Totaalne sõda Totaalne ehk kõikehaarav sõda Sõjategevus Euroopas, PõhjaAafrikas, Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Mitte armeede, vaid rahvaste sõda. Võidu nimel tegutseti lisaks rindele ka tagalas: vastupanuliikumine, tsiviilisikud. Vägivaldne kord vallutatud aladel. ,,alamrassid" nagu juudid, mustlased pidi hävitama. Vangistati, tapeti, saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Koonduslaagritesse saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine Vastupanuliikumine kõikjal Euroopas vallutatud aladel; nii fasismi kui kommunismi suunas. Põrandaalused vastupanurühmitused: häirisid vägede varustamist; tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi; kutsusid elanikke keelduma koostööst anastajatega. Sissi ehk partisaniliikumine: väikesed relvastatud rühmad ründasid ootamatult. ...
1. Mida kujutas endast Suur-Saksamaa idee? Mida võttis Hitler 1938.-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbr...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Esimene maailmasõda 1. Mis oli sõja ajendiks? 28.juulil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja Saksamaa survel. 2. Millise sündmusega sõda algas? Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija. 3. Sõjalised liidud + nimeta riigid, kes sinna kuulusid. Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda? Sõda tõi kaasa totaalse vihkamise. 7. Sõja võitjad ja kaotajad. Võitsid: Liitlasväed, Kaotasid: Keskriigid 8. Sõja daatumid. Algus: 28.juuni 1914.a Lõpp: 11.november 1918.a
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks s...
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil? *otsustati teise rinde avamine Normandias. *NSVL võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksamaa alistamist sõda Jaapanile. *Lepiti kokku Saksamaa jaotamine ja Poola piirid pärast sõda. *Tunnustati NSVL-i piire 1941. a seisuga. 6)Millise sündmusega algas II maailmasõda? Saksamaa tungis Poolasse. 7)Millist sündmus...
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine ja relvastusalane ülemvõim. 3)Ameerika Ühendriikide maailmapoliitikasse tulek teravdas rahvusvahelisi suhteid ameerika mandril. Algas Eurooplaste välja tõrjumine. Hispaania ja USA...
KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marsha...
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Antisemitism - on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etn...
1939-1945 TEIN E M A A ILM A S Õ D A Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri...
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandus...
Kultuur ja igapäevaelu 1920.-30. aastail: Millised teadus- ja tehnikasaavutused lihtsustasid igapäevaelu (sh transport) (lk 77); Ehitati üha uusi elektrijaamu, sest elekter muutus oluliseks uute tööstusharude tekkimisel. Igapäeva elus tekkis inimestel vöimalus osta elektrilisi tarbekaupu ( raadiod, külmkapid, pesumasinad jne). Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Elektrienergia kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused ...
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust. Ajalugu toob meile õppetunni, millest siiamaani aru ei saada, et sõda pole vahend millega saab murda inimest. Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitle...
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine,...
Sissejuhatus 27. jaanuaril tähistatakse enamikes Euroopa riikides holokausti ohvrite mälestamispäeva. Samas ei tea paljud inimesed, mida holokaust tegelikult tähendab. Miks peab seda päeva tähistama? Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, genotsiidist? Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on rängem kuritegu kui genotsiid. Seda rakendati ainult kahe rahva juutide ja mustlaste vastu. Paljud teised ...
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlem...
Maailm külma sõja ajal Peale teist maailmasõda oli pingeline olukord, valitsustel olid võlad teiste riikide ees, suured inimkaotused, paljud hooned hävitatud. Kõike oli vaja taastama hakata. Lisaks sellele jätkus pingeline olukord valitsuste vahel. Ühel pool oli NSV Liit, teisel pool USA. Üks propagandeeris kommunismi, teine oli demokraatia eest. Külm sõda oli kahe suurriigi vahel. Ükski neist ei andnud vastasele alandust, sest see võis lõppeda ühe suurriigi kaotusega ja teise võiduga. NL levitas kommunismi koos plaanimajanduse, diktatuuri, tsensuuri ja propagandaga. Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja propagandast, et riiki kõvemini kätes hoida, kuid demokraatias pole see totaalne, ainult väike osa. NL levitas kommunismi vägisi, toetades riikide siseseid ...
Teine Maailmasõda TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus häv...
Külm sõda Euroopas: tähtsündmusi Berliini blokaad ja kriisid Berliini müür Külma sõja esimene vastasseis oli Berliini blokaad, mida ajendas rahareform Saksamaa kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949. a maikuuni. NL saavutas, et Lääne-Berliini ei liidetud loodava Saksamaa Liitvabariigiga, vaid see jäi vabalinnana iseseisvaks haldusüksuseks. Samuti lõhestas blokaad Saksamaa lõplikult: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 1955. a v...
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõ...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõ...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarim...
Aasia riikide käekäik läbi 20.sajandi Jaapan 20. sajandi I poolel. · Esimene Jaapani-Hiina sõda (1894-1895). Sõditi, et saada kontrolli Korea üle. · Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile. · 1920 Rahvasteliidu liikmeks astumine, et jätta mandaadiga endale Mandzuko Jaapan 20. sajandi I poolel. · Teine Jaapani-Hiina (1937-1945) sõda. Jaapan ründas Hiinat, kuna vajas maavarasid arenevasse rasketööstusesse, riiki tooraineid ja kuna sõjavägi oli tugev · USA Pearl Harbouri sõjaväebaasi ründamine Hawaiil 1941. Jaapan alustas USA ja Suurbritan...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljon...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljon...
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas ...
„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi ...
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
http://www.abiks.pri.ee Nimed J.J.C.Joffre -Prantsusmaa kindral (Marne`i lahing) L.Trotski -Petrogradi nõukogu esimees L.Kornilov -Saksamaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja F.Foch -liitlaste ülemjuhataja V.Uljanov -(Lenin) enamlaste juht, soovis sotsialistlikut ühiskonda G.Lvov -Vene vürst, Ajutise Valitsuse eesotsas Wilhelm II -Saksamaa keiser A.Brussilov -Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja G.Rasputin -"püha mees" Venemaal (mõjukas isik õukonnas) H.Ph.Petain -Prantsusmaa kindral (Verduni lahingus) Nikolai II -Vene keiser A.Kerenski -Ajutise Valitsuse eesotsas Venemaal J.Jaures -Prantsuse sotsialist, kes astus välja sõja vastu A.v.Schlieffen -Saksamaa kindralstaabi ülem W.Wilson -USA president (demokraat) Franz Ferdinand -Austria tr...
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal ...
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
Ajaloo kontrolltöö 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles’i rahulepingust Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe Austra anšluss leidis aset 1938. aast...
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua E...
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Ekspressionism 20.saj. algus Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Gustav Mahleri ja Richard Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusi...
&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV ...
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat la...
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Kontrolltöö nr 5. 11. Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel. Võitjad ja kaotajad. 11a. Molotovi- Ribbentropi pakt: kuidas sai see võimalikuks? 12. Teise maailmasõja algusaastad (1939- 1942). Euroopa sõjast maailmasõjani. 12a. Talvesõda. 13. Teise maailmasõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit. 13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? ...
II maailmasõda KORDAMINE 1. Ajalised raamid: sõja algus ja lõpp sündmused Sõja algus: 01.09.1939 Sõja lõpp: 08.05.1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõuk...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE I Külma sõja mõiste: · Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. · Termin võeti kasutusele 1947.a. · Vastandiks on "kuum sõda"-otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajuti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
