Ühiskondlik korraldus Linnriigid oli iseseisvamad Linnriigid allusid suurriikide Ainult kreekapärane eluviis valitsejatele Tähtsamad keskused- Linnades püsis kreekapärane Ateena ja Sparta eluviis, kuid maakohtades oli Enamik kreeklasi teenis tihti näha idamaist elatist põlluharimisega valitsemisviisi Orjanduslik ühiskond Sõjaväe kohustus kadus Keskused - Aleksandria, Pergamon, Museion Piiramtu võimuga Kreeka-
Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu liigub pidevalt oma rada ja elus tuleb ette palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada. Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine. Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja küttesaamatu järele.
Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus Pearõhk kloriidil Eugene Delacroix, 1798-1863 Oli prantsuse kõige tuntum maalikunstnik ja graafik Tema maalid on dünaamilised, kontrastse värvikäsitlusega ja viimistletud tehnikaga. Kunstitöödes on sageli kajastatud vägivalda, ahastust ja valu. Tema loomingut on otsustavalt mõjutanud reisid Põhja- Aafrikasse, millest ajendatud tööd kujutavad värvikirevat ja liikuvat idamaist maailma Eugene Delacroix maalid Alziiri naised 1834 Chiose veresaun 1824 Fransisco Goya 1746-1828 Oli Hispaania maalikunstnik kui ka õukonnamaalija Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev,et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust Fransisco Goya maalid
õppis ära neli võõrkeelt, mängima tsellot ja flööti. Läks õppima Peterburi Kirugilise meditsiini instituuti, mille ta lõpetas ja temast sai meditsiinikeemia professor. Rahvusvaheline keemik. Esimesed heliloomingukatsetused olid kirjutatud üliõpilasena, muusikaga aega tegeleda ei olnud. Hakkas muusikaga tegelema alles 1862. Aastal, kus ta liitus "Võimsa rühmaga". Kõige suurem ja tuntum teos ooper "Vürst Igor" , mida ta kirjutas 20 aastat. Kasutab väga palju idamaist muusikat. Kirjtuanud kaks sümfooniat "Vägilassümfoonia" , kaks keelpillikvartetti(kvartett nr 2 eriti märkimisväärne) ja palju romansse, laulukesi. Modest Mussorgski ( 1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus, mõisniku pojana. Klaverimänguoskuse sai emalt. Astus kadettide kooli aastal 1852. 1858 aastal alustas sõjaväelase teenistust, tutvus Mili Balakjeviga ja astus "Võimsasse rühma". Peale pärisorjuse kaotamist Venemaal, kadus mõisnikul rahaline toetus
sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Vararenessanssi arhitektuur-Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Filippo Brunelleschit (1377-1446) Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Maalikunst-Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu.
Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi. Pillid keskajal. Väga oluline osa tänapäeva pillidest on idamaist päritolu. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. OREL – esimesed teated 9. ja 10. sajandist Keelpillidest – FIIDEL, REBEKK, HARF, LAUTORATASLÜÜRA. 1 Puhkpillid – TORUPILL, FLÖÖDID, Šalmei. Löökpillid- TRUMMID, TALDRIKUD, KELLAD, KASTANJETID, KÄRISTID jm. Keskaja inimese mõttemaailm. Pahed
Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine Arhitektuurstiil: ruumi avardav efekt Kolmas stiil: seinal ruumi piirav tähendus Neljas stiil: hele, rikkalik, kirju värvipalett Mosaiigikunst Värvilised kivid ja klaasitükid Kaunistati põrandaid, seinu ja sambaid Põrandatel kasutati Idamaist tehnikat Tahvelmaalikunst Maalitud portreed Teosed lihtsad ja realistlikud Säilinud vaid Egiptuses (tollal Rooma koosseisus) Surnutele pandi portree hauda kaasa Enkaustikatehnika: värvimuld segatakse kuuma vaha sisse Skulptuur Rooma skulptuuri on mõjutanud kreeklased ja mingil määral ka etruskid. Seal on osa ka algupärasest, kohalikust kunstist. Jätkuvad kreeka traditsioonid.
Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel. Matmine kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda. Aarded maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid. SUHTED IDANAABRITEGA 9-10 saj rahumeelsed suhted, idaga suur kaubavahetus jõgede kaudu, palju idamaist kaupa ja raha. 10 saj lõpul suhted teravnesid. 1030 korraldasid venelased Eestisse vallutusretke, aga said lüüa. SUHTED VIIKINGITEGA said palju idamais kaupa (eestlased), palju relvi. Hiljem korraldati sõjaretkesid, aga Eesti võitis. Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj
Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatust. Näiteks kas muusikat mängitakse väga vaikselt või väga tugevalt. 8.Missugused muutused tulid orkestrite kõlapilti? (Vt eelmist küsimust) Romantismis oli dünaamiline võimsus palju suurem, heli jõuline liikumine vaikse ja valju vahel. 9.Iseloomusta rahvamuusika mõju romantikute heliteostele. Too 3 näidet. Romantikud tundsid huvi vähemtuntud või mängitud rahvaste muusika vastu. Kasutati palju ka idamaist koloriiti, nt Rimski-Korsakov „Šeherezade“. Heliloojaid otsisid uusi intonatsioone originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad
Kõige naljakam koht teoses oli see, kui kohe teose alguse sulane Jaan mõisa sahvris seepi sõi. Jaanil olid suured valud ja ta oigas kogu aeg. Naabertalude naised kükitasid tema ümber ja silitasid ta pead ja jahutasid valust värisevaid jäsemeid. Koera Kaarli mõisnik tegi ise murelikult piipu ning silmitses sulast. Kui rehepapp kohale jõudis, küsis ta Jaanilt, et mida ta sõi. Ta vastas, et sõi vorsti, sinki ja 1 idamaist maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Rehepapp seletas Jaanile, et see mida ta näost sisse ajas, oli seep. Kõige haledam koht raamatus: Kõige haledam koht raamatus oli minu arvates see, kui sulane Jaan toatüdrukut Luiset seksuaalselt ära kasutas. Ta läks Luise juurde ja ütles, et nüüd nad peavad pulmad ja vedas ta teenijakambrisse. Seal kiskus tal riided seljast ja surus padja näkku. Kui asi oli korda aetud, läks ta sahvrisse ja sõi uuesti seepi
nooleheitjad. Hellensmiperdioodil olid kõik astronoomid veendunud, et Maa on kerakujuline. Astronoom Aristarchos suutis seda arvestades moodustada päikesekeskse maailmapildi, kus Päike ja tähed seisavad paigal ja Päikese ümber tiirleb Maa koos teiste planeetidega. Kahjuks aga keegi ei tunnistanud seda ja see unustati, hoopis arvati, et universumi keskpunktiks on Maa. Kreeklased õppisid tundma ka idamaist astroloogiat ja tollest ajast hakatigi koostama horoskoope. Religioon Religioonis kadus linnriigikeskne iseloom. Kui varem olid tähtsad ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusid esile jumala lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid. Varasemate jumalatele juurde liidetud ida jumalad muutsid sellega ka panteoni. Selle tulemusena hakati jumalaid samastama Zeusi samastati Amoniga, Dionysust Osirisega, Aphroditet ja Deemterit Istari, Hathori või Isisega
tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Itaalia vararenessansi skulptuur
Filosoofia Hesse filosoofia on puhas ja rikkumata. Lihtsalt, kuid targalt kirjutatud. Ta oli õrn armastaja, uhke ning tundeküllane poeet. Tema filosoofia teostes tahab õpetada, kuidas elada täiuslikult. Hesse arvas, et inimene ei ole ainuüksi ta ise, vaid ta on unikaalne, väga tähtis punkt ning märkimisväärne kõigil neil juhtudel, mil kõik maailma ilmingud kohtuvad vaid ühe korra ja ei iialgi samal määral uuesti. Hesse kasutas teostes Idamaist kultuuri, budismi ning omaenda filosoofiat. Kõige rohkem mõjutasid teda Nietzsche, Burckhardt, Plato ja Schopenhauer. Samuti oli suur mõju ka India ja Hiina filosoofial. Ta armastas muusikat ülekõige. 3 Looming Hesse esimene läbimurre kirjanduses oli 1904. aastal valmiskirjutatud novell ,,Peter Camenzind", kus on palju tema autobiograafiat ning mis jääb kõige kuulsamaks kuni praeguseni. Teostega, nagu
teha ja vastupidi. 8. Kuidas mõjutas raua kasutuselevõtmine Eesti aladel elanud inimeste igapäevaelu? Tööriistad muutusid universaalsemaks ning inimesele sobivamaks nt põldu oli lihtsam künda, kuna seda sai nüüd teha adraga. 9. Nimetage 2 võimalust raua töötlemiseks. Kuidas töödeldi rauda Eesti aladel? Malmimine ning sepistamine. Peamiselt sepistati. 10. Kirjeldage rauaaegset kaubavahetust järgmisest märksõnadest lähtuval: viikingid, 5000 idamaist raha, ruunikirjad. Viikingite Bütsantsi ja Ida-maadesse viivate kaubateedele jäi ka Eesti vahele ning tänu sellele on Eestist leitud väga palju viikingite aegseid asju ja niimoodi jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepistatud relvi. Kokku on Eestist leitud üle 5000 idamaise raha. Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma kuningatele kivi peale. 11. Mis muutus rauaajal Eesti aladel elanud inimeste suhtes naabritega?
Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma, kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel, et on sündinud Õnnistegija, Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi tähistavad jõulud, mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus. Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk jüngritega. Õpetades rahvast armastama jumalat, ligimest ja vaenlast, tegi Jeesus mitmesuguseid imetegusid. Usu läbi ravis ta hetkega terveks parandamatuid
periood, Peloponnesose sõda, Teeba tõus ja Sparta võimu lõpp 371 ekr. Ateena teatri, filosoofia areng ja demokraatia kõrgaeg Hellenismiperiood (338-30) Aleksander Suur troonil 20-aastaselt; edu tagas julgus ja otsustuskindlus; väejuhina julm ja verejanuline. Vahemere idaosa sai kreekapärase ilme (arhitektuur templid, staadionid, kreeka keel, kreeklased juhtpositsioonil). Monarhide võim piiramatu, võtsid palju idamaist üle. Kreeta ja Mükeene Kreeta: minoiline, kindlustamata, seintel naised ja pidustused, mittesõjaline ühiskond, lineaarkiri A (ei saada aru) Mükeene: mükeene, kindlustatud lossid, kreetapärased maalid, sõjaline ühiskond, lineaarkiri B (saadakse aru) Sparta ja Ateena Sparta: kodanikud spartiaadid, ühiskond spardiaadid-perioigid-helloodid, võim 2 kuningat, 30 vanematekogu liiget, 5, kasvatus sõjaline, aristokraatia
pulbril tõmmata kuumas vees, mille algtemperatuuriks on 92- 960C. Kohvipulbri ja vee segu hetkelist keematõusmist tavalises kohvikannus kasutavad eriti tugeva ja mõrkja kohvimaitse eelistajad. Eelmainitud juhtudel tarvitatakse kõige jämedama jahvatusega kohvi. Suured kohviterakesed imevad endasse rohkesti tulikuuma vett ning vajuvad raskeks muutudes kiiresti põhja, ka ei jää jooki peaaegu üldse hõljuvat tahket ollust. Idamaist kohvi valmistades lastakse tolmpeenel kohvipulbril samuti koos veega keema tõusta. Survemeetodil töötavad elektrilised espressomasinad, milles tulikuum vesi surutakse kolvi või pumba jõul läbi tihedalt kokku pressitud kohvipulbri. Raskusjõud ehk gravitatsioon on filterkohvimasinate töötamise põhimõtteks. Keemistemperatuurini kuumutatud vesi valgub masina reziimi poolt ettenähtud kiirusel läbi paberfiltrisse pandud kohvipulbri. Auru surve ja raskusjõud on ühendatud perkolaatoris
Laod räägivad tai keelerühma kuuluvat lao keelt. Laoses elavad ainult 15% laodest, ülejäänud elavad Tais. Laos on väga hõredalt asustatud. Rahvastiku keskmine asustustihedus on 29 inimest km2, Mekongi orus on asustus kuni 4 korda tihedam. Valdav osa laodest on budistid, mägedes elavad hõimuusulised, 2% rahvast on kristlased. Kirjaoskus jääb alla 70%. Tasuta esmast arstiabi on võimalik saada vaid suuremates linnades, maapiirkondades kasutatakse laialdaselt idamaist ravimeditsiini. Laose rahvustaim on riis. Majandus: Laose majandus on vähearenenud, ta kuulub maailma vaeseimate riikide hulka. SKT elaniku kohta on kõigest 1800 usd. Pärast iseseisvumist 1953. aastal puhkesid sõjad, mis kestsid vahedega 20 aastat ning laostasid riigi majanduse. Alles 1986 aastal hakkas SKT tõusma. Riigi elanike peamine tuluallikas on põllumajandus, väisabi saadakse rahalises vääringus ligi 250 mil. usa dollarit aastas. Laoses toodetakse 1
valmistama Araabias. Martsipani koostisosadest oli sajandeid tagasi haruldasem ja kallim just suhkur, mandleid kasvatati Euroopas mitmel pool näiteks tänapäeva Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis. Suhkruroost valmistatud suhkur ehk kivimesi, nagu seda vanasti nimetati, jõudis Euroopasse araablaste vahendusel Indiast. Esimene säilinud kirjalik martsipaniretsept pärineb Pärsiast. Sealne arst Abu-Bakr Mohammad Ibn-Zakariya al-Razi ehk Rhazes (865925) ülistas seda idamaist hõrgutist eeskätt kui ravimit. Ta toonitab martsipani soodsat mõju nii aju mahule kui ka talitlusele, kuid manitseb liialdamise eest, mis võib põhjustada rasvumist. Paradoksaalne, kuid selles sajanditetaguses kiidulaulus on tõetera sees nimelt sisaldavad mandlid ja seega martsipangi rohkesti letsitiini, mida ka tänapäevane biokeemia peab närvirakkude tegevust soodustavaks. Selles, et martsipan ohtralt kaloreid sisaldab, ei kahtle keegi.
peenenes korruskorruselt ülespoole. Seda nimetatakse rustikaks. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati
jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukam perekond- rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palazzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugumaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. Ilmalike hoonete kõrvale rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant'Andrea (Püha Andreas) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Skulptuur
Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te /lodza/ kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega. Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile ,,Sixtuse madonna" hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust armastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja oma maalikunstnike koolkond. Armastati suurejoonelisust ja dekoratiivsust, maalidele on iseloomulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik
tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Kõrgrenessansi arhitektuur Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust
mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee. ITAALIA VARARENESSANSI MAALIKUNST Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss
tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema. 8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt. 8.Bütsantsi ja Kiievi kultuurikontaktid-Kiievi vürst Vladinir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9.Andrei Rubljov-kuulus vene ikoonimaalija. 10.Puhas vanavene kunst-Kiievis, Moskvas, Novgorodis, Pihkvas. 11
uuringut · Kolmandal etapil tuleks kasutada kombineeritult mõlemat meetodit koos. Ühe või teise meetodi eelistamine oleneb paljuski ka uurimisteemast, - objektist, käepäraseist mõõtevahendeist jne. Kvantitatiivset ehk jäika ja mingis mõttes külma uuringut võiks võrrelda lääne meditsiiniga: patsient otsekui jaotatakse suure hulga kitsa eriala tohtrite vahel analüüsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe uuring meenutab oma holistlikus lähenemises ennemini idamaist arstiteadust. Kui kvantitatiivne uuring võtab looduteaduste eeskujul fookusesse sageli üsna meelevaldselt eristatud tõelisuse killu või selgelt eristatva lõigu elust, siis kvalitatiivset uurimust huvitab märksa enam elu ise, mis numbrite ja terminite keeles üleantuna minetab midagi olulist oma konkreetsusest ja rikkusest. (Kidron 2008: 35) 2 KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit
Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma (tänapäeva kirjaviisis Bethlehem), kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel, et on sündinud Õnnistegija, Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi tähistavad jõulud, mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus. Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk jüngritega. Õpetades rahvast armastama jumalat, ligimest ja vaenlast, tegi Jeesus mitmesuguseid imetegusid. Usu läbi ravis ta hetkega terveks parandamatuid
ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. SKULPTUUR Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke
avatud õue. Templil puudus katus. Keskel kõrgus vahesein, mille taga paiknesid pühad ruumid ja pühad allikad. Võimalik, et välimuselt säilitas tempel teatud sarnasuse klassikalise peripteeriga, 7 kuid siseruumide mitmekesine jaotus, üles-alla liikumine ja valguse kontrastid meenutasid rohkem idamaist templit kui kreeka ehitist. Mitmesuguste peripteeri variantide kõrval kasutati IV sajandi ja hellenismi ajastu arhitektuuris veel palju teisi ehitustüüpe. Siin kohtame ümartempleid, staadione, teatreid, gümnaasiume, kasvatuspaiku, bulee- ja valitsushooneid, monumentaalseid altareid ning rikkalikult kaunistatud linnaväravaid. Kõigi nende ehitustüüpide väljatöötamine on hellenistliku arhitektuuri teene.
Mineraalveeallikad, nagu ka Bulgaaria roosid, on riigi sümboliks. Baltsik pakub turistidele suplusmõnusid nii merevees kui ka mineraalvee- ja mudavannides. 1,5 km kaugusel kesklinnast asub kena botaanikaaed 600 ainulaadse taimesordiga tervest maailmast. Kõige meeldejäävam botaanikaaia vaatamisväärsus on kaktusekogu, mis näeb euroopalikul maastikul väga ebatavaline välja. Aias on rohkesti kiviteid, mida katsid varem vaibad. Botaanikaaia kolmekorruselist pool-euroopalikku, pool-idamaist hoonet ehib minarett. Kahe eri kultuuri arhitektuuristiili põimumises peegelduvad kuninganna religioossed tõekspidamised ta soovis lähedasi suhteid nii kristlaste kui ka moslemitega. Kaliakra neemega Baltsiki linnas seostub arvukalt legende ja eri nimetusi. Kaliakras on säilinud keskaegse kindluse varemed. Kindlus oli ehitatud järsule, koguni 70 m kõrgusele kaljule. Ühes kaljudest asuvad arheoloogiamuuseum ja restoran. Pildid Riigilipp.
· Kamin domineeris ruumis oma suure ja laia koldega, mis on seatud kaminanurka või süvendisse. Kaminasimss oli nikerdatud või tahutud tamm. · Mosaiikpildid (keraamika)- eredates värvides nagu koobaltsinine, türkiis, rohelised ja punased. Tüüpilised motiivid olid purjekad, stiliseeritud linnud, lilled. Originaalid olid kallid. Reproduktsioone võis saada odavatel väljamüükidel. · Idamaised esemed aitasid luua idamaist tunnet: värvidest sinine ja hiina valge, palmilehtedest lehvikud, sirmid ja idamaised vaibad. · Värvilina klaas - oli eriti populaarne lisand, mis süvendas keskaegset muljet. · Kardinad sobitusid puust või messingist kardinapuudega. Kardinatel ei olnud ühtki rüüzhi ega volangi. · Valgustus langes hästi viimistletud puhtale seinale, luues sinna läbi selgevormilise lambivarju selgeid varje. Ei midagi rippuvat ega liigselt kaunistatut.
• Arvamus ja teadmine • Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s.o suhteline, selle kohta saab olla vaid arvamusi, uskumusi, kujulusi. • Teadmine on üldine ega sõltu vaataja nägemisnurgast; tõeline teadmine saab olla ainult ideede kohta. • Iluidee on jääv ja püsiv • Meelevälised • Tunnetusteooria • Kuidas inimene saab teadmisi? (Platon arvas, et:) • Hing on surematu • Uskus idamaist • Hingenerännak • Kui inimene sureb, läheb hing ideedemaailma • Hinges on sünnipärased teadmised • Inimene saab teadmisi meenutamise läbi • Sünnitusabi 3. NÄILINE JA TEGELIK • Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. • Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. • Näilisus ei taga tõelist teadmist
Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep Galileast Naatsareti linnast läks end koos oma naisega kirja panema Juudamaale Taaveti linna Petlemma, kuna ta oli Taaveti soost. Petlemmas sünnitas Maarja nende esimese poja ja asetas ta sõime, sest linn oli saabunuid täis ja muud aset ei olnud. Linna lähedal ütles karjastele ingel, et on sündinud Õnnistegija, Kristus. Tema tunnuseks on sõimes magamine. Siis käisid teda kummardamas karjused ja kolm idamaist tarka (kuningat). Jeesuse sündi tähistavad jõulud, mida peetakse kogu maailmas, ka mittekristlikus. Tema elus kuni 33 aastaseks saamiseni pole midagi erilist. Alles siis asus ta levitama oma õpetust ainujumalast, kes seab maa peal jalule õigluse. Ta liikus ringi Juudamaal koos oma lähemate järgijate ehk jüngritega. Õpetades rahvast armastama jumalat, ligimest ja vaenlast, tegi Jeesus mitmesuguseid imetegusid. Usu läbi ravis ta hetkega terveks parandamatuid
esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu. Eestis on õppimiseks väga palju võimalusi nii suuremates kui väiksemates linnades leiab mitmeid kohti, kus saab idamaist tantsu harrastada. Väga eriline on see, et kõhutantsu õpetatakse ka väiksemates Eesti paikades. Lisaks on väga aktiivne suhtlus rahvusvaheliselt kuulsate tantsijatega - suuremad stuudiod kutsuvad pidevalt välismaised artiste, õpetajaid ning lauljaid oma teadmisi jagama. Tantsuklubid, mis tegelevad idamaise tantsuga: Beledi kõhutants, Saida kõhutantsukool, Ines Dance, Belly Dance jm. ModyDuo Allikad
Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu. Eestis on õppimiseks väga palju võimalusi nii suuremates kui väiksemates linnades leiab mitmeid kohti, kus saab idamaist tantsu harrastada. Väga eriline on see, et kõhutantsu õpetatakse ka väiksemates Eesti paikades. Lisaks on väga aktiivne suhtlus rahvusvaheliselt kuulsate tantsijatega - suuremad stuudiod kutsuvad pidevalt välismaised artiste, õpetajaid ning lauljaid oma teadmisi jagama. Tantsuklubid, mis tegelevad idamaise tantsuga: Beledi kõhutants, Saida kõhutantsukool, Ines Dance, Belly Dance jm. Kokkuvõte Tantsustiile on veel kindlasti paljusi aga need on minu jaoks just kõige huvitavamad
mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid Kõrgrenessanss
Maalikunst mosaiik, hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid. Bütsantsi ja vanavene kunst 5.sajandil lakkas olemast Lääne-Rooma riik, jäi püsima Ida-Rooma riik, mis nimetati bütsantsiks. Riigi keeleks oli algul ladina keel, kuid peagi mindi üle kreeka keelele, mida rääkis suurem osa elanikkonnast. Kunstis lisandus kreeka pärasusele palju idamaist toredust. Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. 6.sajandil valmis Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid. Türklased oma vallutuse järel muutsid kiriku küll moseeks ent tänapäevalgi on see üks suurimaid Euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Bütsantsi kirikud on tsentraal ehitised ümarad või hulknurksed ehitised, mille keksosas
Konstantinoopoliks (tänapäeval Istanbul). 313. a. Constantinus kuulutas välja usuvabaduse (so. ristiusu lubatuks). Peagi sai ristiusust riigi ametlik religioon. Lõplik eraldumine Lääne- Rooma riigist toimus aastal 395. Kui Lääne-Rooma riik langes, jäi terveks aastatuhandeks püsima Ida-Rooma riik. Seda riiki hakati nimetama Bütsantsiks. Bütsantsi riigikeeleks sai õige pea kreeka keel, mida rääkis suurem osa elanikest. Kunstis lisandus kreekapärasusele palju idamaist toredust. Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Bütsantsi kunsti õitseajaks oli keiser Justinianus I valitsemisaeg 6. sajandil. Siis valmiski Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga (läbimõõt 32 m) suur nelinurkne ruum (varem osati kupleid ehitada üksnes ümarruumidele). Et minna nelinurgalt üle ringile, võeti kasutusele kumerad kividest laotud kolmnurgad
Eratosthenes juhtis Aleksandria raamatukogu; tundis astronoomiat, geograafiat, ajalugu; arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Eukleides ,,Elemendid"; sõnastas elementaargeograafia põhialused Archimedes matemaatik, füüsik, leiutaja; formuleeris hüdrostaatika seaduse (Heureka) Astronoomid teadsid, et maa on kerakujuline. Arvasid, et Maa on universumi keskpunktis. Hakati tundma idamaist astroloogiat: koostati 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid horoskoope. Aristarchos väitis ainsana, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa tiirleb ümber päikese Muutused religioonis Usupidustuste tähtsus vähenes, tõusid müsteeriumide tähtsuse. Vanad jumalad jäid püsima, kuid leiti koht ka paljudele ida jumalatele. Hakati samastama erinevaid jumalaid. Populaarseim jumal oli Isis. KREEKA KUNST 1) arhailine ehk varane ajajärk (600a 5.saj keskpaik eKr)
Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria, grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud, rütm vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia (skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal). 1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood. 1920 Pulcinella - ballett lauluga barokk-muusika ainetel, dekoratsioonid Picassolt. "Komponeerimine on korra loomine", ütles Stravinski. Tähtis oli rütm - ta oli üks esimesi,
Vaesemad klinedid sulanduvad rahvameeste ja orjade hulka, vahitakse niisama kaubatänavatel. Enamus tähtsusetuid inimesi lõpetavad oma hommiku yhes baaridest. Seitsmendal, keskpäevatunnil, kõlavad trompetid. Äri lõpetatakse, poliitiline elu peatub. Algab puhkeaeg. Süüakse yks kerge eine prandium ja seejärel on siesta aeg. 3) Roomlaste õhtu; termid Pärast siestat täituvad tänavad uuesti rahvaga. Käes on jalutamise ja jutustamise aeg. Teatavatel tänavatel pakuvad mõned idamaist päritolu neiud ja noormehed oma võlusid. Samuti alates 2.saj ekr saab harjumuseks pärastlõunal kümblusasutusi külastada, aega hiljem, alates Agrippast, muutuvad populaarseteks termed. Terme ja kümblusasutusi tuleb eristada, kuna termed tulevad kasutusse alles keisririigi ajajärgul. Vannid on varasemad, kui ilmuvad alles 3 saj ekr. Termid.Kümblusasutusi ei tohiks segi ajada termidega, kuna termid on pigem suured vaba aja veetmise kompleksid
Rooma keisrite juures pakuti sigadele keelekasteks jumalate joogiks peetud veini. Kohi (lk 96) suguvõimetu, kohitsetu(d). Öeldakse nii ka nende kohta, kes ei tunne naiste vastu huvi. Mürr (lk 97) - kultustalitustel suitsutamiseks, samuti rahvameditsiinis ja farmaatsias kasutatav palsamilõhnaline (mürripuu) kummivaik. Mürri kasutatakse krambivastaste ja ergutavate ravimite komponendina, eelkõige aga parfümeerias idamaist tüüpi parfüümide valmistamisel. Mürri lõhn tugevdab roosi lõhna sensuaalsust. Antiikajal oli ta väga hinnatud ning kuulus juba siis parfüümide ja viiruki koostisse. Piiblis on mürr üks püha võideõli põhikomponente. Vana-Kreekas kasutati mürri palju, sellega lõhnastati isegi veini. Neljas raamat Hommikul läks Sinuhe Neferneferneferi juurde, kes nõudis Sinuhelt ta isa varandust. Sinuhe ei suutnud ta ilule vastu panna ning loovutaski kõik
G.Droysen. Kellelt ilmus teos ,,Hellenismi ajalugu". Nimetas hellenismi perioodiks Kreeka ajaloost Aleksander Suure vallutustest alates (330 eKr) kuni Kreeka minekuga Rooma impeeriumi kosseisu (u 30 eKr). See periood kestis seega umbes 300 aastat. Ta tõi välja teatud tunnusjooned, mis iseloomustavad seda ajastut: 1. Kreeka ja Idamaade kultuuride vastastikune mõjutamine, isegi läbipõimumine. Seoses sellega Aleksander Suure Makedoonia vallutustega. Aleksander Suur soosis idamaist, seega soosis ka sega-abielusid. 2. Muutus kreeklaste enesemääratlus ehk identifitseerimine. Kui enne kreeklased määratlesid end oma linnriigi ehk polise järgi (näiteks teebalane, korintlane), siis nüüd määratlesid end kreeklaste ehk hellenitena. Sellele aitas kaasa ühise kreeka keele (koinee) välja kujunemine. 3. Kosmopolitism ehk enda maailma kodanikuna määratlemine 4
Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te kaunistamine piiblitee maliste lae maalidega. Raffaeli mitm ete hingestatud madonnapiltide seast tõuseb esile ,, Sixtuse madonna" hõljuval sam mul astuvast Neitsi Maarjast vasakul p õlvitab paavst Sixtus III, pare mal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond Jõukas, luksust ja idamaist toredust ar mastavas kaubalinnas Veneetsias kujunes renessansiajal välja o ma maalikunstnike koolkond. Ar mastati suurejoonelisust ja de koratiivsust, maalidele on iseloo mulik soe kuldne üldtoon. Tähtsamad maalikunstnikud: Giorgione- Maalidele o mane lüüriline ja ro mantiline m e ele olu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht le m mik m otiivi alasti naisekeha. ,, Lamav Veenus". ,,Kontsert vabas looduses" m eisterlik taustamaastik.
eluringist, millele oli iseloomulik vaba elujaatus, eneseusaldus ja tõeluserõõm. Nende iluideaaliks sai lihtsus ja loomulikkus, inimlik mõõt. Vabad idamaisest hirmust hauataguse elu ees, oskasid nad ka oma kultuuris vabaneda julmusest ning hirmuga mõjutamisest. Uskudes küll nagu teisedki vana aja inimesed, et kogu loodus on asutatud jumalate poolt, olid need jumalad neil üpris inimestesarnased, nõrkustega, mille üle söandati isegi nalja heita. Sellisel taustal ei kujunenud välja ka idamaist despootlikku võimustruktuuri, riigikorralduses domineeris demokraatlik suund. Kreeklaste ühiskond koosnes lõdvalt seotud linnriikide poliste liidust, kus igal üksusel oli iseseisev otsustamisõigus. Nagu iga üksikisik, nii võis ka iga linn leida eneseteostust erinevatel elualadel. Kreeklaste vaimsus ja elutunne oli väga soodus ka kunstide arengule, mis klassikalise täiuse saavutas juba ühe inimpõlve jooksul. Vana Kreeka ajaloo varaseimal perioodil, Homerose ajastul (11
Selleks pühaks kasvatati kiiresti närbuvaid potililli: adoonised, krookused, kannikesed, hüatsindid, roosid, alpikannid, iirised, gladioolid, nartsissid jne. Makedoonia kuninga Aleksander Suure (356-323 e.Kr) sõjaretked Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse, Egiptusesse ja Lõuna-Itaaliasse avasid Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Nende vallutuste tagajärjel sai Kreeka aiakunsti areng uut hoogu ja idamaist joont. Pärsiast toodi rikkalikult uusi taimi: palmid, oleandrid, roosid ja palju teisi lilli. Hiinast toodi sisse Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 21 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a virsikupuu. Lillekasvatust õpiti pärslastelt ja egiptlastelt
annaabi.ee 
