Reaktsioonide kirjutamine ja tasakaalustamine (0)

Reaktsioonide kirjutamine ja tasakaalustamine Reaktsioonide spikker Esmalt pead oskama eristada oksiide, happeid, aluseid ja soolasid
Oksiidid: ühendis on AINULT kaks elementi, millest üks on hapnik. (Nt: CO2, NO2, 
NO, CuO, CaO, Na2O)
Happed: hapetes on ühendi esimene element vesinik (H) ja teine pool on anioon, 
mille leiate lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast (see on olemas klassis seina peal
ja nähtav ka töö ajal). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide
reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet 
(moodustab H2O ehk vee)! (Nt: HCl, HBr, H2S, H2SO4, H3PO4) Alused: koosnevad metallist (tabelis värvitud teistest erinevalt) ja hüdroksiidioonist
(OH-). Metalliioon kirjutatakse ette ja OH lõppu. Kui metall kuulub IA või IIA rühma, 
siis on tegemist leelisega ehk väga tugeva alusega. (Nt: NaOH, Cu(OH)2, Cu(OH)3, 
Ca(OH)2, Hg(OH)2, Mg(OH)2)
Soolad: Koosnevad metallist (näiteks lahustuvustabelis katioonide reas) ja 
anioonist (lahustuvustabelis anioonide reas). OLULINE: tabelis on anioonide 
tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos 
vesinikuga hapet ega H+ koos hüdroksiidiooniga alust (moodustavad H2O 
ehk vee)! (Nt: NaCl, MgSO3, Ca3(PO4)2)


Reageerivad oksiid ja vesi 1. Vaata, kas tegemist on aluselise (metall+O) või happelise (mittemetall+O)  oksiidiga  Kui tegemist on nõrgalt aluselise (kõik metallid peale IA ja IIA rühma 
metallide), siis REAKTSIOONI EI TOIMU!  Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid  Happeline oksiid + vesi = hape NT: CaO + H2O = Ca(OH)2 (tegemist on oksiidi ja vee reaktsiooniga, kuna ühendis 
on vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on aluseline, kuna Ca on
metall. Ca on IIA rühma metallic, seega on CaO tugevalt aluseline oksiid ja 
reageerib veega, tekib leelis) NT: CuO + H2O = ei reageeri (tegemist on oksiidi ja vee reaktsiooniga, kuna 
ühendis on vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on aluseline, 
kuna Cu on metall. Cu pole IA või IIA rühma metall seega on nõrgalt aluseline ja ei 
reageeri veega, reaktsiooni ei toimu) NT: CO2 + H2O = H2CO3 (tegemist on oksiidi ja vee reaktsiooniga, kuna ühendis on 
vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on happeline, kuna C on 
mittemetall. Veega reageerides moodustab happeline oksiid vastava happe, tekib 
süsihape) NT: SiO2 + H2O = ei reageeri (tegemist on erandiga, mida peate teadma. SiO2 on liiv
ja see ei reageeri ka rannas veega (muidu poleks meil ju liivarandu)) Reageerivad oksiidid 1. Vaata, kas mõlemad on oksiidid
2. Oksiidide reageerimisel tekib sool, mis koosneb aluselise oksiidi metallist  ja happelisest oksiidist tekkinud anioonist (vaata lahustuvustabelis 


anioonide tulpa. Kui sarnaseid anioone on mitu, siis esialgsele ühendile 
tuleb ainult üks hapnik juurde (Nt SO2 muutub SO32- ja SO3 muutub SO42-). 3. Esimesena kirjutatakse alati metall ja teisena anioon. NT: MgO + CO2 = MgCO3 (MgO on aluseline oksiid, kuna koosneb kahest elemendist,
millest üks on metall (Mg) ja teine hapnik (O). CO2 on happeline oksiid, kuna 
koosneb kahest elemendist, millest üks on mittemetall (C) ja teine hapnik(O). 
Reageerides tekib sool ning kirjutatakse kõigepealt metalliioon (Mg2+) ning siis 
anioon (CO32-)) NT: SO2 + MnO = MnSO3 (MnO on aluseline oksiid, kuna koosneb kahest elemendist,
millest üks on metall (Mn) ja teine hapnik (O). SO3 on happeline oksiid, kuna 
koosneb kahest elemendist, millest üks on mittemetall (S) ja teine hapnik(O). 
Reageerides tekib sool ning kirjutatakse kõigepealt metalliioon (Mn2+) ning siis 
anioon (SO32-)) NT: SO3 + Na2O = Na2SO4 (Na2O on aluseline oksiid, kuna koosneb kahest 
elemendist, millest üks on metall (Na) ja teine hapnik (O). SO3 on happeline oksiid, 
kuna koosneb kahest elemendist, millest üks on mittemetall (S) ja teine hapnik (O). 
Reageerides tekib sool ning kirjutatakse kõigepealt metalliioon (Na+) ning siis 
anioon, kuid kuna väävliga on tabelis kaks aniooni (SO32- ja SO42-), siis tuleb hapniku 
indeksile liita juurde üks (3+1=4), seega tuleb valida SO42-) Reageerivad alus ja hape 1. Vaata, kas üks on alus (koosneb metallist ja OH ioonist) ja teine hape (algab  vesinikuga ning ülejäänud pool on leitav lahustuvustabeli vasakpoolsest 
tulbast) 2. Aluse ja happe reaktsioonil tekivad alati sool ja vesi.
3. Sool tekib aluse metalli ning happe aniooni liitumisel (selles järjekorras) NT: 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O (NaOH on alus, sest esimene element on 
metall (Na) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). H2SO4 on hape, kuna algab 
vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (SO4, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). 
Reageerides läheb metalliioon (Na+) kokku aniooniga (SO42-) ja alusest üle jäänud 
hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O)) NT: 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + 6H2O (Mg(OH)2 on alus, sest esimene 
element on metall (Mg) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). H3PO4 on hape, kuna
algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (PO4, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). 
Reageerides liitub metalliioon (Mg2+) aniooniga (PO43-) ja alusest üle jäänud 
hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O)) NT: Fe(OH)3 + 3HNO3 = Fe(NO3)3 + 3H2O (Fe(OH)3 on alus, sest esimene element on 
metall (Fe) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). HNO3 on hape, kuna algab 
vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (NO3, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). 
Reageerides liitub metalliioon (Fe3+) aniooniga (NO-) ja alusest üle jäänud 
hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O))


Reageerivad hape ja aluseline oksiid 1. Vaata, kas üks ühend on hape (algab vesinikuga ja ülejäänud osa on leitav  lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast) ning teine ühend aluseline oksiid 
(metall + O) 2. Happe ja aluselise oksiidi korral toimib kõik sama moodi nagu happe ja aluse  reaktsioonil ehk tekib sool ja vesi NT: CuO + H2SO3 = CuSO4 + H2O (CuO on aluseline oksiid, sest koosneb ainult 
vasest (metall) ja hapnikust (O). H2SO3 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja 
ülejäänud koostis (SO3) on leitav lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast. 
Reaktsiooni käigus liituvad aluselise oksiidi metal (Cu2+) ja happe anioon (SO32-) ning
moodustub vesi (H2O) NT: Na2O + 2HI = 2NaI + H2O (Na2O on aluseline oksiid, sest koosneb ainult 
naatriumist (metall) ja hapnikust (O). HI on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja 
ülejäänud koostis (I) on leitav lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast. Reaktsiooni 
käigus liituvad aluselise oksiidi metal (Na+) ja happe anioon (I-) ning moodustub vesi
(H2O) NT: BaO + 2HCl = BaCl2 + H2O (BaO on aluseline oksiid, sest koosneb ainult 
baariumist (metall) ja hapnikust (O). HCl on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja 
ülejäänud koostis (Cl) on leitav lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast. Reaktsiooni 
käigus liituvad aluselise oksiidi metal (Ba2+) ja happe anioon (Cl-) ning moodustub 
vesi (H2O) Reageerivad alus ja happeline oksiid 1. Vaata, kas üks ühend on alus (sisaldab metalli ja OH) ning teine ühend  happeline oksiid (mittemetall + O) 2. Happelise oksiidi ja aluse korral toimib kõik sama moodi nagu happe ja aluse  reaktsioonil ehk tekib sool ja vesi NT: 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O (NaOH on alus, kuna koosneb metallist (Na) ja 
hüdroksiidioonist (OH). CO2 on happeline oksiid, kuna koosneb ainult süsinikust 
(mittemetall) ja hapnikust (O). Reageerimisel liituvad aluse metall (Na+) ja 
happelisest oksiidist tekkiv anioon (CO32-, leiad lahustuvustabeli vasakpoolsest 
tulbast) ning moodustub ka vesi (H2O)) NT: Ca(OH)2 + SiO2 = CaSiO3 + H2O (Ca(OH)2 on alus, kuna koosneb metallist (Ca) ja
hüdroksiidioonist (OH). SiO2 on happeline oksiid, kuna koosneb ainult ränist 
(mittemetall) ja hapnikust (O). Reageerimisel liituvad aluse metall (Ca2+) ja 
happelisest oksiidist tekkiv anioon (SiO32-, leiad lahustuvustabeli vasakpoolsest 
tulbast) ning moodustub ka vesi (H2O)) NT: Zn(OH)2 + SO2 = ZnSO3 + H2O (Zn(OH)2 on alus, kuna koosneb metallist (Zn) ja 
hüdroksiidioonist (OH). SO2 on happeline oksiid, kuna koosneb ainult väävlist 


(mittemetall) ja hapnikust (O). Reageerimisel liituvad aluse metall (Zn2+) ja 
happelisest oksiidist tekkiv anioon (SO32-, leiad lahustuvustabeli vasakpoolsest 
tulbast) ning moodustub ka vesi (H2O)) Aluseline oksiid ja alus omavahel ei reageeri Happeline oksiid ja hape omavahel ei reageeri


Tasakaalustamine Esimese asjana tuleb paika panna indeksid. Seda vaatame 
oksüdatsiooniastme (o.a.) järgi.  Hapnik: o.a. on alati -2 Vesinik: o.a. on alati +1 (Seega OH ioon on alati laenguga -1, kuna hapnik annab laengu -2 ja hapnik 
+1. Kokku liites tuleb summaarne laeng -2 + (-1) = -1) A rühma metallid: o.a. võrdub rühma numbriga ja on positiivne (Nt: naatrium
asub IA rühmas ja tema o.a ühendites on +1; alumiinium asub IIIA rühmas ja 
tema o.a. ühendites on +3) B rühma metallid: o.a. on enamasti +2 või +3 (tuleb üle kontrollida iga 
ühendi puhul) Tabelis antud katioonid (ülemine rida) on ka ühendites enamasti sama o.a.-
ga (Nt: Na+, Mg2+) Tabelis antud anioonide laeng on summaarne ja ehk laeng on mõlema 
ühendi oksüdatsioonide summa. See tähendab, et kui ühendi SO3 jaoks on 
tabelis märgitud laeng -2, siis on hapniku ja väävli o.a. kokku liidetud ning 
sinna ei pea enam indekseid juurde mõtlema. (Nt: SO42-, NO3-) Soola kirjutamine Sool koosneb metallist (laeng ühendis ehk o.a. tuleb kas rühma nümnri järgi 
või tabelist) ja anioonist (summaarne laeng tuleb tabelist). Näiteks vaatame soola Na SO4
1. Leiame o.a.-d (Na on IA element, seega tema o.a. on +1; SO4 laeng on 
tabelis -2).
2. Vaatame, kas miinuseid ja plusse on võrdselt (liidame kokku)
                            +1 + (-2) = -1 
                            Na    SO4                         Järelikult on miinuslaenguid hetkel 
rohkem.
3. Mis arvuga on vaja korrutada millist elementi, et o.a.-de summa oleks 
null? Antud näite puhul on vaja korrutada naatriumit kahega ehk naatriumi 
indeksiks kirjutame kahe 4. Ühend näeb seega välja järgmine Na2SO4


Teeme veel ühe näite. Vaatame soola Mg NO3
1. Leiame o.a.-d (Mg on IIA element, tema o.a. on +2; NO3 laeng on tabelis -
1)
2. Vaatame, kas miinuseid ja plusse on võrdselt (liidame kokku)
                            +2 + (-1) = +1 
                            Mg    NO3                         Järelikult on plusslaenguid hetkel 
rohkem.
3. Mis arvuga on vaja korrutada millist elementi, et o.a.-de summa oleks 
null? Antud näite puhul on vaja korrutada nitraatiooni kahega ehk NO3 
indeksiks kirjutame kahe, aga sel korral tuleb kasutada sulge, kuna 
summarne laeng -1 on vaja korrutada kahega ehk mõlemad 
elemendid 4. Ühend näeb seega välja järgmine Mg(NO3)2 Nüüd kui teame, kuidas ühendeid kirjutada, siis saame reaktsioone 
tasakaalustada. Kui on antud reaktsioon (nt NaOH + HCl), siis peab kõigepealt kirjutama 
saadused õigesti
NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O  Edasi tuleb vaadata, et mõlemal pool noolt/võrdusmärki oleks elemente 
korrutatud sama arvuga, kuid nüüd tuleb numbreid lisada ühendite ette 
kordajatena! Kui mitmeelemendilise ühendi ees on kordaja, siis on mõlemad 
elemendid sellega läbi korrutatud.
                   NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O 
Na:             1                        = 2
S:                                    1    =        1
O:                    1    +          4 =           4         1
H:                      1 + 2          =                 2
Naatrium ja vesinik ei ole mõlemal pool võrdsed, seega tuleb korrutada neid 
sisaldavad ühendid läbi sellise arvuga, et mõlemal pool oleks võrdne. 
Alustame naatriumist, korrutame NaOH kahega
                   2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O 
Na:             2                        = 2
S:                                    1    =        1
O:                    2    +          4 =           4         1
H:                      2 + 2          =                 2
Nüüd pole hapnik ja vesinik võrdsed. Korrutame vett kahega.
                   2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O 
Na:             2                        = 2
S:                                    1    =        1


O:                    2    +          4 =           4         2
H:                      2 + 2          =                 4
Nüüd on kõik võrdsed ja reaktsioon tasakaalus


Proovime ühte näidet veel, aga vähemate seletustega: Mg(OH)2 + H3PO4 = 1. Kirjutame saadused
Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O (Mg o.a./laeng on +2, PO4 laeng on -3. Mg tuleb
korrutada kolmega ja (kogu) PO4 tuleb korrutada kahega) 2. Praegu pole ükski element tasakaalus noole erinevatel pooltel
                   Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O
Mg :             1                        = 3 P:                                    1    =        2
O:                    2    +          4 =           8         1
H:                      2 + 3          =                 2
3. Magneesium tasakaalu
                   3Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O 4. Forfor tasakaalu
                   3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O
5. Hapnik tasakaalu
                   3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + 6H2O
6. Vesinik tasakaalu
                   3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + 6H2O (vesinik sai tasakaalu 
eelmises sammus) 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + 6H2O