Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi lahe rannikumadalik (0)

1 Hindamata
Punktid
Liivi lahe 
rannikumadalik
Urve  Varik
10.A
Asend
• Asub Pärnu  maakonnas .
• On pinnamoe  suurvorm  ja Eesti edelapoolseim 
maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja 
Manilaiud. 
http://et.wikipedia.org/wiki/P
%C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File
http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe
:Et­P%C3%A4rnu_maakond­coa.svg
%20rannikumadalik_asendiskeemver2.png
Maastikurajoon
• Kuulub meresaarte ja rannikumadalike 
maastikurajooni.
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html
Meresaarte ja 
rannikumadalike teke
• On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja 
kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal.
• Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa 
vabanes mere alt. 
• Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning 
meretekkeliste pinnavormide põimumine.
http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumada
likud/maastike_looduslik_liigestatus_uus
Pinnamood
•  Pinnamoes on levinud rannikuterrassina 
kujunenud liivased meretasandikud ja kivirohked 
uhutud moreenitasandikud.
•  Maastikupilti ilmestavad  rannavallid  ja 
nendevahelised  sood , mandriosas jõgede 
alamjooksu orud ja kohati madalad luited.
http://et.wikipedia.org/wiki/Rannavall
Aluspõhi
• Liivi lahe rannikumadaliku aluspõhjaks on Kesk-
Devoni  ladestik ja   Jaagarahu  lade.
http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_ava m
us
Õhutemperatuur  ja ilm
• Talve ( veebruaris )keskmine 
õhutemperatuur on -6ºC.
• Suve (juuli) keskmine 
õhutemperatuur on üle 
17ºC
• Talve  miinimum on -35ºC ja 
suve maksimum on +35ºC.
• Keskmine sademete hulk 
aastas on 600-650mm, 
ööpäevane maksimum  
95mm.
•  Lumikate  on keskmiselt 30 
cm.
http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/talv
_parnu_rannas.html
• Valdavalt puhub edelatuul.
Loomastik
• Must  toonekurg
•  Merikotkas
• Kõre
http://et.wikipedia.org/wiki/Juttselg­k
%C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselg­k%C3%A4rnkonn.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Must­
toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigr
a_1_(Marek_Szczepanek).jpg
http://www.osta.ee/postkaart­valgepea­merikotkas­31291450.html
Taimestik
• Liivi lahe rannikumadalik on metsarohke.
• Ligikaudu 63% alast on kaetud segametsaga.
Rannamets
Kabli  lodumets
http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu
http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikuma
maa_rannametsa_luited2
dalik/parnumaa_kabli_lodumets2
Metsad
• Männimetsad
•  Kuusemetsad
•  Lehtpuumetsad (kõige rohkem)
https://geolocation.ws/v/W/File:Picea
%20mariana%20stand%20GJ.jpg/­/en
http://www.panoramio.com/photo/47197038
http://www.panoramio.com/photo/7155849
Sood
• Liivi-lahe rannikumadalikul on palju rabasid.
• Suurimad neist on:
• Lavassaare raba 21868 ha
• Nätsi-Võlla raba 10975 ha
http://www.kylauudis.ee/tag/jalgratta m
atk/
http://3.bp.blogspot.com/­
ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AA
AAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/_
DSC5176.jpg
Geobotaaniline liigitus
• Lääne-Eesti niidud ja puisniidud
• Vahe-Eesti  rabad  ja lodumetsad.
http://makanature.blogspot.com/2010/06/kadakataks­saxicola­
rubetra_22.html
Mullad
• Liivi lahe rannikumadalikul on glei- ja  leet -
gleimullad.
•  Gleimuld - pidevalt  liigniiske  muld, mille profiilis 
on rohked gleilaigud ja roosteplekid.
• Leet-gleimuld-  alustevaesel lähtekivimil tekkinud 
happeline liigniiske  leetunud  muld
http://bonnieplants.com/library/articles/soil­soil­building/
Siseveed
• Liivi lahe rannikumadaliku  idaosa  veestavad Reiu 
ja Ura  jõgi
• põhjaosa Pärnu, Sauga ja Audru jõe  alamjooks
keskosa läbib Timmkanal. 
• Lõunaosas voolab  Nigula  rabast merre 
Lemmejõgi.
Pärnu jõgi  Sindi ­Lodjal Reiu jõe suudme 
Timmikanal
juures
http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu
http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumada
maa_haademeeste_timmkanal_2001
lik/parnu_jogi_sindilodjal
Veestik
• Liivi lahe rannikumadalik asub Väinamere-Liivi 
lahe vesikonnas.
http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2
http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Esto
nian_archipelago_(Saaremaa_and_Hiiumaa).jpg
Asulad
• Suurimad asulad on: Pärnu,  Kilingi -Nõmme, 
Audru, Paikuse,  Uulu , Võiste, Häädemeeste, Kabli, 
Treimani ja Ikla.
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2
Looduskaitse
• Nigula  looduskaitseala
• Manija looduskaitseala
• Rannametsa looduskatiseala
• Soometsa  looduskaitseala
• Lindi looduskaitseala
http://epl.delfi.ee/news/online/manija­ebaseaduslikud­palkmajad­
on­lopuks­likvideeritud?id=61776032
Kabli linnujaam
• Kabli linnujaam on töötanud juba üle 35 aasta
• Selle aja jooksul on rõngastatud üle poole miljoni 
rändlinnu ja laekunud tuhandeid taasleiuteateid
• Kõige enam on Kablis märgatud Euroopa 
pisemaid linde pöialpoisse
• Kabli linnutornist on ühe ööpäeva jooksul käinud 
läbi 133 liiki linde, mis on Põhja-Euroopa 
päevarekord
http://www.naturephoto­cz.com/poialpoiss­picture_et­20454.html
http://www.turismiweb.ee/et/company/kabli­
linnujaam/10858/
Kasutatud kirjandus

http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe%20rannikumadalik_asendiskeemver2.png

http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html

http://
entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_meresaared_ja_rannikumadalikud/maastike_looduslik_liigestatus_u
us

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_meresaared_ja_rannikumadalikud

http://et.wikipedia.org/wiki/Rannavall

http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnumaa_rannametsa_luited2

http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnumaa_kabli_lodumets2

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/gleimuld

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/leet-gleimuld

http://bonnieplants.com/library/articles/soil-soil-building /

http://
entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnumaa_haademeeste_timmkanal_2001

http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu_jogi_sindilodjal

http://gl.wikipedia.org/wiki/Golfo_de_Riga#mediaviewer/File:Estonian_archipelago _(Saaremaa_and_
Hiiumaa ).
jpg

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealade_loend

http://
epl.delfi.ee/news/online/manija-ebaseaduslikud-palkmajad-on-lopuks-likvideeritud?id=61776032

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/liivi_lahe_rannikumadalik
Kasutatud kirjandus

http://
et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File:Et-P%C3%A4rnu_maakond-coa.sv
g

http://entsyklopeedia.ee/meedia/jaagarahu_lade1/aluspohja_avamus

http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/talv_parnu_rannas.html

http://pilt.delfi.ee/album/264135/?view=blog&page=2

http://makanature.blogspot.com/2010/06/kadakataks-saxicola-rubetra_22.html

http://www.panoramio.com/photo/47197038

https://geolocation.ws/v/W/File:Picea%20mariana%20stand%20GJ.jpg/-/en

http://www.panoramio.com/photo/7155849

http://www.kylauudis.ee/tag/jalgrattamatk/

http://3.bp.blogspot.com/-ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AAAAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/ _
DSC5176.jpg

http://
et.wikipedia.org/wiki/Juttselg-k%C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselg-k%C3%A4rnkonn.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Must-toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigra_1_(Marek_Szczepanek)
jpg

http://www.osta.ee/postkaart-valgepea-merikotkas-31291450.html

Eesri  atlas koolidele2, täiendatud ja parandatud, koostas Raivo Aunap, AS BIT, TÜGI 2004

http://www.naturephoto-cz.com/poialpoiss-picture_et-20454.html

http://www.turismiweb.ee/et/company/kabli-linnujaam/10858

Eestimaa looduse juht, koostasTiit Hunt, kirjastus „ Kunst “ 2005.

Document Outline

  • Slide 1
  • Asend
  • Maastikurajoon
  • Meresaarte ja rannikumadalike teke
  • Pinnamood
  • Aluspõhi
  • Õhutemperatuur ja ilm
  • Loomastik
  • Taimestik
  • Metsad
  • Sood
  • Geobotaaniline liigitus
  • Mullad
  • Siseveed
  • Veestik
  • Asulad
  • Looduskaitse
  • Kabli linnujaam
  • Kasutatud kirjandus
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Liivi lahe rannikumadalik #1 Liivi lahe rannikumadalik #2 Liivi lahe rannikumadalik #3 Liivi lahe rannikumadalik #4 Liivi lahe rannikumadalik #5 Liivi lahe rannikumadalik #6 Liivi lahe rannikumadalik #7 Liivi lahe rannikumadalik #8 Liivi lahe rannikumadalik #9 Liivi lahe rannikumadalik #10 Liivi lahe rannikumadalik #11 Liivi lahe rannikumadalik #12 Liivi lahe rannikumadalik #13 Liivi lahe rannikumadalik #14 Liivi lahe rannikumadalik #15 Liivi lahe rannikumadalik #16 Liivi lahe rannikumadalik #17 Liivi lahe rannikumadalik #18 Liivi lahe rannikumadalik #19 Liivi lahe rannikumadalik #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lilleke19 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Uus-Guinea
15
odp

Uus-Guinea

Uus-Guinea Tiina-Maria Tali 8a klass Geograafiline asend Asukoht Austraaliast põhjas asuv saar Koordinaadid 5° S, 142° E Pindala 786 000 km² Maailma saarte seas pindalalt: 2 Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 [1] km2

Geograafia
Hispaania ja Flandria kunst 17-sajandil
38
odp

Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil

Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania skulptuur ● Itaalia renessanssimõjud peaaegu puuduvad ● Värvilised & puidust skulptuurid ● Elulähedus, ulatus naturalismini ● Kujude näod elavad, emotsioonide ehedus ● Silmad mõnikord klaasist ● Vahel lisati ehtsaid juukseid & riideid Kuulsamad Hispaania skulptorid ● Juan Martínez Montañés ● 1568-1649 ● Sündinud kohas nimega Alcalá la Real (Jaéni provintsis, Andaluusias). ● Oli tuntud ka kui “Puujumal”. ● Esimene töö oli St Christopher (El Salvadori kirikus Seville`is). 1597.a. ● Kuulsamaid töid: St Jerome`i altar Cristo de la Clemencia Kuningas Philip IV pronksist ratsamonument jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Martínez_Montañés#mediaviewer/File:Mart %C3%ADnez_Monta ● %C

Kunstiajalugu
VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
22
docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate...........................................................................................................................5 Mul

Eesti loodusgeograafia
Keskkonna analüüs- Jõgeva vald
15
docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Soome metsad
18
docx

Soome metsad

EESTI MAAÜLIKOOL SOOME METSAD Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 2 1. Looduslikud tingimused..............................................................................3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal ehk tem

Geograafia
Sakala kõrgustik
6
docx

Sakala kõrgustik

............................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid................................................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad teda Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa lõunaots, idast põhiliselt Võrtsjärve madalik ja ka Valga nõgu, lõunas ulatub Läti piirini. Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik ­ see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul,

Geograafia
JÄGALA JÕGI
14
pptx

JÄGALA JÕGI

JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja ­ Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 http://et.wikipedia.o

Ökoloogia
Läänemeri
10
docx

Läänemeri

TTK LÄÄNEMERI Referaat Nimi: Egert Nari Klass: 6a Tallinn 2017 SISUKORD LÄÄNEMEREST ÜLDISELT........................................................................................ 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED.......................................................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun