Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi lahe rannikumadalik (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Liivi lahe 
rannikumadalik
Urve  Varik
10.A
Asend
• Asub Pärnu  maakonnas .
• On pinnamoe  suurvorm  ja Eesti edelapoolseim 
maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja 
Manilaiud. 
http://et.wikipedia.org/wiki/P
%C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File
http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe
:Et­P%C3%A4rnu_maakond­coa.svg
%20rannikumadalik_asendiskeemver2.png
Maastikurajoon
• Kuulub meresaarte ja rannikumadalike 
maastikurajooni.
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html
Meresaarte ja 
rannikumadalike teke
• On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja 
kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal.
• Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa 
vabanes mere alt. 
• Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning 
meretekkeliste pinnavormide põimumine.
http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumada
likud/maastike_looduslik_liigestatus_uus
Pinnamood
•  Pinnamoes on levinud rannikuterrassina 
kujunenud liivased meretasandikud ja kivirohked 
uhutud moreenitasandikud.
•  Maastikupilti ilmestavad  rannavallid  ja 

Vasakule Paremale
Liivi lahe rannikumadalik #1 Liivi lahe rannikumadalik #2 Liivi lahe rannikumadalik #3 Liivi lahe rannikumadalik #4 Liivi lahe rannikumadalik #5 Liivi lahe rannikumadalik #6 Liivi lahe rannikumadalik #7 Liivi lahe rannikumadalik #8 Liivi lahe rannikumadalik #9 Liivi lahe rannikumadalik #10 Liivi lahe rannikumadalik #11 Liivi lahe rannikumadalik #12 Liivi lahe rannikumadalik #13 Liivi lahe rannikumadalik #14 Liivi lahe rannikumadalik #15 Liivi lahe rannikumadalik #16 Liivi lahe rannikumadalik #17 Liivi lahe rannikumadalik #18 Liivi lahe rannikumadalik #19 Liivi lahe rannikumadalik #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lilleke19 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
odp

Uus-Guinea

Uus-Guinea Tiina-Maria Tali 8a klass Geograafiline asend Asukoht Austraaliast põhjas asuv saar Koordinaadid 5° S, 142° E Pindala 786 000 km² Maailma saarte seas pindalalt: 2 Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 [1] km2

Geograafia
thumbnail
38
odp

Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil

Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania skulptuur ● Itaalia renessanssimõjud peaaegu puuduvad ● Värvilised & puidust skulptuurid ● Elulähedus, ulatus naturalismini ● Kujude näod elavad, emotsioonide ehedus ● Silmad mõnikord klaasist ● Vahel lisati ehtsaid juukseid & riideid Kuulsamad Hispaania skulptorid ● Juan Martínez Montañés ● 1568-1649 ● Sündinud kohas nimega Alcalá la Real (Jaéni provintsis, Andaluusias). ● Oli tuntud ka kui “Puujumal”. ● Esimene töö oli St Christopher (El Salvadori kirikus Seville`is). 1597.a. ● Kuulsamaid töid: St Jerome`i altar Cristo de la Clemencia Kuningas Philip IV pronksist ratsamonument jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Martínez_Montañés#mediaviewer/File:Mart %C3%ADnez_Monta ● %C

Kunstiajalugu
thumbnail
22
docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate...........................................................................................................................5 Mul

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
15
docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
18
docx

Soome metsad

EESTI MAAÜLIKOOL SOOME METSAD Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal ehk tem

Geograafia
thumbnail
6
docx

Sakala kõrgustik

............................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad teda Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa lõunaots, idast põhiliselt Võrtsjärve madalik ja ka Valga nõgu, lõunas ulatub Läti piirini. Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik ­ see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul,

Geograafia
thumbnail
14
pptx

JÄGALA JÕGI

JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja ­ Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 http://et.wikipedia.o

Ökoloogia
thumbnail
10
docx

Läänemeri

TTK LÄÄNEMERI Referaat Nimi: Egert Nari Klass: 6a Tallinn 2017 SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED.......................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun