joonis 11) (Joonis 12)

4.RIIKE ISELOOMUSTAVAD PILDID


Tsiili viinamarjaistandus.
Indoneesia riisipõld
Naftaväli Alzeerias
Mehhiko tubakaistandus.

5.KOKKUVÕTE


Töö eesmärgiks oli uurida einevaid rahvastiku ning rahvastiku heaoluga seotud näitajaid erinevates riikides. Riigid, mille kohta meie uurisime, on vaesed kuid ressursirikkad. On näha, et neil riikidel on palju ühiseid näitajaid Nimelt on imikusuremuse näitaja ürpis kõrge ja ka laste arv naise kohta suur. Sarnaselt teistelegi vähem arenenud riikidele ehk arengumaadele kohane, on ka meie uuritud riikides hõive kõige suurem põllumajanduses ja kõige väiksem teeninduses. Meie üllatuseks on õnnelikuse indeks aga kõikides riikides päris kõrge olenemata sellest, et tegu on siiski vaeste riikidega. Eesti erineb teistes uuritavatest riikidest paljude näitajate poolest. Võrreldes teiste riikidega on Eestis kõvasti väiksem imiku suremus, lisaks on väiksem ka laste arv naise kohta. Teistest riikidest eristas Eestit ka see, et meil on kõige suureim SKT inimese kohta. Erinevalt ülejäänud uuritud riikidest oli statistika põhjal märgata, et Eesti hõive on suurim teeninduses, mis on riigi arengutaseme üks peamisi näitajaid. Ka inimarengu indeksi järgi on näha, et Eesti on meie uuritud riikide hulgast kõige arenenum riik.

6.KASUTATUD ALLIKAD


  • www.prb.org
  • www.wikiprogress.org
  • www.data.worldbank.org
  • www.cia.gov
  • www.tradingeconomics.com
  • www.ec.europa.eu
  • www.stat.ee
  • www. census .gov
  • www.happyplanetindex.org
  • www.slideshare.net
  • www.scribblemaps.com
  • Vasakule Paremale
    Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #1 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #2 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #3 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #4 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #5 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #6 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #7 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #8 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #9 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #10 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #11 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #12 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #13 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #14 Ressursirikkad-kuid vaesed riigid #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karin Toom Õppematerjali autor
    Sambia, Tšiili, Mehhiko, Indoneesia ja Alzeeria arengutaseme näitajad

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks
    19
    doc

    Korralik konspekt geograafia riigieksamiks

    Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal ­ uustööstusmaad - Kaasajal ­ Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus ­ Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised Ressursirikkad 18. saj. Võeti kasutusele aurumasin - algas kõrgkoolid ja kõrgharidus. Tähtis ressurss arengumaad, mis ei masintootmine. ­ informatsioon. Maailmamajanduse suuda industrialiseeruda Ettevõtete paigutamisel oluline faktor ­ globaliseerumine. Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj

    Geograafia
    Venemaa riigitöö
    16
    docx

    Venemaa riigitöö

    Joonis 2 Venemaa lipp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) Venemaa vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast, kes lehvitab tiibu. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud Püha Jüri, lohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepäine kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit ja nii edasi kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel lindiga ühendatud. Joonis 3 Venemaa vapp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) 1. Rahvastik 1.1 Riigi rahvaarv Venemaa rahvaarv on 144 544 993 miljonit, Venemaa on maailmas 9. kohal rahvaarvu poolest. Umbes sama palju inimest elab Mehhikos. 1.2 Loomulik iive 3 Venemaal on iive protsent -0,08%

    Geograafia
    Uurimustöö-usa
    14
    doc

    Uurimustöö-usa

    Looduslikud tingimused USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ning lääne poole Balconese astanguni Texases. Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Kõrgus merepinnast on väike ja pinnavorme on minimaalselt. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New Yorgi, Delaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal

    Geograafia
    Suurbritannia arengutaseme iseloomustus
    9
    doc

    Suurbritannia arengutaseme iseloomustus

    Suurbritannia on inimarenguindeksilt maailmas 26.kohal. Oodatav eluiga Suurbritannia inimestel on ligi 80 aastat. Keskmiselt on Suurbritannia täiskasvanutel 9,5 õpinguaastat ning RKT elaniku kohta on 35 087 dollarit. Need näitajad kinnitavad fakti, et Suurbritannia puhul on tegu kõrgelt arenenud riigiga. Suurbritannia inimarenugindeks on võrreldavate riikide seas suuruselt teine. Suurbritannia inimeste oodatav eluiga on madalam kui Norras, kuid kõrgem kui Eestis, Tansaanias ja Brasiilias. Õpinguaastatelt on Suurbritannia aga kolmas, jäädes alla Norrale ja Eestile, kuid ületades Tansaania ja Brasiilia täiskasvanute keskmist õppeaastate arvu. RKT elaniku kohta on Suurbritannias võrrledavatest riikidest suuruselt teine, olles väiksem vaid Norra RKT ­st elaniku kohta. 3. Riigi hõive iseloomustus Joonis 2. Suurbritannia hõive iseloomustus. Allikas: The World Factbook

    Geograafia
    Mehhiko majanduse iseloomustus
    2
    pdf

    Mehhiko majanduse iseloomustus

    (2,315 trillionit $). Maailma SKT pingereas oli Mehhiko 2016. aastal 12. kohal, edestades näiteks Itaaliat ja Türgit. Mehhiko SKT on 2014. ja 2015. aastal kasvanud 2,3 % ning aastal 2015 oli SKT kasv veidi suurem 2.7%. Oma sisemajanduse kogutoodangu kasvu poolest on Mehhiko 123. kohal. Samasugune kasvu tempo oli ka Leedul ja Ukrainal. SKT tõus on kiirem arengu maades, kuna nende majandus veel areneb ja nende SKT on veel võimalus kasvada. Põhja riigid on aga juba sellise arengu läbi teinud ja nende SKT ei kasva enam nii trastiliselt või ei muutu enam üldse. Põhja riikide SKT tõus jääb enamasti 2-3% juurde ehk maailma pingereas enam-vähem keskele. SKT langus on nii mõnesgi riigis, kõige suurem langus SKT on Venezuelas, kus SKT langes -18%. Langus toimus ka riikides nagu Valgevene (-3%) ja Brasiilia (-3,6%). Mehhiko SKT USD (USA dollarit) inimese kohta oli 18,900 $ 2016. aastal, mis paigutab ta maailma edetabelis 90. kohale

    Rahvastik ja majandus
    Geograafia 10-klassile
    8
    doc

    Geograafia 10. klassile

    piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa?

    Geograafia
    Brasiilia Liitvabariik - riigitöö
    18
    docx

    Brasiilia Liitvabariik - riigitöö

    maailmas viiendale kohale, järgnedes sellistele riikidele nagu Indoneesia ja USA ning riigile endale järgnevad Pakistan ja Nigeeria. Kindlasti teeb see Brasiiliast suurriigi, kus rahvaarv koguaeg vaikselt kasvab, 0.73% aastas (2017 aasta seisuga), sest alles 2010 aastal oli riik maailmas seitsmendal kohal, rahvaarvuks 190 010 647 inimest ehk riigi rahvaarv on muutunud 11 aastaga 20 miljoni võrra, mis on päris suur kasv, kuid iga aastaga kahaneb sündinute arv ning tulevikus võib oodata rahvaarvu vähenemist. 1.2 Loomulik iive Brasiilias sünnib aastas 14,1 inimest 1000 inimese kohta. Seevastu sureb seal aastas 9,7 inimest 1000 inimese kohta. Kuna Loomulikuks iiveks on 4.4‰, millest saab järeldada et iive on positiivne ning sündimuste arv on suurem. Brasiilia rändesaldoks on -0.1% 1000 inimese kohta (2017 aasta seisuga) seega on riigis pigem väljaränne, kuid see arv on nii väike et ei

    Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
    Geograafia riigieksam 2006
    32
    doc

    Geograafia riigieksam 2006

    (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades).  Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset?  Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades?  Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?  Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus?  Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?  Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, oskab riike võrrelda arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsida erineva arengutaseme põhjusi; (Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks ja tema osaindeksid)

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun