Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oksiidid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline hape vastab happelisele oksiidile?
6
ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID
Keemilised ained jaotatakse:
lihtained
(koosnevad ühe elemendi aatomitest)
-metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al
- mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C
liitained
(koosnevad mitme elemendi aatomitest)
Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on:
- oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O
- happed näiteks: HCl, H2SO4
-alused näiteks: NaOH , Ca(OH)2
- soolad näiteks: NaCl, K2SO4
OKSIIDID
Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O).
Oksiidid võivad tekkida:
1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks.
C + O2 → CO2 (põlemine)
S + O2 → SO2 (põlemine)
4Fe + 3O2 → 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine)
2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel.
CaCO3 → CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon )
OKSIIDIDE VALEMITE KOOSTAMINE
-hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on enamasti -II
-see tähendab, et O aatom liidab endaga 2 elektroni
-oksiidis sisalduva teise elemendi oksüdatsiooniaste on seega positiivne!
-elemendi kõrgeim positiivne oksüdatsiooniaste võrdub rühma numbriga (A-rühmades, B-rühmade elementidel on see enamasti II)
-elemendi positiivne oksüdatsiooniaste näitab, mitu elektroni on aatom loovutanud
Näide:
koostame valemi, kus oksiidi moodustavad vesinik (H) ja hapnik (O)
-H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I
-kirjutame elementide sümbolid (oksiidi valemis on O teisel kohal) ja märgime nende peale oksüdatsiooniastmed:
I -II
H O
! kõigi ühendis olevate elementide oksüdatsiooniastmete summa peab olema 0, positiivsed ja negatiivsed laengud tuleb võrdsustada
-selleks kasutatakse elemendi sümboli järele-alla kirjutatavaid indekseid, mis näitavad elemendi osakeste arvu selles ühendis
- näiteks on ühendis H2SO4 2vesinikku, 1 väävlit ja 4 hapnikku
-indeksite saamiseks kirjutame elementide oksüdatsiooniastmed „risti” ja ilma märgita elementide sümbolite taha-alla (indeksit 1 ei kirjutata )
-seega:
I -II I -II
H O →→ H2O
-kui võimalik, siis oksüdatsiooniastmed taandatakse
-näiteks:
IV -II
C O →→ C2O4 → CO2
Ülesanne 1. Koosta järgmiste elementide oksiidide valemid, kus element esineb kõrgeima oksüdatsiooniastmega, mis võrdub rühma numbriga:
Na Mg Al Si P Se Zn
OKSIIDIDE NIMETUSED
Oksiidide nimetamiseks on kolm võimalust:
1. Kui metallilisel elemendil on ainult üks oksüdatsiooniaste, siis koosneb oksiidi nimetus elemendi nimetusest, millele järgneb „ oksiid
K2O kaaliumoksiid
Al2O3 alumiiniumoksiid
2. Kui metallilisel elemendil on mitu võimalikku oksüdatsiooniastet, siis märgitakse oksüdatsiooniaste sulgudesse elemendi nimetuse järel
FeO raud(II)oksiid
Fe2O3 raud(III)oksiid
3. Mittemetallioksiidide puhul kasutatakse aatomite arvu näitavaid eesliiteid elemedi nimetuse ja „oksiid” ees
1 - mono (tavaliselt jäetakse ära) 6 -heksa
2 -di 7 - hepta
3 -tri 8 - okta
4 -tetra 9 - nona
5 -penta 10 - deka
CO2 süsinikdioksiid
SO3 vääveltrioksiid
SO2 vääveldioksiid
N2O5 dilämastikpentaoksiid
P4O10 tetrafosfordekaoksiid
Ülesanne 2.
Koosta oksiidide nimetused:
SiO2
NO2
NO
Cr2O3
Kirjuta oksiidide valemid:
süsinikoksiid
dilämmastiktrioksiid
mangaan(VII)oksiid
baariumoksiid
OKSIIDIDE JAOTAMINE
Aluselised oksiidid (metallioksiidid)
1. (ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid)
reageerivad veega ja tekib alus
I -II I -II I -II I
Na2O + H2O → 2NaOH
2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi
II -II I -I II -I I -II
CaO + HCl → CaCl2 + H2O
3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid)
Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta:
CaO + H2O →
Li2O + H2O →
BaO + HCl →
CuO + H2SO4 →
Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid)
1. reageerivad veega, tekib hape (kõik happelised oksiidid siiski
veega ei reageeri, näiteks SiO2, CO jt)
!tekkivas happes jäävad elementide oksüdatsiooniastmed samaks
VI -II I -II I VI -II
SO3 + H2O → H2SO4
2. reageerivad alusega, tekib sool (sellise happe sool, kus
elemendil on sama oksüdatsiooniaste) ja vesi
VI -II I -II I I VI -II I -II
SO3 + 2NaOH → Na2SO4 + H2O
3. reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool (sellise happe
sool, kus elemendil on sama oksüdatsiooniaste)
IV -II II -II II IV -II
CO2 + CaO → CaCO3
Milline hape vastab happelisele oksiidile?
Hape, mis tekib selle oksiidi reageerimisel veega ja kus elementide oksüdatsiooniastmed jäävad samaks.
IV -II I -II I IV -II
CO2 + H2O → H2CO3
Ülesanne 4. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta:
SO3 + H2O →
SO3 + NaOH →
CO2 + Na2O →
SO3 + CaO →
Amfoteersed oksiidid on mõnede metallide (Al, Zn) oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui alustega.
Oksiidid #1 Oksiidid #2 Oksiidid #3 Oksiidid #4 Oksiidid #5 Oksiidid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaisa Nurk Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Konspekt
29
rtf

Konspekt

hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon ­ lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon ­ kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" . NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine veega ­ ühinemisreaktsioon. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA ja IIA); tekib leelis. CaO + H2O = Ca(OH)2 Reageerimine happeliste oksiididega ­ ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool.

Keemia
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID - oksiidid - konspekt ja tööleht
3
docx

ANORGAANILISTE AINETE KLASSID - oksiidid - konspekt ja tööleht

Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega. Metallioksiidid on tahkes olekus, mittemetallioksiidid nii tahkes, vedelas (H 2O) kui ka gaasilises olekus. Nimetamine ­ kõikide oksiidide nimetuse lõpp on sõna OKSIID A ­ rühma metallide oksiidid (va Sn ja Pb ) Vaata näiteid ja nimeta ülejäänud ained näidete järgi!

Keemia
Oksiidid ja nende koosnemine
20
pdf

Oksiidid ja nende koosnemine

difosforpentaoksiid P2O5 lämmastikdioksiid NO2 dilämmastikoksiid N 2O difosfortrioksiid P2O3 vääveltrioksiid SO3 süsinikdioksiid CO2 Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Mittemetallioksiidid Cs2O CaO SO2 NO2 PbO Al2O3 SeO3 N 2O MgO ZnO Cl2O5 P2O3 Cr2O3 SnO2 CO SO3 Fe3O4 PbO2 P2O5 CO2 Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: · Aluselised oksiidid (reag.hapetega) Enamus metallioksiididest: Na2O, CaO,.... · Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO2,SO3,... · Amfoteersed oksiidid( reag.nii hapete kui ka alustega): ZnO, Al2O3, Cr2O3,Fe2O3 · Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega ega veega): CO, NO, N2O Aluseliste oksiidide keemilised om.: · Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O · Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid ­ koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid).

rekursiooni- ja keerukusteooria
raudvara oksiidid
2
docx

raudvara oksiidid

Raudvara teemast OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega –II. Oksiidid jaotatakse metallioksiidideks ehk aluselisteks oksiidideks ja mittemetallioksiidideks ehk happelisteks oksiidideks. Metallioksiidid ehk aluselised oksiidid Mittemetallioksiid ehk happelised oksiidid Enamike metallide (üldjuhul B- IA- ja IIA-rühma metallidel on Nimetuste andmisel kasutatakse rühma metallide) oksiididele kindel oksüdatsiooniaste ja seda eesliiteid: nimetuste andmisel kasutatakse nimetusse ei panda. Veel on elemendi oksüdatsiooniastet kindlad OA-d Al(III), Zn(II) ja 2 – di; 3 – tri; 4 – tetra; 5 – penta; (neil võib olla mitu OA-d). Ag(I)

Anorgaaniline keemia
Metallid
11
doc

Metallid

elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus ­ nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun