Kuna käimas oli külm sõda, otsustas USA LõunaKorea muutmist kommunistlikuks takistada. Berliini 13. NSV Liit rajas NSV Liit rajas 1) Idasakslaste põgenemine kriis august müüri SDVs. müüri, et takistada läände muutus oluliselt 1961 idasakslaste raskemaks; põgenemist 2) Berliini müürist sai külma sõja Läände ning soovis sümbol, mis näitas, et maailm on
Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi Berliini müür 1961 1989 Üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid Eesmärk takistada massilist idasakslaste põgenemist läände 1949-1962 4 miljonit inimest, 1962-1989 üle müüri 5000, läände alla 200 tuhande inimese Täname tähelepanu eest!
SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne-Saksamaale. 1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960-ndate lõpuni /1970-ndate alguseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s.
ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. · SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne-Saksamaale. · 1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960-ndate lõpuni /1970-ndate alguseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s.
ulatub üle kogu maailma(tav. USA või NSV Liit).võidurelvastumine riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Trumani doktriin vabade rahvaste toetamine nii sisekui ka välissurve vastu. Marshalli plaanUSA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Berliini müür1961,eraldas LääneBerliini IdaBerliinist. Ehitati selleks, et vältida Idasakslaste väljarännet. Kriisipiirkonnad(Korea 1950maa oli edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks, LähisIda1950pidevalt puhkesid konfliktid,Vietnam 19601970kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla,Kuuba 1962lahenes rahumeelselt,ähvardas lõppeda tuumasõjaga,Berliin1961 algulehitati berliini müür, kaks saksa riiki, Afganistan 1979sõda.). pingelõdvendusvähenenud pinge IdaLääne suhtes 19691973/1979.NATO1949, et kaitsta end kommunistlike riikide eest. Eesti liitus 2004
augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik). Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände PÕGENEMINE LÄÄNE- SAKSAMAALE Aastail 1949–1962 4 miljonit inimest Aastail 1962–1989 suutis põgeneda ainult 5000 inimest See näitab Berliini müüri efektiivsust BERLIINI MÜÜRI VALVAMINE Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks nimetatavat piiri umbes10 tuhat sõdurit, (323 kaevikut, 165 valvetornil) Müür ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriületamist okastraataiad. BERLIINI MÜÜRI LAMMUTAMINE
küsimustes; valimistel moodustasid Balti liiduvabariikide rahvarinnete kandidaadid ühtse saad.rühma; Poolas ulatuslik streigilaine 1989 Rahvasaadikute Kongressi valmimised 23. august Balti kett Massiline idasakslaste põgenemine polnud päris vabad; 1989 lõpuks toetasid enamik eestlasi- Lääne-Saksamaale (eriti tänu Ungari piiri Gorbatsov hakkas toetama tagurlikke lätlasi-leedulasid iseseisvuse taastamist; avamisele Austriaga); jõude, püüdis säilitada käsumajandust ja Ungaris põhiseaduse muutmine, vabad Oktoobris paljudes Ida-Saksa linnades
kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks. heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Külma sõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine. Juba II maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle nejlakümne aasta
1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopas. See aga ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksmaa lõhenes Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. Kuna üks levinumaid protestivorme NSV Liidu vastu oli ka idasakslaste põgenemine Läände, siis selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Külm sõda sai hoo sisse. USA piiras kommunismi levikut majandusliku ja sõjalise abi jagamisega. Abi jagati just neile riikidele, millel oli oht langeda kommunistliku riigipöörde ohvriks. Abi said ka Lääne- Euroopa riigid, mis polnud NSV Liidu mõjusfääris. USA abistas sõjas kannatanud Euroopat,
Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne- Saksamaale.1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960-ndate lõpuni /1970-ndate alguseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule SLV-s
Pöörduti solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluse alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused lõppesid aprillis kokkuleppega, mis lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Sama aasta juunis saavutati täielik võit, mis pani peaministri kohale esimese mittekommunisti. 1990. detsembris ülekaalukalt presidendiks Lech Walesa. Berliini müüri langemine 1987.-1988. suurenes idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. 1989. oktoobris toimusid Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused, kus nõuti vastase opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Meeleavaldused suruti maha, kuid oldi sunnitud tegema ka järeleandmisi. Ametist lahkus parteijuht Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9.nov. 1989. tungisid kümned tuhanded meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja asusid seda lammutama. Võimud ei julgenud sekkuda nin rahvas murdis sellest läbi
Ta sooritas Apollo programmi viienda mehitatud lennu, sealhulgas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. Berliini müüri langemine Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Oktoobrirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis5. - 8. novembril (vkj 23.26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse.
Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. VLO 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon oli NSVL ja Ida- Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL sai endale sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Berliini kriis 1961 Osalesid- USA, NSVL, Saksamaa, kuna NSVL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne- Berliinis. 1961 alustas SDV Berliini müüri ehitamist, millega üritati peatada idasakslaste põgenemist. Korea sõda 1950-1953 Osalesid NSVL, USA ja Hiina. Enne oli Korea olnud Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Korea, USA Lõuna- Korea. Kumbki neist üksteist ei tunnistanud ning tahtsid ka teist poolt endale. Lõunas loodi Korea Vabariik ning põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis 1962 Nõukogude Liidu ja Kuuba ning Ameerika Ühendriikide vaheline vastasseis. 1959
Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult rajada (lääneriigid ei andnud laenu). See halvendas suhteid kanali seniste omanike ja Prantsusmaa Egiptuse Piirkonnas nõrgenes Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon, kasvas NSVL ja USA tähtsus. Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Berliini müür Ehitati, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis oli põhjustatud Lääne-Berliin vs. Soodustas kommunistliku propaganda läbikukku-mist nii Ida-Saksamaal kui kogu kommunismi-leeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Saksa DV
Venemaal võimul olev valitsus. Erimeelsuste tekitajaks oli ka näiteks Stalini idee ülevõim võtta Euroopas ning pärast seda ka kogu maailmas. Suhete teravnemise põhjustasid uute relvade kasutamine, just võidurelvastumine, ja Stalini surm, mille tagajärjel NSV liidu külmus vähenes ülejäänud maailma suhtes. Huvitav fakt on see, et Berliini müürist kujunes välja külma sõja sümbol, kuna selle püstitamisega paljude arvates Külm sõda algaski. Müür ehitati, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände. Ida-Saksamaa poolel valvas müüri umbes 10 000 sõdurit. Müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist nii Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür tähistas kommunismi türanniat. Selle aja legendid ja kangelased olid Mahatma Ghandi ja Jawarharlal Nehru, kelle eestvedamisel ja juhtimisel lõpetati verised taplused Indias ning seati ka jalule Lääneriike rahuldav riigikord
Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust.
suhteid kanali seniste Suurbritannia ja omanike Suurbritannia ja Prantsusmaa positsioon, Prantsusmaaga, kes kasvas NSVL ja USA planeerisid sõjalist tähtsus. väljaastumist. Berliini Ehitati, et takistada LääneBerliin vs. Soodustas kommunistliku müür massilist idasakslaste Saksa DV propaganda läbikukkumist põgenemist Läände, mis nii IdaSaksamaal kui kogu oli põhjustatud kommunismileeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida Saksamaa majandusele. Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud Vietnami DV, Hiina Vietnami jagamine kaheks:
Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa riikidele, 17 riiki said abi. Berliini blokaad 48/49 Noukogude Liit loikas Laane Berliini ara valismaailmast, st.elektrist, kytusest, toiduainetest, Berliini müür 13.08.1961 Hrustsovi otsusel sulgeda idasakslaste valgumistee läände. Ehitati pmst üleöö, hiljem tugevdati, lisati lai tõkkeriba, millele tunginud inimene hoiatuseta maha lasti NATO - aprill '49, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja Euroopa Söe- ja Teraseühendus 52- Pr, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland. Majanduslikku koostööd edendav ühendus. Praegu Euroopa Liit. VMN 49, Vastatiku Majandusabi Noukogu
USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Aprillis 1961 kohtus Nikita Hrustsov Viinis USA uue presidendi John K. Kennedyga ning nõudis taas Lääne-Berliini staatuse muutmist. NSVL soovis, et lääne-berliin muutuks vabalinnaks, ning et sealt viidaks välja Usa, Prantsuse ja Briti väed. Saksa DV võimud püstitasid lääne-berliini piiridele betoonmüüri, millega püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist vabasse maailma; kiirendati lääne-berliini muutmist SVL-ga mitteseotud vabalinnaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Pärast prantslaste lahkumist Vietnamist alustas põhja-vietnami kommunistlik juhtkond uuut sõda, mille eesmärgiks oli liita lõuna-vietnam põhja-vietnamiga. Põhjavietnamlased hakkasid kasutama partisanisõja taktikat lõuna-vietnami dzunglites. P- vietnam sai toetust Hiinalt ja NSV liidult. 1964.a
See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. Berliini müüri langemine. See oli üks olulisemaid tugipunkte, samuti Euroopa lõhestatuse sümbol. Eric Honecker ei läinud kaasa uuendemisprotsessiga ja põüüdis valitsevat reziimi kindlustada. 1989.a vallandus Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus samal aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989.a oktoobris astus Honeker tagasi ja 9.nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. See tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus-kahe Saksamaa ühinemine. Nõukogude L. Nõustus Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a veb ja jõudsid lõpule 3.oktoobril poliitilise ühinemisega. Kahe Saksamaa ühinemine kulges kiiresti,kuid mitte probleemideta. Üleminek turumajandusele
Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter. Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür peaaegu täielikult lammutatud. Mõisted: Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat
Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) rahvusvahelised suhted olid teravnenud. NSVL tahtis Lääne Berliini muuta vabalinnaks et seal viidaks välja USA, Prantsusmaa ja Briti väed välja. Augustis püstitati Saksa DV võimul betoonmüür Berliini piiridele. Püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist. Kuuba kriis, NSV Liidus "Kariibi kriis". 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Kuubal algasid reformid, mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA)
Näitamaks oma orienteeritust Läänele avas Ungari valitsus sept 1989 piiri Austriaga. Samal kuul kirjutati alla kokkuleppele, mis nägi ette, et muudetakse Ungari põhiseadust ning kuulutatakse välja vabad valimised. 1990. a kevadel toimunud valimistel saavutasid võidu opositsioonijõud. Berliini müüri langemine: Ka Ida-Saksamaal kasvas vastupanu kommunistlikule süsteemile, kuid võimud suutsid esialgu olukorda kontrolli all hoida. 1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989, mil Ungari avas piiri Austriaga. Okt. 1989 algasid paljudes Ida-Sx linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud olid sunnitud tegema järelandmisi. Ametist pidi lahkuma E.Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaad. 9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud
poliitliste olude leevenemisel ja ideoloogilise surve vähenemisel ei suutnud kom.reziimid enam rahuldada ühiskonna vajadusi, majanduse allakäik. Probleemid- Berliini müüri lagunemine- Saksa DV vanameelne juhtkond ei läinud kaasa I- Euroopa uuenemisp uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada, lõpuks Ida-Saksamaal 89.ulatuslik massiliikumine. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas Ungari-Austria piiri avamine, see lihtsustas idasakslaste pagemist läände. 89.astus Honecker tagasi ning rahvamassid lõhkusid Berliini müüri. 90-l ühendati Saksamaa. Kommunistliku reziimi taandumine Rumeenias- diktaator Nicolae Ceausescu oli kujun kujundanud Rumeeniast kõige karmima reziimiga sotsialismileeri riigi, 89 nõudis ta teistelt liikmesriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas jt riikides, kuid dets.vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud maha suruda. Vihatud
Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Linnad Saksamaa jaguneb 16-ks liidumaaks. Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad
mida juhtis opositsiooniline Uus Foorum. Paljud demonstrandid, kes uskusid Gorbatsovi ütlusi soovisid riiki muuta demokraatlikuks. Iga nädalased demonstratsioonid Leipzigis levisid ka massidesse. Politsei üritas neid maha suruda, kuid valitsus oli kaotamas oma närvi. Ainult Honecker näis kindel olevat oma riigi tulevikus. Mais Gorbatsov saatis korduvalt Honeckerile signaale, et "perestroikaga" tuleb kaasa minna selleks, et olukorda lahendada. Oktoobris Berliinis käies kuulis ta noorte idasakslaste skandeerimist: "Gorbie, aita meid!" Kuid Honecker siiski ei võtnud muudatustest midagi kuulda ning riigi siseselt hakati plaani pidama tema vastu. Grupp Politburo Ida-Saksamaal oli otsustanud, et Honeckeri valitsus aeg on otsa saamas. Parteisisene võimuvõitlus viis Honeckeri tagasiastumiseni. Sama teed läksid valitsus ja partei poliitbüroo. Võimule sai Egon Krenz, kes sõitis 1.novembril Moskvasse, kus Gorbatsov käskis tal lõdvendada reisimis piiranguid
paiknesid Lääne-Berliinis. See ei meeldinud NSVL, sest ta tahtis SDVd ja SLVd liita oma võimu alla, aga lääneriikide väed takistasid seda. SLV ei tunnustanud idaosa eraldamist ning SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks oli Hallsteini doktriin Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDV-ga käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasuguseid suhteid. Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine ''kommunistlikust paradiisist'' Lääne-Saksamaale. Selle takistamiseks ehitati (1961, 13.aug) Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel. 12.Võidurelvastumine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut
sametlahutuse käigus moodustati 2 uut iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia Vabariik. Saksamaa-Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga püüdis esialgu valitsevat reziimi kindlustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal 1989.a. sügisel ulatusliku massiliikumise. Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989.a. septembri otsus avada Austria piir, mis lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989.a. oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. nov. langes Berliini müür. Saksamaa ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a. mais ning lõppesid sept.-s. Sõlmitud Moskva lepinguga otsustati, et ühendatud Saksamaa jääb NATOsse, kuid NSV Liidu väed võivad seal olla veel 4 aastat. 3. okt. 1990 Saksamaad ühinemised. Pärast ühinenud Saksamaal toimunud Bundestagi valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl. Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J
b.viii.3.b. Idamaade filosoofia + narkootikumid b.viii.4. 1969 Woodstock'i festival b.viii.4.a. Peetakse noorsoomässu kulminatsiooniks (alasti mäss) b.ix. Teised ühiskondlikud liikumised (seksuaalrev., naisliik., mustanah.) 2. KRIISID 1960ndatel AASTATEL a. Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii. Lahendus: Berliini müür b. Kuuba kriis 1962 b.i. Eellugu: 1959 riigipöörde käigus võimule F. Castro. Hakkas kindlustama oma võimu ameeriklaste omandite riigistamisega. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, NSVL ostab. Castro teatab, et on kommunist. b.ii. Põhjus: NSVL paigutab Kuubale tuumaraketid (USA viis seejärel oma
http://en.wikipedia.org/wiki/Imre_Nagy BERLIINI KRIIS - 1961 NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis. Hallsteini doktriin - kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted. 13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri) ehitamist, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. Berliini müür, kui osa „raudsest eesriidest”, murti läbi 1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. KUUBA KRIIS - 1962 1959 – võimule tuli Fidel Castro. USA suurettevõtete natsionaliseerimine. Liitlaste otsimine – NL-le lähenemine (NL huvi: sots.ideede levik, tugipunkt Ameerika mandril, Kuuba huvi: sõjal. ja maj. abi). Kuubal kehtestati kommunistlik diktatuur.
Vietnami Sotsialistlik Vabariik. SLV - Saksamaa Liitvabariik Pealinn: Bonn - 1949.aastal Saksamaal rajatud demokraatlik riik USA, SBR ja Prantsusmaa endistes okupatsioonitsoonides. SDV - Saksa Demokraalik Vabariik Pealinn: Berliin - kommunistlik riik Saksamaal endisel NSVL okupatsioonitsooni territooriumil 1949-1990. Berliini müür - tugevasti kindlustatud betoonmüür, mis jagas Berliini kaheks. Müür oli rajatud ümber Lääne-Berliini, et takistada idasakslaste põgenemist läände. Müür oli 13 km pikk. (1961-1989) Sotsiaalne turumajandus - ,,Saksa ime'' vabaturumajanduse ja rugeva sotsiaalpoliitika ühendamine Lääne-Saksamaal 1950.-1960.aastatel. Eestvedajaks Ludwig Erhard. Brandenburgi väravad - väravad, mis olid Ida-ja Lääne-Berliini piiriks. Rajati 18.sajandil. Konservatiivid - alates 19.sajandist Suurbritannia Konservatiivse partei liikmed, kes tähtsustavad traditsioone.
Iisraeli väed vallutasid Siinai poolsaare. Suessi kriis lõppes sellega, et USA ja NSV Liidu survel tuli agressoritel järele anda ja oma väed välja tõmmata. Berliini kriis 1961 NSV Liit soovis, et Lääne-Berliin muutuks vabalinnaks ja et sealt viiksid lääneriigid välja oma väed. Samal aastal püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri sotsialismileeri kaitsevall lääne imperialismi ees. Tegelikult püüti sellega takistada idasakslaste põgenemist vabasse maailma. Lääs leppis Berliini müüriga. Kuuba raketikriis 1962 Kuubal toimus 1959. aastal revolutsioon. Selle tulemusena kehtestati vasakpoolne Fidel Castro reziim, mis muutus kommunistlikuks. 1962. aastal leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse NSVL raketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundia USAd järeleandmistele Saksamaa küsimuses, Castro soovis kaitset USA sissetungi vastu. Kuna
Bulgaarias samuti 1989. revolutsioon. Rumeenias nõudis Nicolae Ceausecu Moskvalt luba sõjajõukasutamiseks, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja mujal. 1989. vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausecu maha suruda, ta arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos naisega. Poliitilised muutused teistes riikides ja siseriiklikud vastuolud põhjustasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. Ungari avas piiri Austriaga, see lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989. oktoobris astus Honecker tagasi nin 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 3. oktoobril 1990. ühendati Saksamaa. Üleminek käsumajanduselt turumajandusele oli keeruline ning vastuoluline. Uue poliitika põhijoonteks on uue riigikorra ülesehitamine, demokr. valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. 1992. toimus sametlahutus Tsehhoslovakkia = Tsehhi & Slovakkia.
SDV ja tema seljataga seisev NL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis, SLV ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin - kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 1961 a augustis ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. Praha kevad (1968) 1960.a keskpaik – Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi: kehtestas kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tšehhoslovakkiasse Vietnami sõda (1964-1973) – I etapp (1946-53): Indohiina sõda, Vietnam jagati kaheks: Vietnami Demokraatlik Vabariik (põhjaosa, sotsialistlik), Vietnami Vabariik (lõunaosa, kapitalistlik)
koosseisu. Conrad Schuman- viimane, kes sai läände põgeneda Erich Honecker- oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.Viimane Ida-Saksamaa liider. 13.august 1961 alustas alustasid SDV Lääne-Berliini ümber Berliini müüri ehitamist (96 miili), et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar
stabiilsus, arstiabi kättesaadavuse parandamine. · Probleemid: Vietnami sõda, majandusarengu aeglustus, segregatsioon ehk rassiline eristamine. Nõukogude Liit Nikita Hrustsov (1955-1964) sulaperiood. 1956 NLKP 20. kongress mõisteti hukka Stalini isikukultus ja kuriteod. Edu: jõudemonstratsioonid Idabloki maades, Lääs oli sunnitud tagasi tõmbuma; saavutused kosmonautikas; visiit Ameerikasse 1959. Probleemid: Berliini kaudu idasakslaste massiline põgenemine läände -> Berliini müüri ehitamine. Terviklik majanduspoliitika puududus. Konflikt tippintelligentsiga ja parteiparaadiga. 1964 nõuti partei komitees tema vabatahtlikku lahkumist ,,Kõrge iga ja tervislik seisund". Leonid Breznev 1964-... stagnatsioon ehk tagurlus: · Mahajäämus läänest suurenes · Partei bürokraatia kasvas · Idabloki vastuhakud suruti jõuga maha
seostest natsi minevikuga, pidades ennast ,,antifasistlikuks kindluseks" ja kutsudes ennast esimeseks sotsialistlikuks riigiks Saksa mulla peal. Ta keeldus tunnistamast antisemitismi ja Iiisraeli ning keeldus hüvitamast Holokausti ohvreid. Berliini müür Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrustsov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Inimeste üleminek oli põhjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida- Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 põgenes Lääne-Saksamale vähemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt üle Berliini müüri põgeneda ainult 5000 inimest ja üldse Lääne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis näitab Berliini müüri efektiivsust.
Berliin. Samuti oli NSVL soov vastuolus USA tahtega. Probleem seisnes selles, et suur osa Saksamaast (Lääne- Berliin, kus elas ligi 2 milj inimest) oli demokraatlike vabadustega. See NSVL'le ei sobinud, nad nõudsid lääneriikide vägede lahkumist Berliinist, USA aga ei taganenud, mõlemad osapooled olid valmis positsioone relva jõul kaitsma. 1961. a Berliini kriisi haripunktiks oli Ameerika ja Vene tankide vastamisi seismine. Üks ainus lask oleks ilmselt vallandanud III MS. Idasakslaste põgenemise takistamiseks suleti lääne ning ida osa eraldavad piirid, sellele järgnevalt ehitati 155km pikkune müür ümber Lääne- Berliini. Samuti ümbritses müüri takistused nagu okastraat ning 3m sügavused kraavid, et vältida igasugust liikumist ühest osast teise. Ajapikku kriis vaibus. 6. Kuuba kriis 1956. a läks rühm revolutsionääre laevaga Kuuba saarele, et alustada diktaator F. Batista vastu partisanisõda, selle tulemusena sai 1959. a
vabandama, tuli lõpetada sellised luurelennud tulevikus ning süüdlasti tuli karistada. Nüüd nägi ka maailm, et USA valetab. Moskva suur propaganda võit. 10. Berliini müüri rajanemine 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Tekkis terav kontrast Lääne- ja Ida-Berliini vahel. Üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961.aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Algul oli see lihtsalt okastraat kuid siis ehitati kivimüür. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tagajärjel hulgaliselt süütuid inimesi. Selle tagajärjel peatus põgenike vool; toimus Lääne propaganda suur võit
revansismi, lepitus Prantsusmaaga (majanduslik põimimine EL), NATO liige, sõjavägi 1960. aastail, sotsiaalne turumajandus (riik sekkub turumajandusse, rakendab sotsiaalprogramme), 1969 liidukantsleriks Willy Brandt (muutis SLV poliitikat, sõlmides idalepingud NSV Liiduga ja Poolaga ning suhete alustamine SDVga), SDV võimul Walter Ulbricht, näiliselt mitmeparteisõsteem, püüdlik allumine Moskvale, maha jäämine SLV, idasakslaste põgenemine läbi Lääne-Berliini läände, millele tegi lõpu 1961. aasta Berliini müür, Eric Honecker. 13. Söe- ja Teraseühendus (1951/1952) majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine, EL eelkäija, asutajaliikmed Saksamaa ja Prantsusmaa, sellega liitusid kohe ka Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland; 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia,
ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige pikemad puhkused ja koolivaheajad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on
Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. · SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted (ehk teisisõnu käsitles SLV ennast saksa rahva ainsa seadusliku esindajana). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne-Saksamaale. · 1961.a.13.augustil ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri), millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960-ndate lõpuni / 1970-ndate alguseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas sõjas ja sotsiaaldemokraatide pääsemisega võimule
piirkonna liidendamist SDV-ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted (e SLV pidas ennast saksa rahva ainsaks seaduslikuks esindajaks). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine "kommunistlikust paradiisist" Lääne- Saksamaale. 13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri) ehitamist, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960.-1970.aastate vahetuseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses üldise pingelõdvendusega külmas
välja seal asuvad Nõukogude väed .Valitsus oli sunnitud järele andma. · 1989 sept avas Ungari valitsus piiri Austriaga,kirjutades samal kuul opositsiooniliste jõududega alla kokkuleppele,mis nägi ette,et muudetakse Ungari põhiseadust ning kuulutatakse välja vabad valimised .1990.a kevadel toimunud valimistel saavutasid võidu opositsioonijõud. IV Berliini müüri langemine · 1987-1988a hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale · 1989a okt algasid paljudes Ida-Saksamaa linnades meeleavaldused,millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist . Väljaastumised suruti maha,kuid oldi sunnitud tegema järelandmisi. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaa. · 9.nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest läbi . Inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-
Valitsus kuulutas oma eesmärgiks ,,poliitilise pluralismi" Opositsiooni peamiseks nõudmiseks oli ajalookäsitluse ümberhindamine ja nõue NSVL vägede väljaviimiseks. 1989 rehabiliteeriti 1956 revolutsiooni märter Nagy. 1989 avati piir Austriaga, kirjutati alla ka kokkuleppelem, mis nägi ette põhiseaduse muutmist ja vabade valimiste kuulutamist. Võitis opositsioonijõud. Berliini müüri langemine: 1897-88 hoogustus idasakslaste põgenemine läände. Okt 1989 algasisd paljudes Ida-Saksa linnades meeleavaldused, mis nõudsid opositsioonirühma Uus Foorum legaliseerimist. 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad berliini müüri juurde ja rahvas murdis end selelst läbi. Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine:
Euroopa lõhestatuse sümbol. Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindlustada. Kuid poliitilise muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989. aasta sügisel ulatusliku massliikumise. Eriti mõjutas Saksa DV sisepoliitilist arengut Ungari valitsuse otsus sama aasta septembris avada piir Austriaga. See lihtsustas idasakslaste pagemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid.( 2+4 kokkulepe 1990.a.)
dem Willy Brandt. Idatsoonis e. Saksa Dvs tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga. Parteid nim Saksamaa Sotsialistlikuks Ühtususparteiks, vormiliselt säilitasid mitmeparteisüsteemi. Ulbricht läks ajalukku Moskva käskude eriti püüdliku ja pedantse täitjana. Tema nõue oli 1968.a suruda maha tsehhide-slovakkide katse lisada sotsialismi demokraatiat. Ida- Saksamaa jäi Lääne-Saksamaast aina enam maha. Berliini müür tegi 1961 lõpu idasakslaste põgenemisele läände LS kaudu. EUROOPA ÜHINEMISLIIKUMINE 1950.a alanud ühinemisprotsess sai tõuke 1957.a, mil Roomas sõlmiti 2 olulist lepet, millega loodi: Euroopa Aatomienergia koondis ja Euroopa Maj.ühendus ehk ühisturg. Asutajaliikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt liikusid inimesed, kaup, kapital. Asuti kooskõlastama põllumaj-, väliskaubanduspoliitikat eesmärhols oli ühtlustada ettevõtjale ja põllumaj
ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin- kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted (e SLV pidas ennast saksa rahva ainsaks seaduslikuks esindajaks). Suhteid pingestas veelgi pidev idasakslaste põgenemine “kommunistlikust paradiisist” Lääne-Saksamaale. 13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri) ehitamist, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. See sündmus viis igasuguse läbikäimise lõppemiseni kahe Saksamaa vahel kuni 1960.- 1970.aastate vahetuseni. Siis hakkasid suhted taas veidi soojenema seoses
mõisteti 10 aastaks vangi ning 1962 vahetati ta moskva spiooni vastu välja. Selle indsidendi käigus nägid inimesed, et ka USA valetab. Moskva suur propaganda saatis edu. Berliini müüri rajamine Berliini müür ehitati 13.augustil 1961. Alguses tehti see okastraadist, pärast rajati kivimüür. Müüri ehitasid Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused. Läbirääkimised lääne ja ida vahel peatati. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida- Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961.aastaks oli Läände põgenenud juba 2,6 miljonit inimest Lääne-Berliini kaudu. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Müüri pikkuseks oli 166 km. Müür oli külma sõja sümboliks. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi
Valitsus kuulutas oma eesmärgiks ,,poliitilise pluralismi" Opositsiooni peamiseks nõudmiseks oli ajalookäsitluse ümberhindamine ja nõue NSVL vägede väljaviimiseks. 1989 rehabiliteeriti 1956 revolutsiooni märter Nagy. 1989 avati piir Austriaga, kirjutati alla ka kokkuleppelem, mis nägi ette põhiseaduse muutmist ja vabade valimiste kuulutamist. Võitis opositsioonijõud. Berliini müüri langemine: 1897-88 hoogustus idasakslaste põgenemine läände. Okt 1989 algasisd paljudes Ida-Saksa linnades meeleavaldused, mis nõudsid opositsioonirühma Uus Foorum legaliseerimist. 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad berliini müüri juurde ja rahvas murdis end selelst läbi. Piirivalve vaatas toimunut jõuetult pealt. Järgnes läbimurre: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol lõpetati, algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks Berliini taasühinemine:
annaabi.ee 
