Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kriisid pärast II maailmasõda (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kriisi nimi
Aeg
Osapooled
Põhjused
Tulemused
Berliini blokaad
1948-1949
NSVL , kes alustas blokaadi vs Saksamaad okupeerinud riigid: USA, Suurbritannia , Prantsusmaa.
Pärast II maasilmasõda oli Saksamaa ja Berliin jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. NSVL soovis oma mõju alla saada ka Lääne-Berliini. Viimaseks tõukeks oli lääneliitlaste rahareform .
1) Tänu lääneliitlaste rajatud õhusillale ei õnnestunud NSV Liidul Lääne-Berliini oma mõju alla saada;
2) rajati NATO (4. aprill 1949);
3) Saksamaa lõhenes kaheks riigiks: Saksamaa Liitvabariik (SLV- demokraatlik) ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (SDV-diktatuur);
4)Külma sõja alguseks.
Korea sõda
1950-1953
Lõuna-Korea, USA vs Põhja-Korea, NSV Liit ja Hiina RV „vabatahtlikud”
Põhja-Korea (eesotsas Kim Il Sung `iga) soovis vallutada NSV Liidu abil Lõuna-Korea ning muuta see samuti kommunistlikuk. Kuna käimas oli külm sõda, otsustas USA Lõuna-Korea muutmist kommunistlikuks takistada.
1) Surma sai 3 miljonit inimest;
2) Põhja-Korea ja Lõuna-Korea jäid jagatud riikideks.
Kaudne tulemus oli:
Kuna USA kartis NSV Liidu rünnakuid ka Lääne-Euroopas, võeti SLV 1955 NATO-sse.
Jaapan militariseeriti.
Berliini kriis
13. august 1961
NSV Liit rajas müüri SDV-s.
NSV Liit rajas müüri, et takistada idasakslaste põgenemist Läände ning soovis Lääne propaganda kandumist Idasse.
1) Idasakslaste põgenemine läände muutus oluliselt raskemaks;
2) Berliini müürist sai külma sõja sümbol, mis näitas, et maailm on kahepooluseline.
Kuuba kriis
1962
USA ( president Kennedy ) vs NSVL (Hruštšov) ja Kuuba ( Castro )
NSV Liit paigutas Kuubale maa-maa tüüpi keskmaaraketid ning ohustas sellega USA-d
1) USA tunnustas Fidel Castro võimu Kuubal , sõlmimata selle riigiga mingisuguseid leppeid;
2) NSV Liit viis oma raketid Kuubalt ära; USA tõi oma raketid ära Türgist;
3) „Kuum liin ” – telefoniühendus Was.ja Moskva vahel.
4) Pingelõdvendus.
Kriisid pärast II maailmasõda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eleeen Õppematerjali autor
Tabel nelja kriisi kohta (Berliini blokaad, Korea sõda, Berliini kriis, Kuuba kriis). Tabelis on välja toodud toimumise aeg, osapooled, põhjused ja tulemused.

Sarnased õppematerjalid

Põhjalik konspekt külma sõja kohta
5
docx

Põhjalik konspekt külma sõja kohta

Külma sõja algus - Berliini blokaad Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis peaaegu aasta. NSV Liit sulges kõik raud- ja maanteed. Lääne-Berliini ohustas nälg. Õhusilla abil osutas USA ja UK elanikele abi. Berliini blokaadi eesmärgiks oli sundida lääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma poliitikat. Külma sõja vormid: Propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud, sõjalised: luure, spionism; võidurelvastumine ­ tuumapomm. Külma sõja kriisid: Suessi kriis ­ 1956 Egiptuses oli rühm natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere kukutanud monarhia. Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada araabia sotsialismi ja ühendada kõik Araabiamaad. Ta tegi koostööd NSVL-iga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Läbirääkimised ei toonud lahendust, tuli sõda. Iisraeli väed vallutasid Siinai poolsaare. Suessi kriis lõppes sellega, et USA ja NSV Liidu survel tuli agressoritel järele anda ja oma väed välja

Ajalugu
Aeg pärast II maailmasõda
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

tasakaalu säilitamiseks Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad

Ajalugu
Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ
3
rtf

Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ

AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külm

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

Lääne- Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 5 Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud (e finlandiseerunud) Soome. 2.2. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu: Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega

Ajalugu
Külm sõda
60
pptx

Külm sõda

Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk  Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva

Ajalugu




Kommentaarid (2)

offence profiilipilt
offence: Aitäh!:)
14:54 05-01-2010
myrka5 profiilipilt
myrka5: norm
13:26 25-04-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun