6. klassi Saksa Liitvabariigi eluolu kokkuvõttev referaat (0)

 
 
 
Johannese kool ja lasteaed Rosmal 
6.klass  
 
 
 
Nimi:peidetud 
Saksamaa 
Referaat 
 
 
 
 
Juhendaja: peidetud 
 
Koostatud: 2017  
 
 
 
Saksamaa 
 
Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa Liitvabariik
Pindala: 
 
 
   
 357 022 km  (Teistel andmetel 356 854 km)
 
Rahvaarv:    
 
  
 82 milj. 
Pealinn ja suuremad linnad: 
 Berliin,  Hamburg , München, Köln, Essen 
Keeled: 
 
 
 
 saksa 
Rahaühik:   
 
  
 Euro, enne 2002 aastat Saksa Mark (DEM) 
 
Asukoht: 
Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, 
idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas  Prantsusmaaga , 
läänes Luksemburgi  ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa  riigipiir  on 3757 
km.  
Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas 
madalikul. Kesk Saksamaad kujundab vana mägine maa, kus kõrgeimad tipud 
ulatuvad 1,5 kilomeetrini. Lõuna- Saksamaa  kerkib  tasapisi kõrgemeale üle  Baier  
kiltmaa kuni Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on  Zugspitze tipp (2963m).  
Põhja- Saksa madaliku rannikualal asuvad merepinnast madalamad 
maršitasandikud, mis on merevee eest tammidega kaitstud maa-alad. Madaliku 
lõunapoolses osas on künklik maastikureljeef, mida kaunistavad ilusad  järved . 
Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. 
Taimestik : 
Saksamaa taimestik on üsna  mitmekesine : Tasandikel kasvavad peamiselt 
rohttaimed , mägedes aga  valdavad  mastaapsed  metsad . Mets katab 30% riigist, 
sellest omakorda kuulub riigile üle 35%. Ülekaalus on  okaspuud  (männid) aga leidub 
ka tamme-,  kase - ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 
2500 liiki. 
Loomastik: 
Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu,  hirvi , nirke, 
mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi,  hunte  ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja 
teised  kiskjad  saksamaa metsadest välja surnud. 
Saared: 
 
Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, 
Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub 
Poolale. 
Siseveed : 
Saksamaa  pikimad  jõed on  Rein , Elbe, Ems ja  Weser , mis kõik suubuvad 
põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle 
on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse 
tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee  igat  liitrit 
kasutatakse NELI  korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda 
veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu 
( allavoolu ). Reini suudmes  paikneb üks Euroopa  suuremaid  sadamaid, Hollandi linn 
Rotterdam . 
Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). 
Maavarad: 
Saksamaa on maavaradelt, eriti kütustelt, üsna rikkas. Saksamaa idaosas leidub 
pruunsütt, idaosas aga  kivisütt , Põhjamerel pumbatakse gaasi ja naftat. Suurim 
kaevanduspiirkond on Ruhri bassein läänes. 
Kliima: 
Saksamaa on  merelise  ja mandrilise kliima üleminekuala. Kõige mõnusam aeg 
Saksamaal on juulis, kuna siis püsib temperatuur 16 kuni 20 °C piires. Saksamaa 
kliima on piirkonniti üsna sarnane. Alpides on üsna karmid  talved  ning vihmased ja 
pehmed  suved . Keskmäestike  vöönd  on parasniiske. Põhja saksa madalikul valitseb 
niiske mereline kliima – taevas on tihti pilves. Talvel kõigub temperatuur 1 kuni 6 °C  
Sademeid esineb Põhja- Saksamaal 600- 800, mägedes aga üle 1000 mm aastas. 
Kõige madalam temperatuur Saksamaal on mõõdetud Funtensees 2002 aastal, siis 
oli seal – 46 °C ja kõrgeim  Perl - Nenningis 2003 aastal kui temperatuur tõusis 48,8 
°C 
Vaatamisväärsused : 
Berliinis on vaadata nii üht kui teist. Linnas on  üle 170 muuseumi ja galerii erinevatel 
teemadel. Näha saab 20. Sajandi ja nüüdiskunsti, Vana- Egiptuse ja Sakasamaa 
pealinna  kaug- ja lähisajalugu, tehnoloogiat, india kunsti ja euroopa kultuuri. Berliinis 
on ka Vana- Rooma stiilis triumfikaar. 
Berliini  müür : 
Berliini müür  oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. 
novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa demokraatlikust vabariigist. Müür oli 
üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid. 
 
Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste  vööndisse. Sarnase piiritõkkega 
oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa 
piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli , okastraati ja isetulistavaid relvi täis 
surmatoov  perimeeter . 
Sajad  idasakslased  kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt 
vabadusse  põgeneda.  
Esialgse  müüri ehitasid  1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee 
sõdurid,  piirivalve  ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste 
põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate 
massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. 
Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989 ning tänaseks on müür 
peaaegu täielikult lammutatud. 
Mõisted: 
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise 
maailmasõja järgsel rahuperioodil. 
Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat 
konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise 
ja luuretegevusega üksteise vastu. 
emigratsioon , väljaränne,  kodumaalt  mujale ümberasumine. Väljarändaja on 
emigrant . Vastand:  immigratsioon . 
 
 
 
 
 
Kasutatud Kirjandus: 
 
„501 Vaatamisväärsust“ 
„Ümber Euroopa“  Postimees 
„Läänemaade Geograafia“  Tiit Rummo 
„Geograafia Entsüklopeedia“   AXIS  
 
https://et.wikipedia.org/ 
http://entsyklopeedia.ee/ 
https://sputnik-news.ee/ 
https://annaabi.ee/