reljeefikunsti kuid temaatika pärineb piiblist Kristalsed vajasid kokkutulekuks sobivat ruumi, eeskujuks võeti rooma kohtu ja koosoleku hoone basiilika Varakristlik kirik : 1. lihtne pikergune 2. kaks rida sambaid 3. lääne-ida suunaline 4. üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas 6. valgmik kesklöövisein, mis kõrgus arkaadide kohal, basiilika põhiline tunnus 7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval 9. apsiidi süvendis asus altar 10. pidulikumaks muutsid hoonet seinamaalid eriti mosaiigid, materjaliks klaaskuulid 11
saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vanaslaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev Sofia katedraal, *Novgorod esinduslik ja tore, *VladimirSuzadal skulptuurilised kaunistused, * Moskva telk katused, * Pikhkva palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus. SKULPT: peaaegu puudus, kiriks suhtus Büstantsi eeskujul sellesse halvasti. MAAL: * Freskod Theophanes Kreeklane , Andrei Rubljov. *Ikoonid Vladimiri jumalaema (evangelist Lukas) , ,,Kolmainsus" (A
eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud ka telkkatustega torniga, hiljem sibulkuplid.Kirikus eraldab altarit koguduseruumist ikonostaas-ikoonide sein. Sellel on kõik pühapildid kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev:sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal.
saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti – ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vana-slaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev – Sofia katedraal, *Novgorod – esinduslik ja tore, *Vladimir-Suzadal – skulptuurilised kaunistused, * Moskva – telk katused, * Pikhkva – palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus. SKULPT: peaaegu puudus, kiriks suhtus Büstantsi eeskujul sellesse halvasti. MAAL: * Freskod – Theophanes Kreeklane , Andrei Rubljov. *Ikoonid – Vladimiri jumalaema (evangelist
Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik)
1. Tingimusteta monoteism - usk ühteainsasse Jumalasse Jahvesse, kasutatakse sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee. 2. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale - Jumala valis juudid oma rahvaks, kellel at ilmutas oma tahte. 3. Jumal on õiglane kohtumõistja ja halastav isa - inimene peab täitma oma kohustusi Jumala ja inimeste ees, oluliseim õiglus. Usuline elu. Juudi religioosse elu keskmes on sünagoog ja kodu. Sõna sünagoog tähendab kogunemist. Idaseinas seaduselaegas - toorarullide säilitamine. Saalipoolel all asub pult, kus loetakse palveid ja Toorat. Teenistuse kulminatsiooniks on seaduselaeka avamine. Puuduvad maalid ja skulptuurid, kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust. Sabati pidamine kodus. Ei sööda sealiha ega verd. Nädala kõrgpunkt on peres sabat, mis algab reede päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul.
keskusega Kiievis kokkupuuteid Kiievi Sofia katedraal Üks esimesi suuremaid Südamik meenutab kreeka Algselt oli kirikul viis Kiriku välisilmes kiviehitisi, mis rajati risti. Algselt meenutas lühikest löövi, millest domineerivad kuplitega 11.sajandi I poolel põhiplaan ruutu, kuid igaüks lõppes idaseinas tornid Jaroslav Targa tellimisel hiljem ehitati nii põhja- asuva apsiidiga. Pärast kui ka lõunaküljele kaks löövide juurdeehitamist oli löövi, et kiriku läbimõõt idaseinas kokku tervelt 9 põhja-lõuna suunas on apsiidi
kroonimiskirik ja kuningate ning suurmeeste matmispaik. · 12. Saj. Lõpul ja 13. Saj. Alguses levis omapärane inglise varagootika. Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal. · Umbes 1250 1350 loodud inglise gootikat nim. Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht-, võrkvõlvid. Näide : Yorki katedraal · Inglise hilisgootikas moodustub võlvroietest rikkalik võrgustik. Seda stiili esindab näiteks Gloucesteri katedraali koor · Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Gooti arhitektuur Itaalias: · Romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid
plaan. Nüüd ümbritsesid masesteetlikud Vana Testamendi prohvetid ja antiiksed 5 sibüllid peavõlvi, kuhu maaliti maailma loomise ja Noa laeva eepiline lugu. Laemaalil on 350 figuuri. (3) 2.2. Viimne kohtupäev “Viimne kohtupäev” maaliti aastatel 1534 – 1541. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Asub Sixtuse kabeli idaseinas. Sellel tööl on 400 figuuri, iga figuur on sooritamas vägivaldset tegu või on vägivalla ohver. “Viimse kohtupäeva” tellis Medicite suguvõsast pärit paavst Clemens VII.(4)(5) “Aadama loomine” 3.PIETRO PERUGINO Pietro Perugino elas aastatel 1446 – 1524. Ta kuulus Umbria koolkonda. Tema
Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni
Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range. Novgorodis levis aga ka esinduslikum ja toredam laad. Rikaste kaupmeeste ettevõttel valmisid mitmed ilusad kirikud nii Novgorodis kui selle lähiümbruses, näiteks Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. saj. algus) ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas(12. saj. lõpp).
Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai käia sisse ja välja, aga samas oli see uks vajalik selleks, et teada, kus pool asub lääs. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. Cheops kõrgus umbes 140m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. Chefren - kõrgus umbes 142m. Mykerinos - oli neist kõige madalam, kõrgus üle 40m. 8. Millistes kunstiliikides võib näha tüüpilist egiptuse poosi? Egiptuse poosi võib näha reljeefides ja maalides
nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, sest see meenutas neile koduukse kõrval olnud istepinki (araabia keeles mastaba). Niisuguse nimetusega ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad on pärit 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Sellepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama
Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal. Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaZid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide korgus, varises kokku. Amiens reims chartres on prantsuse kõrggootika kirikud. INGLISMAAAAAAAA catenbury katredaal. Torn suur ja massiiivne. Lläänetornid. 2 põikihoonet. 13 saj ehitati westminister abby. Teravkaar ja suur aken fasaadil idaseinas ka suur aken. Ypriski prantsuse pärane. Inglise kirikud tagasihoidlikumad. Earky english. Madalad ja pikad kirikud. Salisbury katredaal. 1250-1350 dekoreeritud stiil. Võlvi roietestt on tehtud dekoratiivsed ornamendid. Hilisgootika - perpendikulaar Võlvide asemel kujuneb valja ilus muster. Roietest kujunevad ornamendid. ITAALIAAAAAA gootika ei levinud eriti. Kyllaltki tugevalt oli alles romaani ja varakristliku arhitektuuri stiilid. Firenze toomkirik on gootika ja renesannsi vahepealne
Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi. Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik, aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana. 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)
Keskuseks oli Firenze. Eeskujuks antiikne rooma kunst, mis oli toretsev ja esinduslik. Kirikud lihtsad basiilikad. Esimeseks kirikuks Firenze toomkirik. Palazzod-rikastunud patriitsideperekondade paleed. Akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või ümarkaarsed, nende kohal ehisviil. 2)Mis on Sixtuse kabeli 2 olulisemat maali? autor ja aasta? kus asuvad? Miks oli "Aadama loomine" nii tähtis, mis peitus selle taga? "Viimne kohtupäev" 1537 - 1541, Michelangelo- Asub idaseinas, on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili-baroki-lähenemist. 3)Nimeta madalmaade kuulsaim kunstnik, keda ta pildil kujutas ja miks ta erines? Jan van Eyck, tema tööd: *Genti altar-sellel on Aadama ja Eeva kujutised. Kui itaalias püüti keha ilustada, siis Madalmaades on see üsna naturalistlik, kunstnikku ei huvita keha vormid ja ilu, vaid tõde tegelikkuse kohta. *Abielupaar Arnolfini portree-maalile on omane soojus, lähedus, headus, peen maalitehnika. 4)Mis kuulus loss ehitati 16
peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga.3 Õpetuse alus Judaismi põhiõpetused: 1. Tingimusteta monoteism 2. Jumala ilmutus äravalitud rahvale 3. õiglane tasu ja karistus pärast surma4 Pühakoda ja igapäevane usuelu Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna sünagoog tähendab kogunemist. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise koht. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas- kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kuminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on 1 http://wiki.zzz.ee/index
Eesti sõjalise esindajana. RAPLA KIRIK Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud Padise kloostri tsistertslasi 13. sajandi teisel poolel. Rapla kirik oli pikk ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken. Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks. 19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati
Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni
Notre Dame; Chartres; Amiens ja Reims. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1. Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt. Seda levitasid mungaordud. Oli erinevates Euroopa osades väga omapärane. 2. Dekoreeritud stiil: Inglise gootika u 1250- 1350. kirikute siseruum oli avar ja vööndkaared muutusid lamedamaks. Koori idaseinas suur aken. Väga palju ehisdetaile. 3. Itaalia gootika üldiseloomustus: Tehniliselt tagasihoidlik. Tugevaks jäi romaani ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem oli kirikutel lihtne, vähem oli vertikaalsust rõhutatud, mõnikord oli kesklööv jäetud võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn. 4. Saksa gootika alates 14 saj: vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja
laotud horisontaalselt nii, et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised mastabad. Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Selle sümboolse ukse kaudu käis sisse ja välja hing; ühtlasi näitas see surnu eest palvetavatele läänesuunda läänes, kus päike looja läks asus egiptlaste kujutluse järgi surnute riik. Samal ajal oli uks ohvrite toomise koht. Palvetamise ja ohverdamise kohta idaküljel ümbritses tihti müür; hilisema arengu kestel kaetakse see osaliselt või terves ulatuses katusega ja nii tekib palvetamius- ja ohvrikamber.
kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti suured algustähed ja taandread. Hieroglüüfkiri on Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks ka´le. Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur tähtsus egiptuse arhitektuuri arenemisele. Dzoseri püramiid oli keerulise hoonetest ja õuedest koosneva ansambli keskus. Tellistest ehitatud püramiid ise oli
kogunemispaik-pühakoda. Esimene sünagoog asutati Paabeli hajalas. Pärast Jeruusalemma templi hävitamist keskendub jumalateenistuslik elu sünagoogides peetavatele kogunemistele. Sünagoogiteenistuse läbiviimiseks on vajalik kümne mehe kohalolu. Oma olemuselt on sünagoog pigem kool, kui palvela. Jeesuse päevil oli sünagoogil neli funktsiooni: kool, kus juudi lastele õpetati käsutundmist. Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai pidada nii matuseid, kui kohtukoda. Idaseinas seaduselaegas - toorarullide säilitamine. Saalipoolel all asub pult, kus loetakse palveid ja Toorat. Teenistuse kulminatsiooniks on seaduselaeka avamine. Puuduvad maalid ja skulptuurid, kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab seadust, juhib judaismis olevat liberaalset kogudust. Rabiks võib olla ka naine. Rabi teab ja tunneb seadust. Juudile on kodu samasugune tempel nagu sünagoogki. Sabati pidamine on perekondlikus elus
mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad on lubjakivist längseinte ja lameda katusega ehitised, mis koosnevad massiivsest maapealsest ehitisest ja maa- alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks Ka´le (inimese kaitsevaim). Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur tähtsus egiptuse arhitektuuri arenemisele. Dzoseri püramiid oli keerulise hoonetest ja õuedest koosneva ansambli keskus
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest mehele
on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringidena asetatud menhirid. Nt: Stonehenge Inglismaal.(Kasutatud observatooriumina) 2. Vana-Egiptuse kunst Arhitektuur Vana Riik · Haudehitised - 1)Astmikpüramiid: tellistest Arvatavasti 7 astet, säilinud 5-6 nt: Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras 2) Mastaba: Egiptuse algne hauakamber Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud
nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama
Sixtuse lae restaureerimine algas 1980. aastal ning nimekatest restauraatoritest koosneval töörühmal kulus selleks 12 aastat - kolm korda rohkem kui lae maalimine oli Michelangelolt aega võtnud. Ent restaureerimine on tekitanud ka mõningaid küsimusi: mõned eksperdid väidavad, et mustuse eemaldamise käigus kõrvaldati maali pealispinnalt ka Michelangelo viimased, viimistlevad pintslitõmbed. Sixtuse kabeli idaseinas asub Michelangelo fresko "Viimne kohtupäev". Selle erakordse töö, millel iga figuur on sooritamas vägivaldset tegu või on vägivalla ohver, tellis Medicite suguvõsast pärit paavst Clemens VII. Kui Sixtuse laemaalil on 350 figuuri, siis freskol "Viimne kohtupäev" koguni 400. Fresko tegemine võttis üle nelja aasta (1537 - 1541), veidi kauem, kui Sixtuse kabeli lae maalimine. "Viimse kohtupäeva" keskseks figuuriks on Kristus - range, raevunud ja kõigutamatu kohtunik, kes
Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Usund Püramiidide idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia
Paiknevad Nemphisest Läänes (70km pikkusel lõigul, umbes 100 püramiidi) • Kuulsad: Giza, Cheops, Mykerinos ja Chephren • Püramiidid olid ühed 7. maailmaimest Püramiide oli 3 tüüpi • Astmikpüramiidid • Murdpüramiidid • Harilikud püramiidid Arvatakse, et püramiidide idee tuli mastabadest 11.09.14 Mastaba- piklikud, langus seintega kivikambrid. Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik. Vanariigi ajal hakati ka templeid tegema. Alguses olid nn orutemplid, mis koosnes sammashoovist ja ainult valituile määratud ruumidest. Sammaskojast viis kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Keskmise riigi ajal suuri püramiide enam ei tehtud, levinud olid kaljuhauad Kuulsaimad on Benihassan
Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine on seotud surnute kultusega vaaraode ning ülikute surnukehad palsameeriti ning säilitati hauakambrites, sest usuti, et hing elab pärast inimese keha surma edasi. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks sümboolne uks ka'le (inimese teisik, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris). Algselt oli mastaba ühe ruumiga ehitis, kuid Vana riigi ajastu lõpuks kujunes välja paljude saalide ja panipaikadega ehitis. Vaaraode võim suurenes ning neid ei rahuldanud enam madal ja pealt lame mastaba. Arhitektuuris hakati ehitise maapealseid osi kõrgustesse suunama. Kõrget haudehitist tehti esmakordselt teoks 3
Hakati maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks. Modellidena kasutati tavalisi inimesi. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa,"-ta vaatab silma,maalis ennast. esimene kätega portree ajaloos 1053a. Kolmnurkne kompositsioon. Peas on loor ning kulme pole. Taga tasutal on udune jõgi ning maastik. Taust on üldiselt tume.Pool maalist oli tema autoportree ning pool Mona Lisa. ,,Püha õhtusöömaaeg," - Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri munkade söögisaali idaseinas. Jooned koonduvad kristusel. Söögisaal nagu jätkuks. 1 kristus ja 12 jüngrit. Inimesed paigutatud kolmnurkadesse. Äraandja vasakult neljas, tema käed ainukesena laual. Maal on suhteliselt hävinenud sest ta katsetas valesi värve, uks tehti kõrgemaks ja veeaurud hävistasid, napoleoni sõdade ajal oli seal hobuse tall. muu looming.- ta joonistas muidu *ratast*tanki*lennumasinat*langevarju *helikopter* sillad* igast ülekandemehhanisme.
Venemaa koosnes paljudest vyrsti riikidest. Arhitektuur Vanimad ehitised on kirikut ja kloostrid.Venemaal oli k6rgelt arenenud puitarhitektuur ehk puitehitised.Vene arhitektuuri tunnuseks on sibelkuppel.Tavaliselt ehitati male puust kirikuid ja linna kivist kirikuid.Tuntumad puukirikud on Kizi kirikud Onega j2rve saarel.Sibulkupplid on kaetud puusindlitega.Valitsevaks sai Bytsantsis levinud viie kupliga ristkuppelkirik.Siseruum oli piilaritega jaotatud l66rideks,mis idaseinas l6ppesid aptsiidiga.Seinad ehitati paksud ja aknad kitsad ja pisikesed.Kiievi vyrstiriik.Kiiev oli ema kirik,kus oli yle 400 kiriku.Kiievis t66tasid Bytsantsi t66lised ja nad ehitasid Sofia kiriku.Kirik oli viie l66viline,keskel asus peakuppel,mille poole t6usid ylej22nud 12 kupplit,seest kaetud mosaiikidega. Novgorodi vyrstiriik>paiknes puust Sofia kirik,mis h2vis tulekahjus.Vana kiriku asemele ehitati kivist Sofia katedraal.Novgorodisse ehitati v2ga palju niinimetatud yhe uulitsa
Kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu büts. Õigeusk. · Büts. Kutsuti Venem. Eri aladenstimeistreid ning esimesed vene kunstiteosed nii arhitektuuri kui ka kujutatavas kunstis osutuvad täiel määral jäljenduslikuks. · Ajapikku kasvas kohalike meistrite osatähtsus ja yhtlasi individuaalne ja rahvuslik omapära. (sibulkuppel) Arhitektuur · Kirikud ruudukujulise põhiplaaniga ja yhe või rohkema paarituarvulise kupliga. Ruumi liigendavad sambad, jaotades selle löövideks, idaseinas ymarad apsiidid. Erineval L-Eur. Olid apsiidid siin tihti kõigil löövidel. · Kuplite kuju: sibul, poolkerakujuline, kiivrikujuline · Suurim 11 saj kirik idaslaavi riigi pealinnas Kiievis Sofia peakirik. · Kujutavas kunstis ja arhitektuuris mitu koolkonda. : keskusteks : novgorod, Pihkva, · Palju kauneid kirikuid ehit. Vladimiri-Suzdali vürstiriigis õitseajal · Kaunistused: kaartest ja poolsammastest koosnev fris, profileerituid liseene ja ylihuvitavad reljeefid.
nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama
Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“ Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse,
igaviku ja pakuksid kaitset rüüstajate eest. Ometi tuleb meeles pidada, et nad moodustavad vaid ühetänaseni ainsana nähtava poole Egiptuse arhitektuurist. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige
Virumaal ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj. algupoolel ehitati Rapla ja Juuru ühelööviline kirik (algkujul säilinud ainult Juuru kiriku koor). Mõlemad kirikud olid tornita ja nende silmapaistevaim asi oli idaseinas paiknev kolmikaken, mis on Eestis võrdlemisi erandlik motiiv ning esineb veel ainult 2-s kirikus. Lõuna-Eesti telliskirikud: See piirkond jagunes kahe mõjuka ehitusisanda maavalduseks: idapoolne osa kuulus Tartu piiskopile ja läänepoolne ordule. Peale vallutussõja lõppu kujunes Lõuna-Eesti tugevamaks keskuseks Tartu, kuhu oli rajatud piiskopi kindlustatud residents, mille kaitse all kasvas kiirelt linna elanikkond ja arenes kaubandus. Juba 13 saj
Seda liigendab nisside rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt. Kesklöövi ahasseinte kujunduses oli samuti oluline koht skulptuuridel. Lääneküljel torni kõrge kaarava kohal paikneb nisis Trooniv Kristus - Majestas Domini, kellele lisandub veel kuus puhaku figuuri. Idaseinas võidukaare kohal oli poolfiguuride friis ja elusuurune krutsifiksigrupp, mis paigaldati siis, kui oli otsustatud basilikaalse ruumivormi kasuks. Külglöövides täiendasid arhitektuuri vaiksemad piilarfiguurid ja plastilise dekooriga võlvikonsoolid. Pikihoone ristroidvõlvide päiskividel olid Kristuse ja evangelistide sümbolid. Märksa tagasihoidlikumalt oli kujundatud koor. Võimalik, et siin Eestis erandlikuna olid lilldekooriga roided
neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. Idapoolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja läänevõlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; idaseinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). ( http://kirikud.muinas.ee/?page=3&page=134 ) 5.3 Tartu Jaani kirik Eesti küllaltki rikka arhitektuuri pärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani(Lisa 5) kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. Kõik need on valmistatud terrakotast, s. o põletatud savist. Algselt on
ikonostaasiks Tarbekunst rikkalik · Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid Ümarplastika puudus Säilinud elevandiluust reljeefe Vanavene kunst Suurimad kivist ehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis Kiievi Sofia katedraal: · Südamik meenutab kreeka risti · Algselt 5 löövi, mis lõppesid apsiididega põhiplaan sarnanes ruuduga · Hiljem ehitati põhja ja lõuna juurde 2 löövi, idaseinas kokku 9 apsiidi · Välisseinas domineerisid kuplitega tornid Novgorodi Sofia katedraal: · Samuti hilisemate laiendamistega muudetud Rikaste ja iseteadvate kaupmeeste eestvõttel ehitati kirikuid Nt Georgi peakirik Jurjevi kloostris ja Lunastaja kirik Nereditsas Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst; kirikud väikesed, nt Petseri kloostris, Irboskas Vladimir-Suzdalimaa arhitektuur: Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi
aastal. Arhitekt Heinrich Löweneri plaani järgi 1836. aastal taastatud kirik on säilinud tänaseni. 1870. aastal ehitati põhjaseina 35 Kuressaare kiriku torn. Allikas: Vikipeedia 2009 väljavajumise takistamiseks kaks tugipiilarit. Kümmekond aastat hiljem sai kirik uue oreli, mis telliti Frankfurdist Oderi ääres rahvusvahelise mainega meistrilt W. Sauerilt. 1974. aasta remondi käigus avastati kooriruumi idaseinas baroksed maalingud. 2001. a toimus pikihoone müüride tugevdamine ja katuse põhjalik remont. Tänapäevani on kirikut veel järjest restaureeritud. 24 Kiriku üldilme on tagasihoidlik. Klassitsistlikule ühelöövilisele pikihoonele lisandub idas kitsam ja madalam kooriruum
Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles Uue riigi perioodil, Egiptlaste vallutuste ajal, oli rohkem mõjutusi. Kunst püsis staatiliselt aastatuhandeid. Arhidektuur Vanimad mälestusmärgid on püramiidid. Arvult umbes 100, 70 km pikkusel lõigul Memphisest lääne pool. Püramiidid on ainuke maailmaime, mis on säilinud. Püramiidide idee pärineb mastabadest, mis olid langus seintega lameda katusega kivikambrid, kuhu maeti ülikuid ja muid tähtsamaid tegelasi, idaseinas niss, selles petik-uks, kust käib sisse ja välja Ka (inimese hing) ja näitama palvetajatele teed läände surnute riiki. Usk inimese hinge Ka-sse. Egiptlased pöörasid kõige enam tähelepanu surmajärgsele elule (teine koht Etruskid). Nende arust oli elu vaid ettevalmistus päriseluks pärast surma. Aga Ka vajas keha, kuhu tagasi pöörduda. 40 päeva on leinaaeg, kus arvatakse, et hing on veel siin maailmas tuttavates paikades.
ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range. Novgorodis levis aga ka esinduslikum ja toredam laad. Rikaste kaupmeeste ettevõttel valmisid mitmed ilusad kirikud nii Novgorodis kui selle lähiümbruses, näiteks Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. saj. algus) ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas(12. saj. lõpp).
Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k. pyramis - egiptuse ) on välja arenenud mastabast. Varasemad püramiidid on ehitatud lubjakivist, hiljem tellistest. Püramiidi klassikaline vorm on hulktahukas, mille kõik küljed peale ühe - põhjatahu -on ühise tipuga kolmnurgad. Vanimad püramiidid olid astmikpüramiidid ( üksteise peale asetatud mastabad ),
annaabi.ee 
