Külm sõda - Teise Maailmasõja vältimatu tagajärg (2)

Külm Sõda – Teise Maailmasõja vältimatu tagajärg
Pärast Teist Maailmasõda, mil oli rahu periood, tekkis Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt, mida nimetatakse külmaks sõjaks. Üldine tegevus toimus NSVL ’i ja USA vahel, kes Teise Maailmasõja ajal sõdisid Saksamaa ning Jaapani vastu, kuid 1945. aastal said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.
See konflikt oli otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, kus osapooled piirduvad majandusliku, luuretegevuse, poliitilise ja propagandarünnakutega üksteise vastu, mis põhjustas ka niinimetatud asendussõdu kolmandates riikides. USA jaoks muutus see ametlikuks poliitikaks 1947. aastal ning võeti vastu NCS direktiiv : Viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust ning muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus. Erimeelsuste tekitajaks oli ka näiteks Stalini idee ülevõim võtta Euroopas ning pärast seda ka kogu maailmas. Suhete teravnemise põhjustasid uute relvade kasutamine, just võidurelvastumine, ja Stalini surm, mille tagajärjel NSV liidu külmus vähenes ülejäänud maailma suhtes.
Huvitav fakt on see, et Berliini müürist kujunes välja külma sõja sümbol, kuna selle püstitamisega paljude arvates Külm sõda algaski . Müür ehitati, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände. Ida-Saksamaa poolel valvas müüri umbes 10 000 sõdurit. Müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist nii Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür tähistas kommunismi türanniat.
Selle aja legendid ja kangelased olid Mahatma Ghandi ja Jawarharlal Nehru , kelle eestvedamisel ja juhtimisel lõpetati verised taplused Indias ning seati ka jalule Lääneriike rahuldav riigikord . Ghandi ideoloogiaks oli see, et piisab sõnadest, pole vaja tappa, et edasi anda mingisugust märki või arvamust, kuigi ta ise tapeti pärast seda.
Marshalli plaan oli siis USA 1947. Aasta algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide abistamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. See programm kestis 14 aastat ja sel ajal anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi dollari väärtuses. Marshall ise oli USA sõjaväelane ja poliitik . Selle plaaniga liitusid paljud teised riigid, pakuti isegi abi NSV liidule, kuid NSVL keeldus. Keeldus ka Soome, sest tahtis häid suhteid hoida NSVL’iga.
1945-1947 aastatel kahanes USA sõjaväe kooseis 12 miljoni pealt 1,4 miljoni peale. NSVL’is vähenemist polnud. USA lootis kommunismi pealtungiähvarduste vastu seista tuumarelvastuse eelisarendamisega. Pärast USA tuumamonopoli kadumist, sundis see Külma sõja mõlemaid osapooli kurnavale võidurelvastumisele. Võimsamaks muutusid tavarelvad, täiustati kõiki massihävitus relvade liike.
Vietnami sõda võib pidada üheks Külma sõja pöördepunktiks. Põhjuseks on, et see oli esmakordne hetk, kui kommunistlik režiim sai jagu USA pingutusest hävitada kõik kommunistlik ja luua demokraatia. Esimest korda pidid aga USA tunnistama kaotust ja ebaedu . Vietnami sõda oli USA-le suur läbikukkumine, kus hukkusid väga paljud USA sõdurid.
1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSVL liidri Gorbatšovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid. 1987. Aastal saavutati kokkulepe keskmaa – tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. Aastal andis Gorbatšov Ida – Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. Aastal lagunes NSVL 15 vabariigiks. Külm sõda oli läbi.
Kommunismi silmis oli külm sõda see aeg, kus Lääneriigid asusid tugevatele positsioonidele, et kommunism kukutada . Lääne poolt vaadatuna püüti vaid kaitsta end Moskva eest samu võtteid rakendades, mida NSVL mõlemal pool raudset eesriiet juba ammu kasutanud oli – propagandat, sõjalist heidutust ja poliitilist majanduslikku toetust oma liitlastele . Külm sõda toimus aastatel 1945 kuni 1989.