Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh,
a) Enesekindluse ja enesehäbenemise tekkimine, laps omandab autonoomia sellel perioodil.Vanemad, kes liiga palju teevad lapse heaks, ei lase käsitluses: S.Freudil psühhoseksuaalne teooria. Oluline3 esimest eluaastat- olulineon suhe emaga. I-ORAALNE FAAS(0 -1 a) Suu ja huuled on erogeensed lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikkuse või alaväärsuse tekkimise aeg, vajadus lahendada konflikt töökuse, kohusetundlikkuse ja alaväärsuse vahel. Sellel eluperioodil saab ahnus, omamiskirg. Oraal- agressiivne faas-laps hammustab. Täiskasvanueas sarkasm, agressioon, klatsh, ka hammustavate kommentaaride tegemine on alguse enesehinnangu kujunemine, mis võib kujuneda negatiivseks
vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud väliskeskkonnast või organismist pärinevatele kuulmis- ja tasakaaluelund (inimese kuulmist käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks ärritustele, jagun: 1.kaasasündinud e. pärilikud kahjustavad helid alates 85 dB) refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida e. tingimatud nt imemine,neelamine, tasakaaluelund-poolringkanalid + kotikesed, hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub reageerimine torkele, higistamine, hingamine, veel aitavad tasakaalu hoida lihastes olevad närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis soolte kokkutõmbed,külmavärinad, erilised lihasrakud maitsmine-süljes lahustunud juhib tahtlike liigutusi, 2
Kord nädalas: -ukse niiske pühkimine -toolide pühkimine -seinte niiske pühkimine -hooldusainete kasutamine põranda puhastamisel Koolivaheaegadel teha suurpuhastust, mis hõlmab: -akende pesu -ukse pesu -seinte pesemine -põranda suurpuhastus, vajadusel kaitsmine -mööbli põhjalik puhastamine Loengusaal Iga päev: 1. prügikasti tühjendamine 2. vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine 3. pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine 4. puutepinnad, määrdunud kohad 5. grafoprojektori jm tehnika pühkimine 6. tahvli puhastamine 7. tekstiilpõranda imemine tolmuimejaga (igapäevaselt nähtav sodi, 1 kord nädalas kogu põrand Kord nädalas: - tooli ja lauajalad - aknalaudade pühkimine - riiulitelt tolmu pühkimine - riidenagide pühkimine Kord kuus: - radiaatorite pühkimine - ukse märg pühkimine
looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1. Prelatentne periood Oraalne faas - Imemine 2. Anaalne faas - Potilkäimise õppimine 3. Falliline faas - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm 4. Latentsiperiood - rahulik periood 5. Genitaalne faas - Tekib huvi vastassoo vastu CARL GUSTAV JUNG Sündis LEIA ENDALE SOBIV ABI LAHENDUS.NET ANDMEBAASIST! http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/kontaktid / Perekonnapsühhoteraapia Kognitiivne käitumisteraapia Psühhodünaamiline teraapia EMDRteraapia traumadele Grupianalüüs Loovteraapia
otsustamine Vaheaju ainevahetus, kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats) Keskaju lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi Väikeaju lihaste koostöö, tasakaal Piklikaju hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed tegevused: oksendamine, köhimine, imemine, aevastamine. X. Elektriline närviimpulss - signaal ühelt neuronilt teisele Sünaps neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele XI. Toime sünapsis: Valuvaigisti asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist Dopamiin ja serotoniin ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu,
Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2) Liikvor- ajuvedelik Tingimatud refleksid- kaasasündinud, ei unune (imemine, aevastamine) Tingitud refleksid- ununevad, muutuvad (kuuma katsudes võtame käe ära) Vegetatiivne närvisüsteem siseelundite ns Refleksiaeg- Ärrituslävi- Künnisärritus- väikseim ärritus mis annab vastuse Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator- Retseptorid- ärritust vastu võttev organ
on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga ja sisend. Klappe ei ole. Niisiis, sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse sisse. Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini
Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse . Beebidele meeldib imeda. Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada.Teise elukuu lõpus meeldib beebidele, kui neid hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1. Vaikne uni – beebi silmad on kindlalt kinni ning liiguvad vähe või üldse mitte. Nüüd saad ka ise puhata. 2. Aktiivne uni – beebi silmad on kinni, kuid võivad liikuda
..........................................................13 4.RADOONI VÄLTIMINE.................................................................................................................... 15 4.1 Abinõud vanemates majades ja õhku läbilaskvates pinnastes...................................................... 15 4.1.1 Radoonikaev...........................................................................................................................16 4.1.2 Radooni imemine................................................................................................................... 16 4.1.3 Mehhaaniline äravoolu ja juurdevoolu ventilatsioon ( FT, FTX )......................................... 17 4.1.4 Radoonitorustik...................................................................................................................... 17 KOKKUVÕTE..................................................................................................
- Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. - Närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel tekib erutuse korral keemiliselt aktiivset ainet. - Kui ülekandeainet koguneb piisavalt, erutab see järgmist närvirakku. - Informatsioon liigub väga täpselt ja kiiresti. Refleksid- on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. pärilikud.(nt: imemine ja neelamine) Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul.(nt: käimine ja jooksmine.) Refleksikaar 1. erutuse vastuvõtmine ( repseptorites ) närvirakkudes. 2. närvikiud (aferentsed närvid) juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondades toimub erutuse analüüs. 4. närvlikud (eferentsed) juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. organ reageerib.
4. Kuidas hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid? Toimub OSMOOSI teel, vett võetakse juurtega. 5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded. Taime kinnitamine mulda Vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasi juhtumine taime maapealsetesse osadesse. Võsu 1. Millest areneb võsu? Seemnes olevast idupungast,mille tipus asub kasvukuhik. 2. Seleta mõisted: ladva-,külg- ja uinupung. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed
hüdraulikaseadmetes (pressid, stantsid, jne) ja mobiilsetes hüdraulikaseadmetes, Põhiparameetrid mis on kasutusel sisetingimustes. Rootorhammasratas on seotud pumba Töömaht 3 250 cm3 ajamiga. Nende hammasrataste Töörõhk < 300 bar pöörlemisel suureneb hammastevaheline (sõltub pumba mõõtmetest) ruumala (toimub imemine). Selline Pöörlemiskiirus 500 3000 min-1 ruumala suurenemine toimub 120° (sõltub pumba mõõtmetest) pöördenurga ulatuses, millega tagatakse õli sujuv imemine pumpa. Järgnevalt jääb hammastevaheline ruumala konstantseks. 46 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad
ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal 5) Kolmanda astme tsirkulaaarreaktsioonid (12-18kuud) – uudishimu, katsetamine, „ise!“
TOITUMINE ENESEKAITSE Prussakad on kõigesööjad Valdavalt on prussakad ööloomad, peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla. nii rööv- kui taimetoidulised Ohu korral tõmbab osa tirtsuliike lennu ajal tiivad keha ligi ning kukutab end rohu sisse. valmikud ei toitu loomne toit neil on püünismask peremehe vere imemine taimemahl, selgrootud või neil on väga palju elukohti, kus nad saavad ennast varjata parasiteerimine On kas rööv-, taim-, sõnniku-, Mürgine eritis laiba- või kõdutoiduline Täiskasvanud ei toitu, Suurem osa ehmestiivalistest on aktiivsed öösel, nad saavad vaid vett juua. päeval poevad nad varju imevad imilondiga vedelat toitu tõmbavad tiivad kukku, siis on nad väga väiksed. õietolm, õienektar varjub pessa
pikenemine. Pikad Paljude liikide emased on kõrbetes, sest vastsed elavad vees jalad langevad tuntud väga tüütavate ja ka valmikud vajavad suurt rebimise korral vereimejatena. Isased teisi õhuniiskust. Väga paljud kergesti looma loomi ei ründa. Siiski ei ole pistesääsklased toituvad küljest ära, see on vere imemine kihulaste valmikuna vaid taimemahladest, kaitsekohastumus, jaoks obligatoorne. On kuid terve rea liikide emased on mida nimetatakse teada terve rida kihulasi, kohastunud loomadelt (peamiselt autotoomiaks. kelle emased toituvad vaid imetajatelt) vere imemisele. nektarist. Näiteid kärbeseliste liikidest Kibun (Chrysops sp.)
tugevus sõltub palju ema toidust raseduse ajal; Hambahaiguste ennetamise aluseks on • sündides on lapsel olemas nii piima- kui ka eelkõige hoolikas hammaste hooldamine! jäävhammaste alged; • sõrmede või luti kauaaegne imemine võib põhjustada lõualuude nõrka arengut ja mõjuda hammaste arengule pidurdavalt; • pärishammaste tugevus sõltub sellest, mida laps sööb 5-15 aastaselt! • hammastele on väga head kaltsiumi sisaldavad
PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma Virgatsaine tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis 2. Väited Virgatsained ehk mediaatorid ehk transmitterid pidurdavad närviimpulsse. Võivad ka erutada Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid.
manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib (nt lahutamine liitmisele). Operatsioonid on pööratavad. Areng toimub kahe protsessi assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Algselt on need protsessid diferentseerumata, kuid eristuvad esimese kahe eluaasta jooksul. Assimilatsioon tähendab väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri (nt imemine, mäng keskkonda muudetakse enda huvide järgi). Akommodatsioon on kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks (nt matkimine laps muudab end maailma järgi). Arengus on tähtis tasakaalu saavutamine tuleb saada lahti süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Piaget' teoorias on tähtis koht staadiumitel, kus organism on tasakaalu saavutanud. Siis on ka assimilatsioon ja akommodatsioon tasakaalus. Ühelt staadiumilt teisele
Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga. · Vahendab infot peaaju ja keha vahel. · Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine, Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete
organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri. Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu Mäluhäireid põhjustavad tegurid: alkohol, narkootikumid, vananemine, ajupõrutus Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid
Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse.
” Krae venitamine. Vale tekitab näo ja kaela lihaskiudes kihelust. Et sellest aistingust vabaneda, on vaja sügelevat kohta kratsida. Meestel, kes parasjagu valetavad, ise kahtlustades, et neid nähakse läbi, on komme venitada kraed. Kraed sikutatakse aga ka vihastamise ja masenduse korral. Sõrmed suus – raske masenduse ajal paneb inimene sõrmed suhu, et põgeneda alateadvuses tagasi ohutusse imikuikka. Kui laps imeb sõrme, siis täiskasvanul on selleks pastaka imemine või sigareti või piibu imemine. Kui inimene imeb sõrme, siis viitab see sellele, et ta vajab heakskiitu ja toetust. Kaitseseisund Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades nt. käed rinnal risti. See žestis sisalduv teave avaldab partnerile suurt mõju: ka tema võtab sisse kaitseseisaku. Sama mõju avaldub grupisiseselt – kui üks vestlejatest grupis asetab käed rinnale risti, siis teevad seda ka teised
Ilmastikule määritud suusatald pinnatakse (eriti märja ja määrdunud raja korral) pehmendavate pindainetega (näit Start SFR-floorpulbrid või -tabletid). Libisemine paraneb kuna need ained alandavad pindpinevust ja tekitavad mustust ja vett hülgava pinna. Eriti kulutavais tingimustes pinnatakse libisemisala kõvendava pindainega (näit. Start SF90 kõvendipulber). Pehmendav pindamine Suusa- või lumelaua põhja ja lume vahele tekib tugev märghõõre ehk imemine. Kui lumepind on tihe ja pinnalumi on märg, siis ei pääse surve ja hõõrde poolt tekitatav 7 veekiht välja ja jääb kahe tugeva pinna vahele (suusatald ja tihe rajapind), sünnitades suure märghõõrdumise. Halvemal juhul väheneb libisemine tõeliselt märgatavalt. Imemise negatiivset mõju võib vähendada kolmel viisil. 1.Alusmääre Grafiidi- või molübdeeniga töötlus tekitab soojust juhtiva kihi. Vett tekib siis hõõrde toimel vähem ja libisemine on parem. 2
kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades. Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad. Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav, millest imipump asub kohe verd imema. Et vere imemine kulgeks tõrgeteta, eritab apteegikaan neelu avanevate süljenäärmete kaudu valgulist ainet hirudiini. See toimib väga tõhusa hüübimisvastase ainena ehk antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada. 1.2. Elupaik Apteegikaan kui kahepaikne. Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale
Natuke hiljem muutub lapse tagumik koos potil käimisega oluliseks. Umbes kolme nelja aastaselt on laps avastanud, et oma suguelundeid katsudes järgneb mõnus tunne ning alles päris hilja hakkab inimestele tegelik suguühe kõige rohkem meeldima. Nende näidete alusel lõi Freud oma perioodide teooria. Esiteks on oraalne ehk suuline periood mis kestab alates sünnist kuni umbes 18 elukuuni ning mil nii vajadused kui ka rahuldus hõlmavad ennekõike huuli, keelt ja hiljem ka hambaid. Imemine ja hammustamine on siis lemmiktegevused, sest last toidetakse kas siis rinnast või läbi pudeli. Toitmise ja magamamineku ajal on laps rahustatud, hoitud ja kiigutatud. Laps seostab nii naudingut kui ka pinge vähenemist nende sündmustega. Suu on esimene piirkond, mida beebi saab kontrollida Pärast tuleb anaalne periood 18 kuust kuni 3-4 aastaseks saamiseni. Vanuses 2-4 eluaastat õpivad lapsed üldiselt kontrollima sulgurlihast ja põit
rikkuda täiesti terve jala; samuti on oht saada võõrast jalanõust seenhaigust. 9 HAMBAD Hambad on vajalikud seedeprotsessi normaalseks tegevuseks, purustades toiduained organismile vajaliku suuruseni. Hammaste kujunemine : Saab alguse juba emakõhus Sündides on lapsel olemas nii piima- kui ka jäävhammaste alged Sõrmede või luti kauaaegne imemine võib põhjustada lõualuude nõrka arengut ja mõjuda hammaste arengule pidurdavalt Pärishammaste tugevus sõltub sellest, mida laps sööb 5 -15 aastaselt Hammastele on väga head kaltsiumi sisaldavad toiduained - piim, keefir, jogurt, kohupiim, juust jne Joogivesi peaks sisaldama fluori - see tugevdab hambakudesid ! 10 HAMMASTE HÜGIEEN
üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3
Hormoon, mida toodab kollakeha progesteron Perimetrium- emaka seina välimine kest Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Ovogenees ehk munaraku areng toimub munasarjast Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: karvad,naha näärmed, küüned Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-vöötlihaskoeline elund.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo
mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus) Lõikehambad 4 Silmahambad 2 Eespurihambad 4 Tagapurihambad 6 Hambavalem. 3 2 1 2 2 1 2 3 3 2 1 2 2 1 2 3 Tagapurih. Eespurih. Silmah. Lõikeh. Lõikeh. Silmah. Eespurih. Tagapurih. Keel. Funktsioonid: mälumine, neelamine, kõnelemine ja imemine. Suuõõne näärmed. Mukoos - limanäärmed: nõristavad lima mis muudab toidu libedaks. Seroosnäärmed eritavad valgurikast sekreeti. Seganäärmed e. seromukoos näärmed eritavad lima ja valgurikast sekreeti. Kurk. Järgneb suuõõnele, kurgu kaudu avaneb suuõõs neelu. Neel. Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga. Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad
külmetusele. Ravimvorme on erinevaid : Tabletid- imemistabletid, pastillid Siirupid- spreid Teed Tilgad Tinktuurid Kerge kurguvaluga võib apteegist küsida imemistablette. Hästi sobivad taimsed imemistabletid Isla. Neid võib tarvitada kahe või kolme tunni tagant. Lastele on nad sobivad alates 2. eluaastast või sõltuvalt lapse oskusest tabletti imeda. Kui kurguvalu on tugev, sobivad tuimestava ja desinfitseeriva toimega imemistabletid. Vaid paaripäevane regulaarne tableti imemine annab kiire efekti ja kaebused kaovad. Kui aga sümptomid ei taandu, tuleks pöörduda perearsti poole. Haige kurgu korral peaks laskma ka häälepaeltel puhata ning tuleks vältida rääkimist. Kurguvaluga laps tihtipeale keeldub söögist, kuid oluline on jälgida, et ta jooks palju. Söökidest pakkuge nt püreeritud ja mitte haput toitu, sest teraline võib neelamisel valu põhjustada ja laps kardab edaspidi ka juua.
nahka. 15. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv 16. Peaaju asub koljus ja kaalub 13001400 grammi 17. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas).
maitsega, vedeliku hoidmine-pissimine Geneetilised haiguse: Trisoomia 21-Down sündroom,füüs/vaimnepuue Trisoomia 18- Edwardsi- hulgiväärareng, surnult sünd 5.näd tunderetseptorid Trisoomia 13- Batau- kurtus, vaimse arengu peetus 12.näd lõppeb organite moodustumine=organogenees 16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24.näd õrn nahk, rasvkudet väga vähe, kuuleb, tajub 0-2p = südamelöögid, nahavärv, hingamine, valgust väliskeskkonnast, puudutused, lõhn lihastoonus, ärritajale reageerimine 7.kuul maitsenäärmed
Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes
_ Stereotüüpide väljakujunemisel on olulised toitumisviisid; _ Rohusööjad ja segatoidulised- oraalsed stereotüüpsed käitumised _ Kiskjad- motoorsed stereotüüpsed käitumised 60. Enesele, keskkonnale ja teistele loomadele suunatud käitumishälbed Enesele suunatud käitumishäired _ Enese hammustamine, liigne lakkumine _ Enese esemete või piirete vastu hõõrumine _ Endalt sulgede või karvade välja kitkumine Keskkonnale suunatud käitumishälbed _Piirete lakkumine või imemine _ Mittesöödavate esemete närimine _ Mulla või rooja söömine Teiste loomade vastu suunatud käitumishäired _ Üksteise imemine _ Villa kitkumine ja söömine _ Munade söömine _ Sulgede nokkimine 61. Kannibalism, millest tingitud Koduloomadel tekib halbades pidamistingimustes _ liiga tihe asustus _ vähe toitu 62. Ebanormaalne agressioon, millest tingitud Enamasti seotud domineerimissuhetega karjas _ Stabiilses ja vähemuutuvas grupis on agressiivsus madal _ Soodustab
Stressi käigus vabanevad teatud hormoonid, mis võivad põhjustada nurisünnitust ja selle katkemist. Vastsündinu sõltub emast (või teisest hooldajast) täpselt samapalju, kui enne maailma jõudmist. Imikul aga on ka põhivõimed, ilma milleta ei saaks ta muidu üldse areneda: 1. põhitajud ja elementaarne vahetegemisoskus 2. näo elementide eristamine ülejäänud maailmast Tal on olemas ka erinevad vajalikud refleksid: 1. imemine ja 2. silmade pilgutamine Keerulisemal tasemel suudavad nad ka mõelda ja infot koguda. 2. KODU Peale sünnikarakteristikute avaldab igale beebile täiendavat mõju keskkond, eriti kodu, kus ta kasvama hakkab. Õnnelik kodu võib arengule hoogu anda. Vaenulik ja väljakutseid mitte pakkuv keskkond arengut pärssida. Stimuleerivas keskkonnas kasvanud beebi vaimne võimekus võib kujuneda märksa suuremaks kui karmis ja igavas keskkonnas
Viitab sellele, et päääsemine saabub jumalase kaudu, kelle inimene peab välja valima. istadeva-soovjumalus. Iga jumala käistlemine. jumal keda austatakse on ülim jumal, teised tema kehastused. Monoteistlik dendents! 5-6 saj koonduvad kõik jumalused kas Visnu või Siva gruppi. Indias on miljoneid templeid, 11 neist on pühenda Brahmanile. Shivaism Ja Visnuism. Madhuna-suurim Visnu tempel. Shiva tegeleb hävitamisega(hävitab maailma). Vajalik hävitustöö. Positiivsed nähutused(tolmu imemine). Indias saab väljaspoole kastisüsteemi astuda, sisse aga mitte. tantrism- alguse saanud Ida-Indiast. Lisab hinduismile uusi momente.Maskuliine energi (SIVA)+ femiine energia(SATI) kujutatakse suguühtena( et saaksid kokku need energiad). 4.saj eKr-4.saj pKr -eepiline ajastu 4./5.-11./12.saj- 13.saj alguseks loovad moslemis linna Thevi Sulta. *Kastisüsteemi rangeks muutumine. ka alakastide(jati)s ei tohi liikuda teise kasti. *Naiste õiguste kitsenemine. Naised suletakse koju luku taha.
Enamuse ajast veedavad nad põõsastikus, tihedas rohus jne (Remm, 1954). Valmikujärk kestab mõned kuud. Pistesääsklased toituvad inimese, kodu- ja metsloomade verest. Isasloomad verd ei ime. Emasloomadel on vereimemine aga hädavajalik, vastasel korral ei hakka nende kehas arenema sugurakud (Remm, 1954). Pärast õnnestunud vereimemist lendab mõnda varjulisse kohta seedlema. Mõne päeva pärast ta muneb. Selline imemine ja munemine võib toimuda suve jooksul mitu korda, juhul kui sääsk ei hukku (Remm, 1954). Isasloomade eluiga on aga lühem. Tavaliselt ollakse suurtes parvedes ja oodatakse emaslooma saabumist, et ta viljastada. Pärast paaritumist isasloomad kaua enam ei ela. Nende seemnerakud aga säilivad emaslooma seemnehoidlas (Remm, 1954). 4. Kokkuvõte Pistesääsklased on väga tülikad putukad, nad on inimeste ja koduloomade välisarasiidid.
...). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine–analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid.) Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): Refleksid (0-1,5 kuud)-1-4 kuul hakkavad seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. Esmased tsirkulaarreaktsioonid(6 nädal–4 kuu)–laps omandab esimesi harjumusi (ntpöidla imemine). Õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. Teisesed tsirkulaarreaktsioonid(4-8 kuu)-uurib keskonda, kordab teatud tegevusi( nt raputab kõrinat, uurib oma riideid jm), tekib haaramine. Kordamine viitab objektide äratundmisele ja mälu tekkimisele. Koordineeritud teisesed tsirkulaarreaktsioonid(9-12 kuu)–tunneb huvi käitumise eesmärgi vastu, selle saavutamiseks rakendab
Väliselt motiveeritud on käitumine ,mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamisest. 27.Enesetõhusus Käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada.Edukas sooritus aitab tõsta meie enesetõhususe astet ja seada endale kõrgemaid eesmärke. 28.Seksuaalsuse arneg Freudi järgi 1. Oraalne faas-sünnist kuni 12 elukuuni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu(imemine ) 2. Anaalne faas-1-3 eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut,ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus. 3. Falliline faas-3-5 eluaastani. Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendab muu hulgas masturbeermises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. 4. Latentne faas-kestab murdeea alguseni.Seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus
ennast veeni, rikkudes sellega oma käed. Teiseks nuusutamine- Nuusutatakse liimi või nuusktubakat, rikkudes sellega oma limaskestad.Tal on pidev nohu ja aja möödudes ei tunnegi enam maitset. Kolmandaks suitsetamine- nii kanepi kui tavaliste sigarettide suitsetamine avaldab tervisele pöördumatut kahjud. Suitsetajaid ohustavad kõrivähk, kopsuvähk, maksavähk ja nad on rohkem vastuvõtlikumad kõikidele haigustele. Lisaks rikuvad nad enda nahka ja hambaid. Neljandaks imemine- Mokatubakas. Rikub hambaid, tekitab huule ja suu limaskestade värki. Viiendaks söömine ja joomine- Joomise puhul saab sõltuvusest rääkida alkohoolsete jookide puhul. See kahjustab pöördumatult aju, hävitab maksa ja seedeelundkonna. Lisaks tekitab psüühikahäireid. Söömise puhul eristame buliimiat ja anoreksiat. Buliimia onkontrollimatu söömise iha, mis kahjustab seedeelundkonda, välimust ja psühhikat. Anorektik kes ei söö midagi, või
Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnaluu Suunurk; ülahuule Tõstab suurnurki; kokku tõmbudes piirkond põhjustab ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist Põselihas (m.buccinator) Põskede siseküljest Suunurka ümbritsevale Tõmbab suurnurki külgsuunas viltu; surub
viidata kuulmispuudele. Tihti võib aga halb kõne või kõne puudumine olla sekundaarne, hoopis põhidiagnoosist lähtuv. (nt ATH lastele on sageli juurde vaja ka teistsugust ravi). Abi saamiseks pöördutakse ka logopeedi poole, kui puudub mõni häälik või häälikuühendite hääldamine pole korrektne. Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Logopeed teeb kindlaks, et millest hääldusvead on tingitud (liiga kaua luti imemine, hambumusprobleemid, läbi suu hingamine jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga kõik teised lapsega töötavad inimesed – emad/isad, õpetajad – peavad osalema igapäevaselt selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega. Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus
kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D2/4) S , Vpar= /4( D2 d2) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D2/4 - d2/4) 60 S n v [m3/h ] Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja surumine on pumba tootllikkus ühtlasem , kuid kolvi surnud seisudes on tootlikkus null. Tootlikkus on kõige suurem kolvi käigu keskosas ,sest kolvi liikumise kiirus on seal kõige suurem. Kaksiktoimepumpasid kasutatakse laevadel kuivendus käsipumpadena. Kahesilindriline pump. Kahesilindrilises pumbas kumbki silinder töötab nagu ühesilindrilisel lihtpumbal st. töötavad ainult ühed kolvipooled. Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi.
Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil. See näitab kõrgust, kuhu võib tõsta 1kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud erienergia arvel. Seetõttu pumba tõstekõrgus ei sõltu vedeliku tihedusest p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s g 2g Pumba imemiskõrgus vedeliku imemine pumpa toimub rõhkude vahe tõttu imemisruumis ja pumbas. Imemiskõrgus suureneb rõhu suurenedes imemisruumis ja väheneb rõhu suurenedes imemistorus vedeliku sisenemisel pumpa, vedeliku kiiruse suurenedes imemistorus ja kadude hi,k suurenedes imemistorus. Pumba kasulik võimsus sõltub pumba tootlikkusest, pumbatava vedeliku tihedusest ja tõstekõrgusest N=QH g Pumba kasutegur kasutliku võimsuse suhet pumba koguvõimsusesse nimetatakse pumba täiskasuteguriks
halveneb. Iiveldus ja oksendamine vähendavad samuti huvi söömise vastu ning muudavad haige enesetunde väga halvaks. Pidevat iiveldustunnet võib leevendada oksendamisvastaste vahendite tarvitamise abil. Raskused neelamisel, veetustumine- düsfaagia muudab söömise ja joomise ebamugavaks. Ebamugavust leevendab enne söömist zelee vormis antav paikne tuimesti või poolvedel toit. Marlisse asetatud jäätükkide imemine aitab vahel vähendada lämbumishirmu, rahustab ja värskendab ning aitab hoida niisketena põskede limaskestad. Lisaks võib veetustumise vältimiseks anda patsiendile väikeste lonksudena jooki. Raskused eritamisel- Surijat võib piinata kusepidamatus ning äed peavad suhtuma sellesse probleemi kaasatundvalt ja taktitundeliselt. Kateteriseerimine on antud asjaoludel parim lahendus, kui see ei ohusta patsienti. Fekaalne inkontinentsus võib
11 6.10.2008 Pidurisüsteemi osad 1.Nelikkaitseklapp 2.Juhtplokk 3.Haagise juhtklapp 4.Esisilla kiirendusklapp 5.Kiirendus klapp 6.Jalgpidurikraan 7.ABS klapp Kaido Voitra Tartu khk Kaido Voitra Tartu khk Kompressori töötamine Õhu sisse imemine Kaido Voitra Tartu khk 12 6.10.2008 Kompressori töötamine Magistraali täitmine Kaido Voitra Tartu khk Rõhuregulaator Rõhu tõus Kaido Voitra Tartu khk Rõhuregulaator Liig õhu väljastamine Kaido Voitra Tartu khk 13
Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor Peaaju asub koljuõõnes. kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused
Sünnituse valutustamine ravimitega. *Petidiin on narkootiline valuvaigisti, mida kasutatakse süstitavana või pärasoole küünlana. Lisaks valuvaigistavale toimele võib petidiin põhjustada iiveldust ja oksendamist. Kuna see ravim läbib platsenta ja mõjub ka lapsele, ei kasutata petidiini sünnituse kolmel viimasel tunnil, sest ravim võib pärssida beebi iseseisvalt hingama hakkamist peale sündi, laps võib olla loium ja imemine häiritud. *Epiduraalanalgeesia e. seljasüst. Epiduraalanalgeesia puhul viib narkoosiarst seljaaju ümbritsevate membraanide vahele kanüüli, mis jääb sinna kogu sünnituse ajaks. Peenike plastikkanüül kinnitatakse plaastriga seljale ja läbi selle viiakse epiduraalruumi ravimit vastavalt vajadusele. Epiduraalanalgeesia puhul tuimestatakse kõhu allosa ja jalgadesse viivad närvid. 5 Valu kaob mõne aja jooksul peale ravimi manustamist
annaabi.ee 
