Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reaktsioonivõrrandi koostamine ja Tasakaalustamine (1)

3 KEHV
Punktid
Reaktsioonivõrrandi koostamine
Kui ainete valemeid võib võrrelda keele sõnadega, siis keemilise reaktsiooni võrrandeid võib võrrelda lausetega. Lähteainete valemid kirjutatakse vasakule poole ja saaduste valemid paremale poole võrdusmärki. (Võrdusmärgi asemel võib kasutada ka noolt ).
Võrrand tuleb tasakaalustada. See tähendab seda, et mingi elemendi aatomeid peab mõlemal pool võrdusmärki olema ühepalju, sest ühegi elemendi aatomid keemilise reaktsiooni käigus ei teki ega kao, samuti ei muutu nad mõne teise elemendi aatomiteks. Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette.
Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused , kuid ta ei vasta 
küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu 
kirjutatakse sümboli ette).
Tasakaalustamiseks kasutame koefitsente.  Indekseid seejuures muuta ei tohi. 
Koefitsent 1 jäetakse tavaliselt kirjutamata (nagu ka indeks1).
Tasakaalustamiseks on mitmeid võimalusi, hea on leida kohe kaks koefitsenti.
"Väiksema ühiskordse" meetod.
 
Al + FeCl2 = Fe + AlCl3
Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2
Võrdsustame kloori aatomite arvud.
Al + 3FeCl2 = Fe + 2AlCl3
Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3 + I2
Leiame ülejäänud koefitsendid.
2Al + 3FeCl2 = 3Fe + 2AlCl3
2Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3+3I2
 
 
 
 
 
 
Magneesiumsulfaadi valem  
on teistest keerulisem 
Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O
…ja temast lähtudes saame kaks koefitsenti ( vaatleme PO43 -  tervikuna, mitte P&O eraldi).
3Mg(OH)2 +2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O
Leiame ülejäänud koefitsendi(d).  
6OH- +6 H+ = 6 H2O 
3 Mg(OH)2 +2 H3PO4 = Mg3(PO4)2 +6H2O
Ning nüüd ka mõned ülesanded:
Tasakaalusta võrrandid:
  • ___ Fe + ___ S  ___ FeS
  • ___ H2 + ___ Cl2  ___ HCl
  • ___ Mg + ___ O2  ___ MgO
  • ___ O2 + ___ H2  ___ H2O
  • ___ HgO  ___ Hg + ___ O2
  • ___ Ca + ___ H2O  ___ Ca(OH)2 + ___H2
  • ___ CH4 + ___ O2  ___ CO2 + ___ H2O
  • ___ Na2O2 + ___ H2SO4  ___ Na2SO4 + ___H2O2
  • ___ N2 + ___ H2  ___ NH3
  • ___ Al + ___ O2  ___ Al2O3
  • ___ KMnO4  ___ K2O + ___ MnO + ___ O2
  • ___ Na + ___ H2O  ___ NaOH + ___ H2
  • ___ H2SO4 + ___ NaOH  ___ Na2SO4 + ___ H2O
    Vastused (ja mitte vaadata kui oled teised ära täitnud)
  • 1, 1, 1
  • 1, 1, 2
  • 2, 1, 2
  • 1, 2, 2
  • 2, 2, 1
  • 1, 2, 1, 1
  • 1, 2, 1, 2
  • 1, 1, 1, 1
  • 1, 3, 2
  • 4, 3, 2
  • 4, 2, 4, 5
  • 2, 2, 2, 1
  • 1, 2, 1, 2
  • Reaktsioonivõrrandi koostamine ja Tasakaalustamine #1 Reaktsioonivõrrandi koostamine ja Tasakaalustamine #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karl-Johannes Kalma Õppematerjali autor
    8. klass

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt
    29
    rtf

    Konspekt

    2) vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) ­ enamuse metallide hüdroksiidid. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: 1) lahustuvad 2) vähelahustuvad 3) praktiliselt mittelahustuvad Soolade lahustuvust vees iselooomustab soolade lahustuvuse tabel. 5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas. Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid- HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid- HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid- HI vesinikjodiidhape I- jodiid- H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid- H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat-

    Keemia
    Keemia materjaliõpetus ja- vene keeles-
    7
    doc

    Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

    - 1. - , () . . - , (, ) - , ; ­ , . ­ , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH ­ () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ , . - , ­ 1 . . =M

    Keemia ja materjaliõpetus
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide: H: He: 1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide: H: He: 1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2

    Keemia
    Üldine ja anorgaaniline keemia
    35
    doc

    Üldine ja anorgaaniline keemia

    TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allo

    Keemia
    Reaktsioonide kirjutamine ja tasakaalustamine
    9
    docx

    Reaktsioonide kirjutamine ja tasakaalustamine

    NT: Zn(OH)2 + SO2 = ZnSO3 + H2O (Zn(OH)2 on alus, kuna koosneb metallist (Zn) ja hüdroksiidioonist (OH). SO2 on happeline oksiid, kuna koosneb ainult väävlist (mittemetall) ja hapnikust (O). Reageerimisel liituvad aluse metall (Zn 2+) ja happelisest oksiidist tekkiv anioon (SO32-, leiad lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast) ning moodustub ka vesi (H2O)) Aluseline oksiid ja alus omavahel ei reageeri Happeline oksiid ja hape omavahel ei reageeri Tasakaalustamine Esimese asjana tuleb paika panna indeksid. Seda vaatame oksüdatsiooniastme (o.a.) järgi. Hapnik: o.a. on alati -2 Vesinik: o.a. on alati +1 (Seega OH ioon on alati laenguga -1, kuna hapnik annab laengu -2 ja hapnik +1. Kokku liites tuleb summaarne laeng -2 + (-1) = -1) A rühma metallid: o.a. võrdub rühma numbriga ja on positiivne (Nt: naatrium asub IA rühmas ja tema o.a ühendites on +1; alumiinium asub IIIA rühmas ja tema o.a. ühendites on +3) B rühma metallid: o.a

    Keemia
    Redoks
    13
    pdf

    Redoks

    4 5 b) V, c) III, sest nitritioon saadakse lämmastikushappest (HNO2), d) I, sest hapnikul on suurem elektronegatiivsus kui klooril, e) -II, sest orgaanilistes ühendites leitakse oksüdatsiooniaste brutovalemist (C2H6O), f) -I, sest ühend on S rauddisulfiid Fe S B. ELEKTRONIDE ÜLEMINEKUVÕRRANDITE KOOSTAMINE Meil on vaja kindlaks teha need keemilised elemendid, mille oksüdatsiooniaste lähteainetes ja reaktsioonisaadustes on erinev. Redokssüsteemi saab mõtteliselt lahutada kaheks osaks: redutseerijaks, mis loovutab elektrone, ja oksüdeerijaks, mis neid liidab. Seega saab nii redutseerija kui oksüdeerija jaoks eraldi välja kirjutada elektronide üleminekuvõrrandid, mis võimaldavad määrata reaktsioonis osalenud elektronide arvu.

    Keemia
    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    Kaks elektroni orbitaalil moodustavad elektronpaari ja neid nimetatakse paardunud elektronideks. Näide: H: He: 1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s 1 1s 2

    rekursiooni- ja keerukusteooria




    Kommentaarid (1)

    maiku15 profiilipilt
    maiku15: väga hea
    16:11 24-10-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun