Referaat Kristjan Raud (0)

Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool
KRISTJAN RAUD
Referaat
Koostaja : Indrek Kuusk
9.Klass
Juhendaja : Õp. Ulvi Unt
Kambja 2014
Kristjan Raud
Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari . Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Ažbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904 . aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis jm. Eesti vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Kristjan Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegutsemisaastatel mitmete kogumisaktsioonide üks initsiaatoreid. Tegutsedes 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi Muinsusosakonna juhatajana, oli Kristjan Raud tegev Tallinna Muuseumi – tulevase Eesti Kunstimuuseumi – asutajana ning Tallinna Eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ning auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas Kordese tänaval. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ning pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924. aastal. Abielust sündis peresse kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma ( 19.mai 1943 Tallinn) sai Kristjan Raua Majamuuseum .
Kristjan Raud
1
Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal sissetöötatud kunstiringkondadesse. Alustanud oma kunstiõpinguid Peterburis Kunstide Akadeemias kujutavad tema varasemad tööd eesti taluinimesi, nende tegevust ja talutube. Peatselt hakkas teda õlivärvi kõrval võluma must-valged lahendused. Tema looming koosnebki enamikus söejoonistustest.Pärast kunstniku Pariisi reisi, kujunes välja Rauale ainuomane stiil. Arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljanduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 1935. aastal tähistati Eestis raamatuaastat ning ilmus Kristjan Raua illustratsioonidega rahvuseepos „Kalevipoeg“. Kristjan Raud jätkas Kalevipoja-teemaliste tööde loomist kuni oma viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav. Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913-1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused. Taotluslikult lakoonilistel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahel nagu puhkuseks". Esimeseks eksliibriseks oli 1900. aastal vend Paulile raamatuviidaks tehtud sulejoonistus. Kristjan Raud on 20. sajandi alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriste viljeleja. Teadaolevatel andmetel on ta loonud üldse 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming.
Üks Kristjan Raua „Kalevipoja“ illustratsioonidest
* https://www.google.ee/search?q=Kristjan+Raua+eksliibris&client=firefox-a&hs=lgv&rls=org.mozilla:et:official&channel=sb&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=vlAXU5zTBajX4ATanIGYAw&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=664#channel=sb&q=Kristjan+Raud+&rls=org.mozilla:et:official&tbm=isch&facrc=_&imgdii=_&imgrc=dBTVJ2VgIn7nLM%253A%3BSEG6IybWXnKLxM%3Bhttp%253A%252F%252Fmiksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2006%252Fkristjan_raud_liissandre.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2006%252Fkristjan_raud_liissandre.htm%3B527%3B350
* http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud
* http://www.ekm.ee/et/kunstikogud/kristjan-raua-kogu
* http://web.zone.ee/ekunst/k_raud.php
* http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=122:kristjan-raua-majamuuseum&catid=11:varia&Itemid=16&issue=3192
SISUKORD
1..................................................................................................Elulugu ja õpingud
2..................................................................................................Teosed ja tegemised
3...................................................................................................Kasutatud materjal