Liikluskasvatus (0)

Liikluskultuur
Liikluskultuur on osa üldisest käitumiskultuurist, olles inimese võimetel, kasvatusel, teadmistel , keskkonna eripäral ja ühiskonna väärtushinnangutel põhinev tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme järgida ja kaasliiklejatega arvestavalt käituda.
Politseistatistika kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal liiklusõnnetuste ja vigastatute arvud kasvutendentsi ilmutanud alates maikuust, hukkunute arv kasvas oluliselt käesoleva aasta juunikuust. Samas võib märkida, et liiklusõnnetusi toimub suvekuudel läbi aastate tavapärasest rohkem, kui kevadel.
Liiklusõnnetuste toimumise peamisteks põhjusteks peetakse liiklejate poolt tehtud vigu. Samuti mõjutavad liiklusõnnetuste teket liiklusskeemi vead: teede ja liiklussõlmede liikluskorraldus, tee- ehituslikud asjaolud (tee laius, kõrvalteed, piirded , bussipeatused ja ülekäigukohad, valgustus- ja nägemistingimused jms) ja teede üldine seisukord .
Eestis väljastatakse aastas ca 18 000 esmast juhiluba ja ca 800 piiratud juhtimisõigusega juhiluba. Samuti kasvab igal aastal Eestis arvelevõetavatemootorsõidukite arv. Viimase 10 aasta jooksul on Harjumaal registreeritud mootorsõidukite arv kasvanud poole võrra, Eestis tervikuna – veerandi võrra. Eesti on ilmselgelt üle autostatud. Tänu sellele on kasvanud ka liiklusõnnetuste arv.
Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste, neis hukkunute ja vigastada
saanute arv ning liiklusõnnetuste raskusaste on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Harjumaa maapiirkonnas on joobes juhtide osakaal viimasel kümnendil keskmiselt kaks korda
kõrgem, kui Tallinnas.
Viimase kümne aasta liiklusohtlikemad kohad Harjumaa maapiirkonnas
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste analüüsitud uuringust selgub , et Harjumaa maanteede kõige liiklusohtlikumateks kohtadeks on:

• Tallinn- Keila - Paldiski mnt (13- 28 km ja 31- 43 km)
  
• Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa mnt (5,5- 12,1 km)
  
• Tallinn- Narva mnt(10,4- 18,8 km)
  
• Tallinn- Rapla- Türi ( tugimaantee )
  
• Keila- Haapsalu mnt
  
• Tallinn- Pärnu- Ikla mnt
  
• Ääsmäe- Haapsalumnt
  
• Tallinna ringteel2-19 km
  

Sagedasti on antud hinnanguid liikluskultuuri tasemele ja räägitud vajadusest Eesti madalat liikluskultuuri tõsta. Samas ei ole piisavalt püütud lahti mõtestada selle termini sisu – räägitakse ühest või teises abinõust, mille rakendamine peaks sealsamas tõstma ka liikluskultuuri taset tervikuna. Reaalsuses see kahjuks nii lihtsalt ja otseses seoses ei toimi. Liikluskultuuri muutus on pikaajaline protsess ja selle taseme paranemine eeldab inimese käitumist kujundavate paljude tegurite järjepidevat mõjutamist ning soovitud hoiakute ja käitumise kujunemiseks vajalike tingimuste loomist.
Kõik me oleme liiklejad, kes suuremal , kes vähemal määral. Täna on oht sattuda liiklusõnnetusse ning seeläbi kannatanuks küllalt suur. Et kaitsta ennast ning teisi, on igaühel võimalik palju ära teha. Alustada võiks näiteks sellest, et kaasliiklejatest lugu pidada ning viisakas olla- isegi, kui eesõigus on Teil. Liikluses tuleb toimida nii nagu teisteski eluvaldkondades – käituge nõnda nagu sooviksite, et Teiega käitutaks.
Ohutut liiklemist!