Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu tabelit võib olla andmebaasis?
  • Miks need pole tõesed?
  • Miks siia jääb sisse vahe?

Lõik failist


Andmebaaside struktuur, 
andmehalduskeskkonnad, 
tabelid , andmetüübid ja 
avaldised
Andmed tabelina
Tabelarvutuses on andmete  sisestamine lihtne,
haldamine  aga andmemahu kasvades keeruline.
Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur.
Andmebaas
• Andmebaasi komponente:
– Tabel (Table)
–  Protseduur  (Procedure)
–  Tabelite  vaheline seos (Relation)
– Sisestusreeglid tabeliväljadele
• Tabel ehituselementideks on 
– Väljad ( Field )
–  Kirjed  ( Record )
– Indeksid (Index) ehk järjestused
Andmebaasihaldus- ja rakenduste 
koostamise keskkond Visual  
FoxPro
Tabelite struktuur, andmetüübid ja 
avaldised
Ülevaade
Käsuaken
Menüüd
Tabelivaade
Inforiba
Andmehalduse ja -keskkonna kiirülevaade ja seadistamine (andmehaldur)
Käsuakna ka andmehalduri saate alati tellida  Window   menüüst
Oma masinas saate kasutada FoxPro keskkonna simulaatorit MOODLEst.
Peale FoxPro käivitamist on  soovitav  
töökeskkond  kohandada  vastavalt 
oma harjumustele SET käskudega:
Vaikimisi kaust tulemustele käsuga Set default to
SET DEFAULT TO  
SET DEFAULT TO x:\foxkursus
SET DEFAULT TO GETDIR()
Kuupäevakuva vormistuse määramine 
SET  DATE  GERMAN 
SET  CENTURY  ON
Tabelid Visual FoxPros
• Andmebaasina (Database)
– Sisaldab täiendavat faili, milles hoitakse infot:
• tabelite vaheliste seoste kohta (indeksid);
• protseduuride kohta (kontrol imehanismid);
• väljade vaikeväärtuste kohta (sisestusreeglid);
• Jms.
• Vabade tabelitena (Free Table)
DBase vormingus tabeli 
mahutavus
• Maksimaalne  kirjete  arv tabelis  1 miljard
• Maksimaalne väljade arv tabelis 255
• Maksimaalne tabeli suurus
2 GB
• Andmebaasis võib olla palju tabeleid.
Andmed tabelina
Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne,
haldamine aga andmemahu kasvades keeruline.
Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur.
(Vaba) andmetabeli struktuur
Struktuuri  vaatamise  ja muutmise saab tel ida tabeli 
omaduste kaudu menüüst  või MODIFY STRUCTURE 
käsuga
Dbase vormingus andmetabeli 
struktuur
• Välja nimi
kuni 10 sümbolit
inglise tähed, numbrid , alakriips
algab tähega
ei tohi  sisaldada tühikut,  tehtemärke
• Välja tüüp (tavaliselt C, N, D, L või Memo )
• Välja pikkus (C ja N korral)
Andme- ja väljatüübid
Character
C
Suvaline  märgijada
Currency
Rahaühik
Numeric
N
Täis- või  reaalarv
Float
Sama nagu Numeric
Date
D
Kuu, päev ja aasta
DateTime
Kuu, päev, aasta, tund, minut, ja sekund
Double
Väga täpne number
Integer
Täisarv
Logical
L
Õige või vale
Memo
M
Määramata pikkusega märgijada
General
OLE, siia saab ka pildi või video  salvestada
Character ( Binary )
Sama, mis Character, kuid ei tõlgita koodistiku muutmisel
Sama, mis Memo, kuid ei tõlgita koodistiku muutmisel
Memo (Binary)
Andmete tüüpi on võimalik teatud mööndustega teisendada. Andmeaod on võimalikud! 
Teadmiste kontroll 2
1.
Nimetage andmehalduskeskkonna  mõned oluliseimad 
kasutajale mõeldud vahendid. 
2.
Mitu tabelit võib olla andmebaasis?
3.
Koostage kahe  tabeliga  andmebaas, kummaski tabelis 
vähemalt üks tekstiväli ja vähemalt üks numbriväli. 
Tabelites  olgu vähemalt neli kirjet. Tabeleid peab olema 
võimalik siduda. Koostage tabelite struktuuri kirjeldus. 
4.
Oletame, et sellest andmebaasist on vaja saada 
väljavõte. Proovige sõnastada vabas vormis kolm 
päringueeskirja.  Näidake , millised  ja mitu kirjet 
saadakse vastuseks. 
„Ainus koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamatus“ 
Vidal Sassoon
Operatsioonid  (vabade) tabelitega
Käskude detaile saate vaadata, kui trükite käsureale 
HELP ja selle järgi käsu nime ja vajutate enter.
Paljude käskude   realiseerimine  on võimalik ka 
menüüde kaudu.
Operatsioonid (vabade) tabelitega
• Loomine / kasutuseks avamine
• Struktuuri muutmine
• Andmete lisamine
• Sirvimine
• Andmete kustutamine
• Arvutused koos valikutingimustega
• Failioperatsioonid
• Tabelite (failide) sulgemine
Tabelite loomine ja avamine
CREATE – andmetabeli struktuuri 
loomine.  
SELECT  0 – tühja tööpiirkonna 
valimine  

USE  
Metamärkide  vahel olev tekst tuleb  tegelikus  käsus  asendada  konkreetste  avaldiste  või 
käsuomaste lauseosadega. Metamärke endid sellisel kujul käsus ei ole vaja. Neid kasutatakse 
hoopis loogilistes avaldistes väärtuste võrdlemisreeglite  esitamiseks

USE ? – tabeli avamine failivaliku 
akna kasutamise abil.

SELECT  –  aktiveerib vastava tabeli. 
Tabelite  avamist , sulgemist ja akti vse tööpiirkonna 
muutmist  on mugav teha DATA SESSION aknas.
Sel e avamine on menüüst Window --> Data Session.
Open  – tabeli avamine
Close  – tabeli sulgemine
Browse – tabeli sirvimine (andmete 
vaatamine ja korrigeerimine)
Properties – tabeli struktuuri muutmine, 
indeksite tegemine ja kasutamine, filtrite  seadmine  
jne (tabeli struktuuri saab muuta ja indekseid luua 
vaid sel juhul, kui fail on avatud exclusive olekus)
Relations  – tabelite sidumine
BROWSE – täistabeli sirvimine
BROWSE FIELDS  
soovitud väljade sirvimine tabelis 
BROWSE FOR  - 
soovitud kirjete sirvimine. Browse-nupp 
andmehalduris võrdub korraldusega 
käsuaknas BROWSE LAST – sirvida tabelit 
nii, nagu seda viimati tehti. 
BROWSE NORMAL sirvib tabelit jälle 
normaalselt klassikalise tabelivaate kujul.
Näiteid metsakorralduse andmebaasi 
tabelist ERALDUS .dbf, milles on puistute 
üldkirjeldused
Tel itakse vaatamiseks pi ratud väljade  loetelu
BROWSE FIELDS  kvartal ,eraldus,pindala,pe
Väljade loetelu ja seatakse tingimus kirjete  sisule
BROWSE FIELDS kvartal,eraldus,pindala,pe FOR pe="SA“
Ainult tingimus kirjete sisule
BROWSE FOR pindala>5
Mitu tingimust korraga kirjete sisule
BROWSE FOR pindala>1 and pindala=,  4
? (1+2+1) >= 4
.F.
.T. Kas aktiivse kirje väljas 
pl ( puuliigi kood) on 
väärtus "MA" ? 
? Pl = "MA"
.T. Mida see .T. 
tähendab?
Tingimusavaldised
? Pl = "Ma"
.F.
• Aga miks need pole tõesed? 
? Pl = "  MA"
.F.
Tõeväärtustehted
• Tihti on vaja korraga kasutada/esitada mitut 
tingimust, et saada tabelitest kätte meile 
vajalikud konkreetsed kirjed.
• Olgu meil abstraktsed tingimusavaldised    A 
ja B.   Kummagi väärtus  võib olla kas  
TRUE või  FALSE .
• Kahe ja enama tingimuse kooskasutamiseks 
tõeväärtusavaldistes on vastavad  tehted  - 
AND, OR, NOT ning avaldiste tulemused 
järgnevas tabelis.
Tõeväärtustehted
Avaldis
Väärtused
A
TRUE
TRUE
FALSE
FALSE
B
TRUE
FALSE
TRUE
FALSE
Not A
FALSE
FALSE
TRUE
TRUE
A and B
TRUE
FALSE
FALSE
FALSE
A or B
TRUE
TRUE
TRUE
FALSE
Mitme tingimusega avaldised
Kas tegemist on üle 150 
aastase männikuga? 
? Pl = "MA" And A>150
.F.
Kas puuliigi koodis sisaldub märk "M" või märk 'Z'?
?  "M" $ Pl OR "Z"$ Pl
.T.
Kas puuliigi koodis sisaldub märk "m" või märk 'a'?
?  "m" $ Pl OR "a"$ Pl
.F.
Tehted tekstiga (stringidega)
Tekstitehete puhul on tegemist toimingutega sümbolite ehk märkide jadas. 
Võimalik on jadade liitmine , elementide (rühmade) eraldamine, otsimine jne.
? "Juga"+"puu"+"23"
Liida kokku kolm tekstikonstanti 
ja kuva vastus
Jugapuu23
Kuva konstandi ja väljanime järgi 
tabelist võetava tekstijada summa: 
? " Puuliik on: " +Pl
Puuliik on: MA
Miks siia jääb sisse vahe?
Funktsioonid
• Funktsioonid väljastavad mingi konkreetset 
tüüpi väärtuse (näiteks π väärtuse).
• Funktsiooni esitusviis on üldiselt 
Funktsioon(argument1, argument2, ...)
kus argumendid on funktsiooni tööks 
vajalikud sisendandmed. 
• Funktsiooni argumendiks võib olla ka 
avaldis, mis omakorda sisaldab 
funktsioone.  
• ? Pi()
Aritmeetikafunktsioonid
• abs(N) - absoluutväärtus
• acos(N) - arkuskoosinus
• asin(N) - arkussiinus
• atan(N) -  arkustangens
• cos(N) - koosinus
• dtor(N) –  kraadid  radiaanideks
• exp(N) –  eksponentfunktsioon
• int(N) – täisosa arvust
 on si n mistahes  arvuline  väärtus või arvtüüpi avaldis
Vaadake ka slaidi Tähistused andmetüüpidele
Aritmeetikafunktsioonid
• log(N) – naturaal ogaritm
• log10(N) – kümnendlogaritm
• pi() – 3.14159...
•  rand () – ühtlase jaotusega juhuarv
•  round (N1,N2) – ümardab arvu N1 jättes N2 kümnendkohta
• rtod(N) – radiaanid kraadideks
• sin(N) – si nus
• sqrt(N) -  ruutjuur
• tan(N) –  tangens
• ...
• val(C) – annab numbrimärkidest  koosneva  stringi  arvulise      
väärtuse. Kasutatakse tüübiteisendustes.
Stringifunktsioonid
• alltrim(C) – kõrvaldab tühikud stringi ümbert
• at(C1,C2,N) – otsib stringi C1 stringis C2 n-ndat korda ja annab 
alguspositsiooni numbri. Kui ei leita, si s on vastus 0. Eeristatakse 
suur- ja väiketähti
• atc(C1,C2,N) – sama, mis  eelmine , aga ei erista suur- ja väiketähti
•  chr(N) – annab sümboli, mil e kood on N
•  left (C,N) – annab stringist C N märki vasakult
• len(C) – annab stringi C pikkuse
• lower(C) – teeb stringi C väiketähtedeks
• occurs(C1,C2) – annab arvu, mitu korda on  string  C1 stringis 
C2
•  proper (C) – teeb teksti C sel iseks, et iga sõna algab suure tähega
? left(pl, 1)
M
? OCCURS('A', pl)
1
Stringifunktsioonid
? LEN( "Juga"+"puu"+"23")
Mitu märki on tekstikonstantidest 
koosneva avaldise  väärtuses?
9
Mitmendast märgist alates leidub 
? at('puu', "Jugapuu23")
avaldis 'puu'  avaldises 
'Jugapuu23' ?
5
? at('puu', pl)
0
? at('puu', pl)>0
Kas tekstikonstandi  'puu'  asukoht 
avaldises pl (tabeli välja  viide ) on 
.F.
suurem kui null?
Stringifunktsioonid
• replicate(C,N) – kordab stringi C N korda
• right(C,N) – annab stringist C paremalt N märki
• space(N) – annab N tühikut
• str(N1,N2,N3) – annab arvu N1 stringina, mil e pikkus on 
N2 positsiooni ja N3 kohta kümnendkoha järel
• stuff(C1,N1,N2,C2) – Stringis C1 alates positsioonist N1 
asendatakse N2 märki stringiga C2
• substr(C,N1,N2) – stringist C eraldatakse alates 
positsioonist N1 N2 märki
•  upper (C) – annab stringi suurtähtedes
Stringifunktsioonid
? Replicate('Juga',3)
JugaJugaJuga
? Right("Jugapuu23"), 4)
uu23
? Left("Jugapuu23"), 4)
Juga
Stringifunktsioonid
Genereerime kolmekordse jada (Replicate), asendame selles kindla märgi
 (StrTran) ja liidame tulemusele konstandi "puu"
?StrTran(Replicate('Juga',3),'g','r')+'puu' 
JuraJuraJurapuu
Kuupäevafunktsioonid
Kuupäeva ja aja tüüpi väärtused koosnevad 
alamkomponentidest
• ctod(C) – teeb stringist kuupäeva
• date() – annab süsteemse kuupäeva
• day(D) – annab päeva numbri kuus
• dtoc(D) – teeb kuupäevast stringi
• dow(D) – annab nädalapäeva numbri (pühapäev on 1)
• gomonth(D,N) – annab kuupäeva, mis on N kuud edasi 
(või tagasi, kui N
Vasakule Paremale
Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #1 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #2 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #3 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #4 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #5 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #6 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #7 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #8 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #9 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #10 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #11 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #12 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #13 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #14 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #15 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #16 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #17 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #18 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #19 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #20 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #21 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #22 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #23 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #24 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #25 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #26 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #27 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #28 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #29 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #30 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #31 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #32 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #33 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #34 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #35 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #36 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #37 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #38 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #39 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #40 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #41 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #42 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #43 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #44 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #45 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #46 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #47 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #48 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #49 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #50 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #51 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #52 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #53 Andmebaaside struktuur-andmehalduskeskkonnad-tabelid-andmetüübid ja avaldised #54
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olku7 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Access

Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid

Arvutiõpetus
thumbnail
57
doc

Microsoft access

mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel....................................................

Andmebaasid
thumbnail
56
doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.

Andmebaasid I
thumbnail
18
doc

Visual Basic

või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks. Keel määrab kindlad reeglid programmi võimaliku struktuuri, selle komponentide ning töödeldavate andmete ja objektide jaoks. Programm koosneb tavaliselt mitmest suhteliselt sõltumatust osast ehk programmiüksusest. Keeled nimetavad neid mitmeti ja programmiüksustel võib olla erinev struktuur ja töökorraldus. Samas keeles võib kasutata erinevat tüüpi üksusi. Visual Basicu programmide baasüksusi nimetatakse protseduurideks, mis jagunevad alamprogrammideks ja funktsioonideks. Programmid ja protseduurid koosnevad korraldustest ehk lausetest. Lausete abil määratakse vajalikud tegevused ja nende täitmise järjekord, esitatakse programmi ja protseduuride struktuur, kirjeldatakse andmed jm. Igas programmeerimiskeeles on fikseeritud hulk kindla

Arvutiõpetus
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

....................................................................................9 ARVUTIGA SEOTUD MÕISTED.......................................................................................14 OMISTAMISLAUSE............................................................................................................ 15 ÜLESANDED....................................................................................................................... 18 ARITMEETILINE JA LOOGILINE AVALDIS. OPERAND JA OPERAATOR..................................................................................................19 ............................................................................................................................................... 19 SISSEJUHATUS...................................................................................................................19 ...............................................................................................

Arvutiõpetus
thumbnail
230
pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

.....................................23 Omistamise olemus................................................................................23 Omistamislause keeles Pascal................................................................25 Omistamislause keeles C........................................................................25 Omistamislause keeles Basic.................................................................25 KOLMAS TEEMA: aritmeetiline ja loogiline avaldis. Operand ja operaator.........................................................................................26 2 / 115 Sissejuhatus...............................................................................................26 Avaldis........................................................................................................26 Operand ja operaator.......................................................

Programmeerimine
thumbnail
28
docx

Andmebaasid eksami kordamisküsimused

Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objekt­orienteeritud) ja  vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈   (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid ­ puustruktuuriga  hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on  palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad ­ on relatsioonid ehk tabelid,  ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige  viimaks objekt­orienteeritud andmebaasisusteemid ­ neis saab hoida objekt­ oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku  jaadv

Andmebaasid
thumbnail
134
pdf

Programmeerimine PHP

php. PHP on tasuta tarkvara ja seda levitatakse Open Source litsentsi all avaliku lähtekoodina. PHP's on võimalik luua ka command-line tarkvara ning visuaalse kasutajaliidesega tarkvara, mis on aga vastuolus selle programmeerimiskeele definitsiooniga. Programmeerimiskeele ajalugu algas 1994. aastast, kui Rasmus Lerdorf tegi väga lihtsa programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel.

Allika?petus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun